SEB v\u00e4rske majandusprognoos t\u00f5i v\u00e4lja Eesti majandust aastaid saatnud vastuolu: palgad t\u00f5usid, k\u00e4ibed kasvasid, ent majanduse suurust m\u00f5\u00f5tvad SKP-numbrid olid \u00e4\u00e4rmiselt nigelad.<\/p>\n
“Hiljuti statistikaameti poolt avaldatud revisjon v\u00e4hendab seda vastuolu, kinnitades n\u00fc\u00fcd, et majandusel on l\u00e4inud juba m\u00f5nda aega paremini, kui n\u00e4itasid senised SKP numbrid,” m\u00e4rkis SEB majandusanal\u00fc\u00fctik Mihkel Nestor.<\/p>\n
K\u00f5rgemad kasvunumbrid ei peegeldu aga selles, mida inimesed majanduse kohta arvavad, tarbijate kindlustunne on endiselt v\u00e4ga madal. P\u00f5hjuseid, miks helgesse tulevikku ei usuta, on Nestori s\u00f5nul ilmselt palju: geopoliitilised pinged, suured k\u00f5ikumised toorainehindades, valusad m\u00e4lestused maksut\u00f5usudest ja inflatsioonist ja palju muud.<\/p>\n
“\u00dcks aspekt, millest siiani pole r\u00e4\u00e4gitud, on aga lihtne t\u00f5siasi, et eestlased on lihtsalt harjunud kiirema kasvuga kui t\u00e4nane majandus anda suudab. Aastatel 2010\u20132019 kasvas Eesti SKP aastas keskmiselt pea nelja protsendi jagu. Need ajad on l\u00e4bi ja ei naase ilmselt enam kunagi,” t\u00f5des SEB anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
Ta lisas, et Eesti majandus on j\u00f5udnud k\u00fcpsesse faasi, mil ka 2,5-protsendine majanduskasv, mida pank ennustab 2026. aastaks, on tugev tulemus.\u00a0<\/p>\n
SEB\u00a0prognoosi p\u00f5hjal saavad ka 2027. ja 2028. aasta olema Eesti jaoks majanduslikult edukad, kui SKP kasv k\u00fc\u00fcndib vastavalt 2,7 ja 2,8 protsendini.<\/p>\n
“Kahjuks ei ole see ilmselt aga piisav, et inimeste tuju oluliselt t\u00f5sta,” s\u00f5nas Nestor.<\/p>\n
Swedbanki v\u00e4rske prognoosi j\u00e4rgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam ja viib t\u00e4navuse SKP kasvu p\u00fcsivhindades kahe protsendini. Panga \u00f6konomistid T\u00f5nu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna R\u00f5binskaja prognoosivad, et j\u00e4rgmisel aastal peaks see kiirenema 2,5 protsendini.<\/p>\n
Kaardimaksed viitavad tarbimise t\u00f5usule<\/p>\n
T\u00e4navust majanduskasvu veavad Swedbanki hinnangul peamiselt tarbimine ning valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste paranenud ostuj\u00f5ud on eratarbimise mahtu m\u00e4rgatavalt suurendanud. Ka kaardimaksed viitavad tarbimise t\u00f5usule.<\/p>\n
Ostuj\u00f5u paranemist toetavad aasta alguses t\u00f5stetud ja palgatasemete l\u00f5ikes \u00fchtlane tulumaksuvabastus ning aeglustunud inflatsioon. Netopalga reaalkasv teeb t\u00e4navu erakordselt tugeva, ligi 12-protsendilise t\u00f5usu, kuid aeglustub j\u00e4rgmisel aastal uuesti. Samas peaksid kasvanud ostuj\u00f5ud, majapidamiste paranenud kindlustunne ja madalam t\u00f6\u00f6puudus tarbimist suurendama ka j\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n
Majanduskasvu toetavad Swedbanki prognoosi kohaselt ka valitsussektori suuremad kaitsekulutused ja investeeringud taristusse. Kuigi intressim\u00e4\u00e4rad on viimastel kuudel m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5usnud, on laenutegevus olnud aktiivne.<\/p>\n
Keskmise majapidamise ostuj\u00f5ud on eluasemeturul aastatagusega v\u00f5rreldes m\u00e4rgatavalt parem, kuna maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisega kiirenenud netopalga kasv \u00fcletab oluliselt laenulepingute aluseks oleva euribori ja korterite hinnat\u00f5usu. Tugev laenun\u00f5udlus peegeldab kodumajapidamiste ja ettev\u00f5tete paranenud kindlustunnet ja lubab prognoosida erasektori investeeringute kasvu.<\/p>\n
Ka SEB prognoosis t\u00f5detakse, et selle aasta majanduskasvu on j\u00f5udsalt panustanud tarbimine.<\/p>\n
“Oluline roll selles on uuest aastast kehtima hakanud \u00fchtlustatud tulumaksuvabal miinimumil, mis t\u00f5stis oluliselt k\u00f5rgemapalgaliste inimeste reaalsissetulekut. Suurelt jaolt on reformi m\u00f5ju k\u00fcll juba avaldunud ja j\u00e4rgnevatel kvartalitel saab tarbimise t\u00f5us olema SEB prognoosi kohaselt tagasihoidlikum,” lausus Nestor.<\/p>\n
Inimeste tarbimisv\u00f5imalusi on tema s\u00f5nul avardanud ka inflatsiooni taltumine. Eelmistel aastatel hinnat\u00f5usu kruvinud toiduainehinnad on viimastel kuudel hoopis alanenud, mis annab enim h\u00f5lpu vaesematele leibkondadele.<\/p>\n
“Suur geopoliitiline m\u00e4\u00e4ramatus ja kliimakriis muudab tuleviku ennustamise teisalt \u00e4\u00e4retult keeruliseks. Sellest johtuvalt soovib kindla peale m\u00e4ngida ka Euroopa Keskpank, kes t\u00e4navu suure t\u00f5en\u00e4osusega korraks veel intressim\u00e4\u00e4rasid 0,25 protsendi v\u00f5rra kergitab,” prognoosib SEB.<\/p>\n
Pank t\u00f5i oma prognoosis v\u00e4lja, et eksportival t\u00f6\u00f6stusel hakkab paremini minema, sest Eesti peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis on eksportiva t\u00f6\u00f6stuse v\u00e4ljavaade viimaks paranemas. Kui Rootsi majandusel on h\u00e4sti l\u00e4inud juba m\u00f5nda aega, siis 2026. aasta on osutunud prognoositust paremaks l\u00f5puks ka Soome jaoks.<\/p>\n
“Kahjuks ei ole seni olulisi m\u00e4rke P\u00f5hjamaade ehitusturu taastumisest, ent selles peitub kahtlemata Eesti t\u00f6\u00f6stuse l\u00e4hiaastate suurim kasvupotentsiaal,” t\u00f5des Nestor.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul n\u00e4ib j\u00e4rgmisel kevadel toimuvate riigikogu valimiste p\u00f5hiteemaks kujunevat majandus.<\/p>\n
“Kuigi valimisprogramme hakkavad t\u00e4itma lubadused maksulangetuste ja k\u00f5rgemate sotsiaalkulude kohta, siis reaalsuses saab nende ellu viimine olema v\u00e4ga keeruline, sest riigi kulud-tulud ei ole kokku jooksnud juba aastaid. Veendunud v\u00f5ib olla vaid selles, et Eesti riigi v\u00f5lakoormus j\u00e4tkab ka valimiste j\u00e4rel kiiret kasvu,” lausus SEB majandusanal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n
Eesti majandus on vaatamata pingetele h\u00e4sti vastu pidanud<\/p>\n
Swedbanki majandusprognoosis t\u00f5desid panga \u00f6konomistid samuti Eesti majanduse v\u00e4ljavaate paranemist.<\/p>\n
“Majanduskasvu veab peamiselt sisen\u00f5udlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja t\u00f6\u00f6turu elavnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab j\u00e4tkuvalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine,” m\u00e4rkisid \u00f6konomistid Swedbanki prognoosis.<\/p>\n
T\u00e4navu on Eesti majandus, vaatamata s\u00f5jale L\u00e4his-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel, h\u00e4sti vastu pidanud. Swedbank t\u00f5i v\u00e4lja, et nende prognoosi avaldamise ajaks ei olnud statistikaamet esimese poolaasta SKP-d veel uuendanud, kuid esialgsete hinnangute j\u00e4rgi kasvas see p\u00fcsivhindades ja aastases v\u00f5rdluses 1,6 protsenti.<\/p>\n
Ekspordimahu kasv Swedbanki prognoosi kohaselt t\u00e4navu k\u00fcll aeglustub, kuid Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine sel ja j\u00e4rgmisel aastal loob parema eelduse v\u00e4lisn\u00f5udluse kosumiseks.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6stussektori kindlustunne on aastatagusega v\u00f5rreldes paranenud ning sama on toimunud ka hinnangutega l\u00e4hikuude tellimuste ja tootmise kasvuootuste kohta. Ettev\u00f5tete osakaal, kelle jaoks n\u00f5udlus piirab \u00e4ritegevust, on v\u00e4henenud ja langenud alla pikaajalise keskmise. See k\u00f5ik viitab ekspordisektori v\u00e4ljavaate paranemisele.<\/p>\n
Tarbijahinnad on esimese seitsme kuuga kasvanud aastases v\u00f5rdluses keskmiselt 3,1 protsenti ja kasvu aeglustumisele on aidanud enim kaasa toiduainete hinnakasvu pidurdumine. Selle taga on toorme odavnemine ning jaekaubanduses tehtavad m\u00fc\u00fcgikampaaniaid.<\/p>\n
S\u00fcgisel hinnat\u00f5us hooajaliste tegurite m\u00f5jul kiireneb ja Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi kasvavad tarbijahinnad t\u00e4navu 3,4 protsenti. J\u00e4rgmisel aastal ootab pank hinnakasvu aeglustumist 2,7 protsendini.<\/p>\n
Koos majanduse kosumisega on suurenenud n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele, mis on toonud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4ra allapoole. T\u00e4navu teises kvartalis langes t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 6,6 protsendini. Majanduse elavnemisele viitab ka t\u00e4itmata ametikohtade arvu oluline kasv. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5 protsendilt sel aastal 6,7 protsendini ning j\u00e4rgmisel aastal 6,3 protsendini. Positiivsem v\u00e4ljavaade t\u00f6\u00f6turul aitab kaasa majapidamiste kindlustunde paranemisele ning toetab tarbimise ja laenun\u00f5udluse kasvu.<\/p>\n
Swedbanki \u00f6konomistide hinnangul on Eesti majanduskasvu taga t\u00e4navu olnud paljuski valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika \u2013 niinimetatud maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ning valitsemissektori suuremad kulutused. Samas on see suurendanud riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki ja muutnud riigirahanduse pingelisemaks.<\/p>\n
“Kuigi p\u00f5hjalikumaid otsuseid riigirahanduse olukorra parandamiseks hakatakse t\u00f5en\u00e4oliselt tegema alles p\u00e4rast j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rtsis toimuvaid parlamendivalimisi, ei ole uuel valitsusel selleks lihtsaid lahendusi,” t\u00f5desid Swedbanki \u00f6konomistid.<\/p>\n
Maailmamajandus on oodatust vastupidavam<\/p>\n
Swedbanki prognoos toob v\u00e4lja, et maailmamajandus on kriisidele vaatamata h\u00e4sti vastu pidanud. Inflatsioon on k\u00fcll kiirenenud, kuid edasine hinnasurve on piiratud. K\u00f5rgetele riskidele vaatamata peaksid maailma suuremad majandused sel aastal stabiilset kasvu j\u00e4tkama, kui surve energiahindadele leeveneb ja inflatsioon p\u00fcsib ootusp\u00e4raselt kontrolli all.<\/p>\n
T\u00e4navu kevadel tehtud esialgsed hinnangud Hormuzi v\u00e4ina sulgemise m\u00f5ju kohta olid liialt pessimistlikud. Energiahinnad on t\u00f5usnud, kuid j\u00e4\u00e4vad oluliselt alla 2022. aasta taseme, kuigi pingetele L\u00e4his-Idas veel lahendust ei paista. Aktsiaturud p\u00fcstitavad uusi tippe, kuna ollakse veendunud, et kriis Hormuzi v\u00e4inas ei saa kesta igavesti, seda enam, et USA vahevalimised on l\u00e4henemas. T\u00f5usu toetavad ka j\u00e4tkuv optimism tehisaru arengu v\u00e4ljavaate suhtes ja ettev\u00f5tete tugevad majandustulemused.<\/p>\n
USA majapidamiste tarbimine ja investeeringud kasvavad hoogsalt, kuid see toimub v\u00e4ga eba\u00fchtlaselt. Tehisaru arendamine suurendab k\u00fcll investeeringuid, kuid kuna suur osa seadmetest on imporditud, j\u00e4\u00e4b investeeringute panus majanduskasvu v\u00e4iksemaks. Inflatsioon on kiirenenud, kuid hinnasurve ei ole laiap\u00f5hjaline, t\u00f5des pank.<\/p>\n
Hiina majanduskasv on varem oodatust tagasihoidlikum. Kinnisvarahindade langus ja kohaliku majanduse kesisem v\u00e4ljavaade halvendavad majapidamiste kindlustunnet ja see p\u00e4rsib tarbimist. Samal ajal toetavad majanduskasvu t\u00f6\u00f6stuse kiire areng ja tugev v\u00e4lisn\u00f5udlus. Hiina majanduspoliitika on suundumas k\u00f5rgtehnoloogilise tootmise poole, mida toetavad suurenenud tehisaru investeeringud ja tehnoloogiamahukate kaupade ekspordi kasv.<\/p>\n
Euroala majanduskasv on olnud energiahinna j\u00e4rsku t\u00f5usu ja tarneahelate h\u00e4ireid arvestades oodatust tugevam. K\u00f5rgem inflatsioon on eratarbimist seni p\u00e4rssinud vaid v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ning tarbimine j\u00e4\u00e4b t\u00f5en\u00e4oliselt ka edaspidi majanduskasvu vedajaks.<\/p>\n
Euroala suuremate riikide t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on taastunud, v\u00e4lja arvatud Saksamaal. L\u00e4hiaja suurimaks v\u00e4ljakutseks on Swedbanki prognoosi kohaselt s\u00fcvenevad kaubanduspinged Euroopa Liidu ja Hiina vahel, mis v\u00f5ivad kaasa tuua k\u00f5rgemad tollitariifid ja t\u00e4iendavad piirangud kaubanduses.<\/p>\n
K\u00f5rgemad energiahinnad on euroalal inflatsiooni tublisti kergitanud ja selle kiirenemise riskid on j\u00e4tkuvalt suured. Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi t\u00f5stab Euroopa Keskpank t\u00e4navu intressim\u00e4\u00e4ra veel \u00fchel korral, septembris 25 baaspunkti v\u00f5rra, ning j\u00e4tab need 2027. aastal muutmata.<\/p>\n
“Keskpank langetab oma intressim\u00e4\u00e4ra tagasi kahele protsendile alles 2028. aasta teises pooles. Vaatamata k\u00f5rgele inflatsioonile USA F\u00f6deraalreserv meie hinnangul intressim\u00e4\u00e4ra sel aastal ei muuda. J\u00e4rgmisel aastal, kui inflatsioon n\u00e4itab selget aeglustumist, peaks F\u00f6deraalreserv intressim\u00e4\u00e4ra langetama \u00fchel korral, 25 baaspunkti v\u00f5rra,” \u00fctlesid Swedbanki \u00f6konomistid.<\/p>\n
Soome majanduskasvu prognoosi korrigeeris pank tugevama kodumaise n\u00f5udluse m\u00f5jul tublisti \u00fclespoole. Rootsi majandus on eelk\u00f5ige eratarbimise toel kiiremini kosumas. Ka L\u00e4ti majandus on osutunud oodatust tugevamaks. Sealset t\u00f5usu toetavad eratarbimise kasv ja ekspordi taastumine.<\/p>\n
Leedu kiirema kasvu taga on teisest pensionisambast v\u00e4lja v\u00f5etud raha suunamine majandusse, suures osas just tarbimisse. Samas, kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite m\u00f5ju Leedus taandub, hakkab nende majanduskasv aeglustuma, prognoosib Swedbank.<\/p>\n
Neljap\u00e4eval avalikustab ka rahandusministeerium oma suvise majandusprognoosi, mis annab \u00fclevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse seisust ning v\u00e4ljavaadetest sellel ja j\u00e4rgmisel aastal. Ministeeriumi prognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarveotsuste tegemisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"SEB v\u00e4rske majandusprognoos t\u00f5i v\u00e4lja Eesti majandust aastaid saatnud vastuolu: palgad t\u00f5usid, k\u00e4ibed kasvasid, ent majanduse suurust m\u00f5\u00f5tvad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261815,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2675,19,1968,25,2709,69,2559,2275,24871,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261814","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandusprognoos","tag-news","tag-palgakasv","tag-populaarseimad-lood","tag-seb","tag-skp","tag-statistikaamet","tag-swedbank","tag-tarbimine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117164597752588171","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261814"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261814\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261815"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}