{"id":261348,"date":"2026-08-26T12:14:11","date_gmt":"2026-08-26T12:14:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261348\/"},"modified":"2026-08-26T12:14:11","modified_gmt":"2026-08-26T12:14:11","slug":"nadal-valis-ja-julgeolekupoliitikas-pohja-ja-baltimaad-muutuva-maailmakorra-tuultes-afd-ukraina-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261348\/","title":{"rendered":"N\u00e4dal v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas: P\u00f5hja- ja Baltimaad muutuva maailmakorra tuultes, AfD, Ukraina \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"<p>Vastupanuv\u00f5ime l\u00e4bi j\u00f5u ja pettumuse<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ukraina toidupoodide riiulid on \u00e4kitselt t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud. Pole mune, soola, puuvilju, k\u00f6\u00f6givilju ega piimatooteid, k\u00fcll aga sildid tekstiga: \u201cSelle toote h\u00e4vitas Venemaa.\u201d See on 2026. aasta hilissuvel toimunud Venemaa r\u00fcnnakute tagaj\u00e4rg. Kuna Kiievi \u00f5hut\u00f5rjevarud on ammendumas, on raketid ja droonid tabanud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse t\u00e4psusega ladusid, mis teenindavad miljoneid ukrainlasi.<br \/>Tsiviiltaristu sihtm\u00e4rkide seas sai k\u00f5ige r\u00e4ngemini kannatada tarneahela logistika: suurte supermarketikettide jaotuskeskused, veebikaubanduse hiiglaste (n\u00e4iteks Ukraina Amazoni-taolise ettev\u00f5tte Rozetka) ning eraveofirmade nagu Nova Po\u0161ta laohooned.<br \/>Forbes Ukraine\u2019i andmetel on Venemaa r\u00fcnnakud alates juuli algusest h\u00e4vitanud \u00fcle 400 000 ruutmeetrit laopinda kogu Ukrainas, m\u00f5jutades nii suuri jaem\u00fc\u00fcjaid kui ka tuhandeid v\u00e4ikese ja keskmise suurusega ettev\u00f5tteid. Teadete kohaselt kaaluvad m\u00f5ned ettev\u00f5tted ajutist kolimist v\u00e4lismaale. Rozetka kaotas oma suurima jaotuskeskuse \u2014 see h\u00e4vis taastamatult \u2014 ning kahjud ulatuvad miljardite hriivniateni. Novuse peamine logistikakeskus ja kaks Epicentri kompleksi h\u00e4vitati maatasa.<br \/>Kuidas ukrainlased vastu peavad?<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loe edasi (inglise keeles): <a href=\"https:\/\/icds.ee\/en\/resilience-by-force-and-frustration\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Resilience by Force and Frustration<\/a><\/p>\n<p>Kui vanad t\u00f5ed enam ei kehti: P\u00f5hjala-Balti riikide v\u00e4lispoliitika kohanemise valud<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kristi Raik, RKK direktor<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f5hjala-Balti riikide julgeolek toetub tugevalt transatlantilisele liitlassuhtele ja reeglip\u00f5hisele maailmakorrale. Need kaks v\u00e4lispoliitika alustala on aga viimastel aastatel n\u00f5rgenenud ja \u00fchtlasi teineteisest kaugemale nihkunud, sundides meie regiooni v\u00e4ikeriike ebamugavasse, kohati lausa v\u00f5imatusse spagaati.<br \/>RKK k\u00fcsis P\u00f5hjala-Balti riikide juhtivatelt ekspertidelt, kuidas need on reeglip\u00f5hise maailmakorra lagunemisega kohanenud ja mida sellest tulenevalt oma v\u00e4lispoliitikas muutnud. Avaldame vastused l\u00fchianal\u00fc\u00fcside sarjana; siinkohal valgustan sissejuhatuseks m\u00f5ningaid \u00fchiseid dilemmasid, aga ka erinevusi riikide vahel.<br \/>Nii Venemaa t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukraina vastu kui USA v\u00e4lispoliitika Donald Trumpi teisel ametiajal on andnud peale teist ilmas\u00f5da loodud maailmakorrale ja rahvusvahelisele \u00f5igusele enneolematult tugevaid, kui mitte lausa h\u00e4vitavaid hoope. USA, kes on aastak\u00fcmneid olnud reeglip\u00f5hise maailmakorra liider, on sellest positsioonist taandunud. Maailma juhtivad suurriigid on k\u00fcll ennegi lubanud endale rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumisi, kuid t\u00e4naseks oleme j\u00f5udnud olukorda, kus nii Venemaad kui USAd v\u00f5ib pidada revisionistlikeks j\u00f5ududeks. Harvardi \u00fclikooli professori Kathryn Sikkinki s\u00f5nul ei p\u00fc\u00fca USA enam isegi mitte v\u00e4ita, et soovib reeglip\u00f5hist maailmakorda s\u00e4ilitada, vaid on sarnaselt Venemaaga asunud seda aktiivselt lammutama, pakkumata sealjuures asemele usutavat uut n\u00e4gemust.<br \/>Eesti ja meie l\u00e4hinaabrite jaoks tekitab see olukord k\u00fcsimuse, kas ja kuidas me peame oma v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikas korrektuure tegema, et selles uues maailmas ellu j\u00e4\u00e4da. Venemaa on meie jaoks endiselt eksistentsiaalne oht ja USA k\u00f5ige tugevam liitlane. Ent vanade p\u00f5hit\u00f5dede kordamine ja \u00fcleskutsed mitte iga Trumpi v\u00e4lja\u00fctlemise peale erutuda ei saa olla j\u00e4tkusuutlik strateegia, kui maailm meie \u00fcmber on murranguliste muutuste keerises.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"4000\" height=\"2667\" alt=\"\" class=\"wp-image-65715 lazyload\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/12850242.jpg\"  data- data-eio-rwidth=\"4000\" data-eio-rheight=\"2667\"\/>Soome piirivalve  helikopter JEFi tippkohtumise ajal Helsingis 2026. aasta m\u00e4rtsis. EPA\/SCANPIX<\/p>\n<p>V\u00e4ikeriikide sari. 1. Reformida, et alles hoida: Soome ja reeglip\u00f5hine maailmakord<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Matti Pesu, FIIA vanemteadur<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nagu teisedki v\u00e4ikesed l\u00e4\u00e4ne demokraatiad, on Soome tohutult v\u00f5itnud p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da kujunenud reeglip\u00f5hisest maailmakorrast: nii \u00dcRO s\u00fcsteemi \u00fcmber koondunud universaalsest raamistikust, mis tagab riikide suver\u00e4\u00e4nse v\u00f5rdsuse, mittekallaletungi p\u00f5him\u00f5tte ja territoriaalse terviklikkuse, kui ka \u201cpaksemast\u201c USA juhitud liberaalsest korraldusest, kus institutsioonid tuginevad avatud kaubanduse, rahvusvahelise kriminaalvastutuse, inim\u00f5iguste ja liitlaste solidaarsuse p\u00f5him\u00f5tetele.<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Loe edasi (inglise keeles): <a href=\"https:\/\/icds.ee\/en\/small-states-series-reforming-to-preserve-finland-and-the-rules-based-international-order\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Reforming to Preserve: Finland and the Rules-Based International Order<\/a>\u00a0<\/p>\n<p>Saksi-Anhalt: absoluutne enamus <br \/>parem\u00e4\u00e4rmuslikule AfD-le?<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Felix Gasper, RKK nooremteadur<\/p>\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kahe n\u00e4dala p\u00e4rast valib Ida-Saksamaal asuv Saksi-Anhalti liidumaa endale uut parlamenti. Senist v\u00f5imuerakonda, konservatiivset CDUd, mida juhib liidumaa peaminister Sven Schulze, toetab k\u00fcsitlustes 23%. P\u00e4rast valimisi v\u00f5ib v\u00f5imule saada AfD (Alternatiiv Saksamaa jaoks, Alternative f\u00fcr Deutschland), mida toetab u 43%. Saksi-Anhalti siseluureteenistus liigitab AfD ekstremistlikuks parem\u00e4\u00e4rmuslikuks parteiks ja nende v\u00f5it oleks seega esimene kord p\u00e4rast 1945. aastat, kui parem\u00e4\u00e4rmuslased Saksa liidumaal v\u00f5imule saavad. Vasakparteid toetab seal 13% ja k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud parteid, sh sotsiaaldemokraadid (SPD), riskivad alla 5% valimisk\u00fcnnise j\u00e4\u00e4misega.<br \/>Saksamaa liidumaadel on laialdane seadusandlik p\u00e4devus, peamiselt siseturvalisuse ja hariduse k\u00fcsimustes. AfD soovib teha radikaalseid muudatusi, muuhulgas toetatakse omakaitser\u00fchmade moodustamist, kohustusliku koolihariduse l\u00f5petamist, kooliprogrammis poliitilise hariduse osa \u00fclevaatamist ja erivajadustega lastele eraldamist teistest \u00f5pilastest. Sisser\u00e4nde k\u00fcsimuses toetab partei v\u00e4ljasaatmisi. Samas on just Saksi-Anhalti elanikkond k\u00f5igist liidumaadest p\u00e4rast 1990. aasta Saksamaa taas\u00fchinemist k\u00f5ige rohkem v\u00e4henenud.<br \/>Kaitsepoliitika on Saksamaal siiski riigi\u00fclene poliiitikavaldkond ehk AfD juhitud Saksi-Anhaltil pole v\u00e4ga v\u00f5imalusi m\u00f5jutada kaitseeesm\u00e4rke v\u00f5i viimaseid militaarstrateegiaid. K\u00fcll saaksid nad aeglustada militaartransporti NATO idatiivale, kui s\u00f5idukid l\u00e4bivad Saksi-Anhalti territooriumi. Samuti saaksid nad juurdep\u00e4\u00e4su tundlikule infole, mida Saksamaa luureteenistused edastavad.<br \/>Septembris on valimised ka Mecklenburg-Vorpommernis ja Berliinis. Halvad tulemused k\u00f5igis kolmes liidumaas suurendaks survet valitsuskoalitsioonis parteidele SPD-le ja CDU-le, millel on Bundestagis vaid napp 13-kohaline enamus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vastupanuv\u00f5ime l\u00e4bi j\u00f5u ja pettumuse Tetiana Fedosiuk, Diplomaatia toimetaja Ukraina toidupoodide riiulid on \u00e4kitselt t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud. Pole mune,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261349,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,112,31,32,21,8130,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-261348","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaitse-ja-julgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117161759264544655","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261348","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261348"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261348\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261349"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261348"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261348"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261348"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}