Kalamaja muuseumi Pelgulinna ajaloo n\u00e4ituse kuraator Jaak Juske r\u00e4\u00e4kis kultuurisaates “Delta”, et Pelgulinnas kehtinud L\u00fcbecki linna\u00f5iguse kaitsva loori alla peitusid n\u00e4htavasti Toompea p\u00e4tid.<\/p>\n
Juske t\u00f5des, et Pelgulinna ajaloost r\u00e4\u00e4kiva n\u00e4ituse koostamine oli \u00fcks tema v\u00e4ikeseid unistusi. “Oleme oma perega elanud seal kandis 18 aastat. Minu esivanemad kolisid Pelgulinna m\u00f6\u00f6dunud sajandi alguses. See kant on mul kuidagi s\u00fcdames ja kui Kalamaja muuseum seda v\u00f5imalust pakkus, siis ega ma pikalt ei m\u00f5elnud,” r\u00e4\u00e4kis Juske Klassikaraadios.<\/p>\n
Pelgulinn on \u00fcks Tallinna asumitest. Tallinn jaguneb linnaosadeks, mida on kokku kaheksa, ja need omakorda jagunevad 84 asumiks, mida v\u00f5ib linnaruumis \u00e4ra tunda pruunide siltide j\u00e4rgi.<\/p>\n
“Ehk siis Pelgulinn on P\u00f5hja-Tallinna linnaosa asum, mis on pindalalt p\u00e4ris suur. \u00dchelt poolt on piiriks Paldiski maantee, vana Hipodroomi ala, ulatub v\u00e4lja Ehte t\u00e4nava kanti, kogu Kopli kaubajaam on ka Pelgulinn ja \u00fchel hetkel puutub ta seal kokku Kalamaja ja Kelmik\u00fclaga. Pelgulinna ja Kalamaja vaheliseks piiriks on ka Kopli t\u00e4nav,” selgitas Juske ning lisas, et naljatlemisi \u00f6eldakse, et Tallinn on v\u00e4ike linnakene Pelgulinna k\u00fclje all.<\/p>\n
“Seal elab enam kui 15 000 inimest, nii et elanike arvult on ta umbes nagu Viljandi v\u00f5i Rakvere,” lisas ta.<\/p>\n
Juske toonitas, et suurema osa Tallinna kaheksa sajandist pikast loost on Tallinn jagunenud kaheks. “Oli all-linn, kus kehtis L\u00fcbecki linna\u00f5igus, ja oli Toompea \u00fcla-linn, mis tegelikult polnud linn, vaid seal kehtis maa- ja r\u00fc\u00fctli\u00f5igus. Vanalinna \u00fcmbritsevad vanad eeslinnad olid jaotatud Tallinna rae eeslinnadeks, kuna Tallinn oli Hansalinn ja seega raad kontrollis mere\u00e4\u00e4rt. Kalamaja oli L\u00fcbecki linna\u00f5iguse ala,” r\u00e4\u00e4kis Juske.<\/p>\n
“Need vanad eeslinnad, mis piirnesid vahetult Toompeaga, n\u00e4iteks T\u00f5nism\u00e4e v\u00f5i Kassisaba, seal kehtis eraldi Toompea \u00f5igus. Pelgulinn kuulus suuresti Tallinnale ehk seal kehtis L\u00fcbecki linna\u00f5igus ja kohanimel on selge seos pelgupaiga otsimisega. Eks seal n\u00e4htavasti on inimesi pelgupaika ka otsinud, kui linna all k\u00e4is suurem madin. Aga kuna Pelgulinnas kehtis L\u00fcbecki \u00f5igus on seal n\u00e4htavasti ennast varjanud Toompea p\u00e4tid, sest seal Toompea \u00f5igus ei kehtinud,” m\u00e4rkis Juske.<\/p>\n
Kuigi Pelgulinn pole viimastel aegadel olnud nii palju pildis kui naaber-asum Kalamaja, siis Juske s\u00f5nul tegu tervikliku linnaosaga, kuhu on iga ajastu viimasest 160 aastast j\u00e4tnud tugeva j\u00e4lje.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla on Pelgulinna v\u00f5lu ka see, et seal elab v\u00e4ga palju p\u00f5liseid elanikke, kes selle p\u00e4randit hoiavad. Pelgulinnas on alati olnud v\u00e4ga tugev kogukonnaliikumine. Ka t\u00e4na on Pelgulinna selts uue Eesti aja \u00fcks vanimaid ja aktiivsemaid asumiseltse. M\u00f6llu on seal natukene v\u00e4hem, aga kogukonnatunnet on \u00e4kki isegi rohkem,” m\u00f6\u00f6nis Juske.<\/p>\n
N\u00e4ituse koostamisel inspireerisidki Jusket s\u00f5brad Pelgulinna seltsist. “Seltsi v\u00f5lu on see, et see liidab erinevaid p\u00f5lvkondi. Meie veduriks on Pelgulinna t\u00f5eline kuldvara proua Pille-Maris Arro, kes t\u00e4histas just hiljuti 90. s\u00fcnnip\u00e4eva ja on j\u00e4tkuvalt t\u00e4ie hooga seltsi vedamas. Tema perekonna lugu on mind h\u00e4sti palju inspireerinud. Tema j\u00e4reltulijad on t\u00e4naseks kuues p\u00f5lvkond Pelgulinnas. Tema esiisa tuligi maalt linna, vabrikusse t\u00f6\u00f6le, ehitas maja. L\u00e4bi nende perekonna loo saab paljuski r\u00e4\u00e4kida ka Pelgulinna loo.”<\/p>\n
“Minu kontseptsioon oligi teha ajar\u00e4nnak l\u00e4bi Pelgulinna kandi, inimeste lugude ja vanade fotode kaudu. Elupiirkonnana hakkab Pelgulinn kujunema p\u00e4rast seda, kui Tallinnast sai 1870 raudtee-linn. Varasemalt ta oligi mere-\u00e4\u00e4rne heinamaa, kus oli natukene metsa. Suuremat hoonestust enne ei olnud. K\u00f5ige vanemad hooned on p\u00e4rit 19. sajandi l\u00f5pust,” r\u00e4\u00e4kis Juske.<\/p>\n
“N\u00e4ituse keskmes on ka p\u00e4ris mitu hoonete maketti, mis Pelgulinna ajaloos olulised v\u00f5i m\u00e4rgilised. Pille-Maris Arro sai samuti oma enda maja v\u00e4ikese koopia,” lisas ta.<\/p>\n
“Balti raudtee avamine on oluline kogu Eesti ajaloos, sest 1870 tekkis kiire maismaa \u00fchendus Venemaa impeeriumi s\u00fcdame, Sankt-Peterburgiga ehk vene turuga. Raudtee tulek k\u00e4ivitab tsaariaja l\u00f5pu k\u00fcmnenditel Eesti aladel t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni, kus sakste ehk vanalinna \u00fcmber hakkavad kerkima vabrikud ja tehased nagu seened p\u00e4rast vihma. Need vajasid p\u00e4ris palju t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, keda toodi natukene ka Venemaalt, aga valdavalt hakkasid eestlastes maarahvas tsaariaja l\u00f5pus linnadesse valguma. Sisuliselt piiravad nad puust agulite p\u00e4rjaga sakste vanalinna,” r\u00e4\u00e4kis Juske.<\/p>\n
Nii said eestlased linnarahvaks. “Ja kui sa tsaariaja l\u00f5pus omasid linnas kinnisvara, siis andis see sulle \u00f5iguse osaleda kohalikus poliitikas. Ja 1904 olid ajaloolised Tallinna linnavolikogu valimised, kus juba eestlasi oli sedav\u00f5rd palju, et meie rahvuslike liidrite Konstantin P\u00e4tsi, Jaan Poska ja Voldemar Lenderi juhtimisel panid eestlased seljad kokku kohalike venelastega ja tegid 1904 tuule alla aastasadu Tallinna valitsenud baltisakstele,” jutustas Juske. 1906 saigi esimesest Eesti soost Tallinna linnapeaks ehitusinsener Voldemar Lender.<\/p>\n
“Sealt j\u00e4i oma riigini umbes 13 aastat. Kui Vene impeerium ilmas\u00f5jas kokku varises, olime me k\u00fcpsed, olime saanud linnarahvaks ja olime valmis saama v\u00e4ikeseks ja tubliks riigirahvaks. Raudtee tulek on ilus n\u00e4ide sellest, kuidas on ajaloos s\u00fcndmused omavahel seotud.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kalamaja muuseumi Pelgulinna ajaloo n\u00e4ituse kuraator Jaak Juske r\u00e4\u00e4kis kultuurisaates “Delta”, et Pelgulinnas kehtinud L\u00fcbecki linna\u00f5iguse kaitsva loori…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261423,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15022,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261422","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaak-juske","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117162065573782232","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261422"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261422\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}