{"id":261882,"date":"2026-08-27T04:40:13","date_gmt":"2026-08-27T04:40:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261882\/"},"modified":"2026-08-27T04:40:13","modified_gmt":"2026-08-27T04:40:13","slug":"valitsus-peab-valima-kas-luua-hooldekodukohti-voi-kaia-puudega-inimestega-kohut-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261882\/","title":{"rendered":"Valitsus peab valima, kas luua hooldekodukohti v\u00f5i k\u00e4ia puudega inimestega kohut | Eesti"},"content":{"rendered":"

Riigikohus otsustas juba kevadel<\/a>, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle ka kindlustama. Abivajajat ei tohi panna l\u00f5putusse ootej\u00e4rjekorda, viidates rahapuudusele ja kohanappusele, leidis kohus.<\/p>\n

J\u00e4rjekorrad erihoolekandes pole siiski kevadega v\u00f5rreldes l\u00fchenenud. Sotsiaalkindlustusametist \u00f6eldi, et nii nagu toona, oli ka augusti alguses j\u00e4rjekorras umbes 2200 inimest. Nendest 755 v\u00f5taksid koha vastu kohe, kui neile seda vaid pakutaks.<\/p>\n

Erihooldekodud on m\u00f5eldud eesk\u00e4tt inimestele, kel on raske ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire v\u00f5i intellektipuue. See t\u00e4hendab, et neil on vaja erilist juhendamist v\u00f5i j\u00e4relevalvet, et nad iseendale v\u00f5i teistele oma haiguse t\u00f5ttu ohtlikud ei oleks.<\/p>\n

Suurem osa nendest inimestest on praegu kodus, kus nende eest kannavad hoolt l\u00e4hedased. “Meil on suur osa inimesi, kes v\u00f5iksid panustada maksumaksjatena, aga hooldavad oma l\u00e4hedast,” nentis Kristi K\u00e4h\u00e4r puuetega inimeste kojast.<\/p>\n

Sotsiaalminister Karmen Joller l\u00e4heb riigieelarve k\u00f5nelustele k\u00fcsima j\u00e4rgmiseks neljaks aastaks juurde 200 miljonit eurot<\/a> , et uusi erihoolekande kohti luua. J\u00e4rgmiseks aastaks k\u00fcsib minister juurde 20 miljonit eurot.<\/p>\n

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo M\u00e4ndmaa r\u00e4\u00e4kis, et kui erihoolekandele lisaraha ei eraldata ning kohti soovitud mahus juurde ei teki, siis k\u00fcsitakse valitsuselt raha puuetega inimestega kohtus k\u00e4imiseks ning neile kompensatsiooni maksmiseks.<\/p>\n

Sotsiaalkindlustusamet arvutas nimelt v\u00e4lja, et kui j\u00e4rgmisel aastal p\u00f6\u00f6rduks 700 erihoolekande j\u00e4rjekorras viibivat inimest kohtusse ning n\u00f5uaks h\u00fcvitist, siis kuluks riigil protsessimistele ning h\u00fcvitisteks umbes neli miljonit eurot.<\/p>\n

“Vaadates seda summat, siis peaks selle raha panema ikkagi erihoolekande teenuse osutamisse, mitte kohtu kaudu vaidlemisse,” sedastas M\u00e4ndmaa.<\/p>\n

Kohtuhaamrid. Autor\/allikas: Silver Gutmann\/riigikohus<\/p>\n

Puuetega inimeste koda: p\u00f6\u00f6rduge kohtusse<\/p>\n

Puuetega inimeste koda soovitab inimestel ja nende l\u00e4hedastel juba praegu kohtu kaudu abi otsida.<\/p>\n

“Kindlasti ei ole see m\u00f5istlik, et k\u00f5ik need 800 inimest, kes kohta vajavad, hakkavad n\u00fc\u00fcd kohtuuksi kulutama. Niikaua, kuni seda eelarveotsust aga ei ole, on see \u00fcks tee, mille inimesed saavad ette v\u00f5tta,” r\u00e4\u00e4kis puuetega inimeste koja n\u00f5unik K\u00e4h\u00e4r.<\/p>\n

Ta selgitas, et kaebuse saaks esitada halduskohtusse ning kui inimesed sellega ise hakkama ei saa, siis on puuetega inimeste kojal olemas ka jurist, kes saab tasuta kaebuse koostamisega aidata.<\/p>\n

Mitmed inimesed ongi juba kohtusse p\u00f6\u00f6rdumiseks kotta helistanud ja n\u00f5u k\u00fcsinud. “\u00dchtegi konkreetset kaasust meie t\u00f6\u00f6laual veel ei ole, aga me v\u00e4ga loodame, et keegi on valmis minema kohtusse,” lisas K\u00e4h\u00e4r.<\/p>\n

Ivo Pilving Autor\/allikas: Taavi Leppiman\/Riigikohus<\/p>\n

Pilving: Eesti ei v\u00e4\u00e4ri haavatavate inimestega kohtusk\u00e4imist<\/p>\n

Ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees, kohtunik Ivo Pilving r\u00e4\u00e4kis, et kui inimestel muud \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, siis on neil v\u00f5imalus kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n

“Kui muud \u00fcle ei j\u00e4\u00e4, siis tuleb see kohtutee ette v\u00f5tta, aga normaalne see lahendus ei ole, kus erivajadustega inimene peab kohtus k\u00e4ima v\u00f5itlemas. […] Panna niigi raskes seisus ja haavatavaid inimesi v\u00f5itlema enda \u00f5iguste eest on kindlasti praktika, mida Eesti riik ei v\u00e4\u00e4ri,” m\u00e4rkis Pilving.<\/p>\n

Riigikohtunik lisas, et enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist peaks erihoolekande j\u00e4rjekorras olev inimene v\u00f5i tema l\u00e4hedased suhtlema samas oma linna v\u00f5i valla ning sotsiaalkindlustusametiga. Ta lisas, et on arusaadav, et kohus ei saa imet teha ega hakata erihooldekodusid ehitama ja sinna personali palkama.<\/p>\n

“Kohus saab anda aga \u00f5igusliku hinnangu, kas kellegi \u00f5igusi on rikutud. Sellel v\u00f5ivad olla omakorda tagaj\u00e4rjed kahju h\u00fcvitamise ning \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel ka trahvi m\u00e4\u00e4ramise n\u00e4ol. Selle kohtusk\u00e4imise kaudu on v\u00f5imalik riiki survestada ja tuletada talle tema kohustusi meelde. Et ka need ametkonnad ei j\u00e4\u00e4ks kergemeelselt lootma, et seadused k\u00fcll paberil kehtivad, aga ehk keegi nende t\u00e4itmist ei n\u00f5ua,” r\u00e4\u00e4kis riigikohtu halduskolleegiumi esimees.<\/p>\n

Tartu v\u00f5itles riigikohtus oma kodaniku eest<\/p>\n

Pilving on ise \u00fcks viiest kohtunikust, kes on ka kevadise riigikohtu otsuse<\/a> taga. Toona ei p\u00f6\u00f6rdunud erihoolekodu saamiseks kohtu poole k\u00fcll inimene ise, vaid hoopis Tartu linn.<\/p>\n

Arutlusel olnud kohtuasi puudutas 37-aastast ps\u00fc\u00fchilise erivajaduse ja puuduva t\u00f6\u00f6v\u00f5imega meest, kellel on diagnoositud kerge vaimne alaareng olulise k\u00e4itumish\u00e4irega ja traumaj\u00e4rgne ajukahjustus. \u00dchtlasi oli talle m\u00e4\u00e4ratud n\u00e4gemispuudulikkuse ja ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ire t\u00f5ttu raske puue.<\/p>\n

“See v\u00e4\u00e4rib tunnustust, et inimest ei j\u00e4etud \u00fcksi, vaid linn tema eest v\u00f5itles. Tartu linn pakkus talle ajutise abin\u00f5una erihooldekodu asemel \u00fcldhooldusteenust, sellega kaasnesid linnal lisakulud ja selle kahju ning lisakulud sai linn kohtuvaidluse tulemusena k\u00e4tte,” selgitas Pilving.<\/p>\n

Riigikohtunik \u00fctles, et niisamuti nagu linnal on ka inimestel v\u00f5imalik taotleda riigilt h\u00fcvitist, kui neil on tekkinud erihooldekodu saamisega lisakulud.<\/p>\n

“Poliitikud peavad teadvustama, et meil on rahvusvahelised kohustused, meil on p\u00f5hiseadusest tulenevad \u00f5igused abivajajatele ja h\u00e4dasolijatele abi andmiseks. Needsamad parlamendiliikmed on ju omal ajal seadused kehtestanud, mis seda abi ulatust ja tingimusi reguleerivad,” r\u00e4\u00e4kis Pilving.<\/p>\n

Ratastool. Autor\/allikas: Olev Kenk\/ERR<\/p>\n

Kolm aastat tagasi sunniti lapsevanemaid kohtusse<\/p>\n

Pilving nentis, et erihoolekande kohtade vaidlus on sarnane m\u00f5ne aasta taguse olukorraga, kus linnad ja vallad vaatasid m\u00f6\u00f6da seadusest, mille j\u00e4rgi tuleb leida igale lapsele lasteaiakoht.<\/p>\n

N\u00e4iteks Rae vald sundis veel paar aastat tagasi<\/a> lasteaiakohata j\u00e4\u00e4nud vanemaid minema \u00fckshaaval valla vastu kohtusse.<\/p>\n

Sarnaselt erihoolekandele otsustas riigikohus ka kolm aastat tagasi<\/a>, et riik ja omavalitsus peavad leidma lasteaiakohtade nappuse murele \u00fchiselt lahenduse ning kui kohti on puudu, peab neid juurde looma.<\/p>\n

“N\u00fc\u00fcd on riik siin samamoodi t\u00f5lgendanud seadust selliselt, et anname need hooldekodukohad ja t\u00e4idame seadust siis, kui riigieelarves selleks raha on. Enamgi veel, teine argument oli, et kogu see hooldekodude korraldamine on \u00fcle antud erasektorile ja kui erasektoris neid kohti on ning huvi teenust pakkuda on, siis inimene koha saab. Selle l\u00fckkasime kevadise otsusega ka \u00fcmber, et niimoodi ei saa abivajajaid lihtsalt juhuse hooleks j\u00e4tta,” r\u00e4\u00e4kis Pilving.<\/p>\n

Sotsiaalkindlustusamet Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n

200 inimest soovib \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset tuge<\/p>\n

Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg r\u00e4\u00e4kis, et praegu ametil \u00fchtegi pooleliolevat kohtuasja ei ole.<\/p>\n

Viimane kohtuotsus erihoolekandekoha vaidluses tehti aga suvel. Tallinna halduskohus otsustas nimelt juulis kohustada sotsiaalkindlustusametit looma \u00fchele inimesele \u00f6\u00f6p\u00e4evaringse erihoolekandekoha, mis oleks m\u00f5eldud konkreetselt autismispektrih\u00e4irega inimestele. Amet pidi koha inimesele looma kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse j\u00f5ustumisest.<\/p>\n

Kalbergi s\u00f5nul on k\u00f5ige suurem puudus erihoolekandekohtadest praegu Tallinnas ja Harjumaal, samuti ka Ida-Virumaal ja Tartumaal.<\/p>\n

“P\u00f5hjus, miks siin on kohti v\u00e4hem v\u00f5i neid napib, on see, et koha loomine selles piirkonnas maksab rohkem, kinnisvara hind on kallim, t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6tasud on suuremad ja teenuseosutajatel ei ole ka v\u00e4ga valmisolekut t\u00e4nase teenuse maksumusega uusi kohti looma,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Augusti alguses oli 755 inimest, kes oleks valmis kohe erihooldekodusse asuma. Neist 200 sooviksid saada \u00f6\u00f6p\u00e4evaringsele teenusele. Sinna suunatakse eesk\u00e4tt need inimesed, keda ei saa ka \u00f6\u00f6seks \u00fcksi j\u00e4tta ning kes vajavad \u00f6\u00f6p\u00e4evaringset abi .<\/p>\n

\u00d6\u00f6p\u00e4evaringsel teenusel on puuetega inimestel v\u00f5imalik kasutada ka tegevusjuhendaja toetust. Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta viimases kvartalis erihoolekande tegevusjuhendaja t\u00f6\u00f6tasu 1457 eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikohus otsustas juba kevadel, et kui inimene vajab erihooldekodu kohta, siis peab riik selle talle ka kindlustama. Abivajajat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261883,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,101634,3077,34,36,31,32,21,28,29,19,25,1016,101635,23078,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-261882","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erihooldekodud","tag-erihoolekanne","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riigieelarve-konelused","tag-ska","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117165636448873471","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261882\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261883"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}