{"id":261898,"date":"2026-08-27T05:12:10","date_gmt":"2026-08-27T05:12:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261898\/"},"modified":"2026-08-27T05:12:10","modified_gmt":"2026-08-27T05:12:10","slug":"arnold-ruutli-valimine-2001-kolmikliidu-suutmatus-kokku-leppida-aitas-ruutli-voidule-presidendivalimised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/261898\/","title":{"rendered":"Arnold R\u00fc\u00fctli valimine 2001: kolmikliidu suutmatus kokku leppida aitas R\u00fc\u00fctli v\u00f5idule | presidendivalimised"},"content":{"rendered":"

Et \u00fcks isik v\u00f5ib olla presidendiametis maksimaalselt kaks ametiaega j\u00e4rjest, oli 2001. aastal kindel see, et Eesti saab p\u00e4rast Lennart Meri kaht ametiaega endale uue presidendi.<\/p>\n

\u00dcldise konteksti m\u00f5istmiseks on oluline, et tollal oli riigis v\u00f5imul Mart Laari teine valitsus, kuhu kuulusid Isamaaliit, Reformierakond ja M\u00f5\u00f5dukad (hilisem SDE), mida rahvasuus nimetati kolmikliiduks. Parlamendis oli neil 53 kohta ehk lootus president riigikogus \u00e4ra valida oli sisuliselt olematu.<\/p>\n

Presidendivalimised 2001 algasid riigikogu voorudega. Esimees voorus seati \u00fcles opositsioonist Peeter Kreitzbergi ja koalitsioonist Andres Tarandi kandidatuurid. Kreitzberg sai 40 ja Tarand 38 h\u00e4\u00e4lt ehk mitte piisavalt. Presidendikandidaatide debattidest on ERR videoarhiivist leitav \u00fcks saade, kus v\u00e4itlesid just Tarand ja Kreitzberg.<\/p>\n

Tarandi puhul on oluline meenutada, et kaks aastat enne presidendivalimisi tehtud k\u00fcsitlustes oli ta populaarseim presidendikandidaat (17 protsenti) ja edestas nii Edgar Savisaart (15 protsenti ) kui ka Toomas Savi (11 protsenti). Kuid erinevalt Keskerakonnast ja Reformierakonnast otsustasid M\u00f5\u00f5dukad l\u00f5igata Tarandi populaarse isiku kaudu ka erakonnale kohalikel valimistel 1999 profiiti. Linnakodanikele j\u00e4i seda aktsiooni meenutama presidendikandidaadi n\u00e4opildid pr\u00fcgikastidel.<\/p>\n

See kampaania M\u00f5\u00f5dukatele kohalikel valimistel edu ei toonud \u2013 t\u00e4ielikult h\u00e4viti Tallinnas ja Tartus ning ka \u00fcle kogu Eesti oli tulemus \u00fcpris kehv. See ei lubanud M\u00f5\u00f5dukatele ka valimiskogus kuigi suurt lootust hellitada. Tollases ajakirjanduses spekuleeriti, et kui M\u00f5\u00f5dukad j\u00e4tnuks Tarandi 1999. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Kadriorgu p\u00fcrgijana esitlemata, v\u00f5inuks ta olla presidendivalimiste suurfavoriit.<\/p>\n

Riigikogu teises voorus l\u00e4ksid vastamisi Kreitzberg ja Peeter Tulviste Isamaaliidust. Tulviste oli k\u00fcsitlustes t\u00f5usnud populaarseimaks kandidaadiks rahva seas. Kreitzberg sai 36 ja Tulviste 35 h\u00e4\u00e4lt. Sama kordus kolmandas voorus, kus m\u00f5lemad said vaid 33 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Presidendivalimised l\u00e4ksid taas valimiskogusse, kus 21. septembril toimunud esimeses voorus seati \u00fcles Peeter Kreitzberg, Arnold R\u00fc\u00fctel, Toomas Savi ja Peeter Tulviste.<\/p>\n

R\u00fc\u00fctel sai esimeses voorus enim h\u00e4\u00e4li (114), kuid mitte piisavalt. Koos temaga l\u00e4ks teise vooru Savi (90 h\u00e4\u00e4lt), kes edestas Tulvistet vaid napimast napimalt ehk \u00fche h\u00e4\u00e4lega. On spekuleeritud, et kui Tulviste edestanuks Savi, olnuks tema v\u00f5imalused R\u00fc\u00fctli vastu teises voorus paremad.<\/p>\n

Samal p\u00e4eval korraldati teine h\u00e4\u00e4letusvoor kahe edukama kandidaadi osalusel. H\u00e4\u00e4letamisest v\u00f5ttis osa 366 valimiskogu liiget. R\u00fc\u00fctel sai 186 ja Savi 155 h\u00e4\u00e4lt. Kehtetuid sedeleid oli 23. Arvati, et need v\u00f5isid tulla Isamaaliidust. Samas, isegi kui need oleks l\u00e4inud Savi taha, poleks sellest piisanud. R\u00fc\u00fctel kogus \u00fcle poole h\u00e4\u00e4letamisest osa v\u00f5tnud valimiskogu liikmete h\u00e4\u00e4ltest ja osutus valituks Eesti presidendiks.<\/p>\n

Poliitiline konkurents oli terav<\/p>\n

Rain Rosimannus meenutas, et ei Arnold R\u00fc\u00fctel ega Toomas Savi ei saanud oma kandidatuuri riigikogus \u00fcles seada, sest neil polnud vajalikku 21 h\u00e4\u00e4lt. “Kuna parteidevaheline konkurents oli tollal terav, polnud neid ka teistelt laenata. Seet\u00f5ttu hakkasid ka m\u00f5lemad kandidaadid kohe valmistuma valimiskoguks ja r\u00e4\u00e4kima, et valimiskogul ongi laiem legitiimsus, mist\u00f5ttu \u00f5igem ongi valida valimiskogus,” lausus Rosimannus.<\/p>\n

Ta lisas, et valimiste valimiskogusse viimine andis erakondadele suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse end pikalt ja laialt koos kandidaadiga pildis hoida ja reklaamida.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides konkurentsist R\u00fc\u00fctli ja teiste kandidaatide vahel, \u00fctles Rosimannus, et poliitilistes kampaaniates eristatakse konkurente ja vastaseid ning R\u00fc\u00fctel oli Toomas Savile pigem vastaspool. “Sealt leerist polnud eriti mingit lootust h\u00e4\u00e4li juurde saada. Toomas Savi peamiseks konkurendiks oli hoopis Isamaaliit ja Peeter Tulviste,” s\u00f5nas Rosimannus.<\/p>\n

Mart Laar kinkis R\u00fc\u00fctlile p\u00e4rast presidendiks valimist punased nelgid, milles n\u00e4hti torget R\u00fc\u00fctli punaminevikule. Autor\/allikas: SCANPIX\/DELFI MEEDIA\/PRIIT SIMSON<\/p>\n

Rosimannus r\u00e4\u00e4kis, et R\u00fc\u00fctlile t\u00f5i edu Rahvaliidu juhi Villu Reiljani kokkulepe Edgar Savisaarega, mis t\u00f5i R\u00fc\u00fctlile Keskerakonnast lisah\u00e4\u00e4led.<\/p>\n

“Savisaar polnud kunagi olnud huvitatud kellegi teise presidendiks saamisest enda erakonnast peale tema enese, k\u00f5ikide kandidaatide puhul kindlustas ta, et nad presidendiameti ligidalegi ei p\u00e4\u00e4seks,” \u00fctles ta.<\/p>\n

“Savisaar polnud kunagi huvitatud kellegi teise presidendiks saamisest enda erakonnast peale tema enese.”<\/p>\n

“Reformierakonna tipust keegi sellist pingutust ette ei v\u00f5tnud ja konkurent Isamaaliidu h\u00e4\u00e4led ei tulnud ilmselt ka k\u00f5ik Savile teises voorus, oli rikutud sedeleid,” s\u00f5nas Rosimannus.<\/p>\n

“Mingite ringkondade, ka muuhulgas Mart Laari rehkendus oli, et olekski hea, kui R\u00fc\u00fctel saaks, siis oleks ka nn “teisel Eestil” oma poliitiline ventiil ja poliitiline s\u00fcsteem paremini tasakaalus. Mina, Toomas Savi kampaania juhina seda meelt k\u00fcll ei olnud,” \u00fctles Rosimannus.<\/p>\n

Kokkulepped ei pidanud<\/p>\n

Tollase Isamaaliidu kandidaadi Peeter Tulviste kampaaniajuht T\u00f5nis Arro meenutas, et Tulviste napp allaj\u00e4\u00e4mine valimiskogus Toomas Savile t\u00e4hendas ilmselt seda, et keegi ei pidanud kokku lepitud lubadusi.<\/p>\n

“Me konsulteerisime regulaarselt Reformierakonna ja M\u00f5\u00f5dukatega ning midagi lepiti kokku. Me olime \u00fcsna kindlad, et Tulviste v\u00f5idab selle ja siis ta oleks R\u00fc\u00fctli vastas olnud. Aga miks see nii l\u00e4ks, ma ei tea. Ma arvan, et lubatud oli rohkem, kui t\u00e4ideti,” s\u00f5nas Arro.<\/p>\n

Peeter Tulviste kaotas valimiskogu esimeses voorus Toomas Savile vaid \u00fche h\u00e4\u00e4lega ega p\u00e4\u00e4senud teise vooru. Autor\/allikas: SCANPIX\/DELFI MEEDIA\/PRIIT SIMSON<\/p>\n

Kuigi Savi ja Tulviste vahel k\u00e4is tihe rebimine, nimetas Arro p\u00f5hikonkurendiks ikkagi R\u00fc\u00fctlit.<\/p>\n

“Loomulikult p\u00f5hikonkurent oli R\u00fc\u00fctel. K\u00fcsimus oli, et kellel oleks R\u00fc\u00fctli vastu \u0161anssi. Need kolm erakonda, kes olid koalitsioonis, v\u00e4ljendasid omavahelistes vestlustes k\u00f5ik seisukohta, et oleks vaja, et saaks meie kandidaat, mitte R\u00fc\u00fctel. See koost\u00f6\u00f6 ei olnud piisavalt hea ning kokkulepped ei pidanud piisavalt h\u00e4sti, et see oleks juhtunud. Mina ja k\u00f5ik teisedki arvasime, et Tulvistel oleks R\u00fc\u00fctli vastu \u0161ansid olnud paremad kui Savil,” r\u00e4\u00e4kis Arro.<\/p>\n

Kui varem oli Isamaa presidendikandidaat Tunne Kelam, siis mingil hetkelt tegi Arro s\u00f5nul Isamaa juhi Mart Laari tagatuba otsuse, et n\u00fc\u00fcd toetatakse Tulvistet.<\/p>\n

“Sel hetkel, kui mina asja juurde tulin, oli siiski selge, et erakonna juhtide toetus on Tulviste taga, kuigi nad avalikult erakonna sees m\u00e4ngisid m\u00e4ngu, et “teeme n\u00fc\u00fcd ikkagi sisevalimised,” meenutas Arro.<\/p>\n

“\u00dchel p\u00e4eval ta (Tulviste – toim.) mulle helistas ja \u00fctles, et ta on sellise otsuse teinud ning k\u00fcsis, kas ta v\u00f5iks minuga aeg-ajalt n\u00f5u pidada. Mina \u00fctlesin, et loomulikult. Ja siis aeg-ajalt n\u00f5u pidamisest sai enam-v\u00e4hem minu igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6,” \u00fctles Arro.<\/p>\n

Arro s\u00f5nul t\u00f5i R\u00fc\u00fctlile edu tema populaarsus valijameeste hulgas ja see, et koalitsioonierakonnad ei suutnud \u00fches kandidaadis kokku leppida.<\/p>\n

“Me k\u00e4isime Tulvistega n\u00e4iteks M\u00f5\u00f5dukate suvep\u00e4evadel ja seal r\u00e4\u00e4kisin ka oma vana s\u00f5bra ja \u00f5ppej\u00f5u Marju Lauristiniga. Marju \u00fctles mulle toona, et “tead, siin ikka tahetakse oma inimest l\u00e4bi suruda”. Praegu, paark\u00fcmmend aastat hiljem, on ta asja m\u00e4letanud umbes nii, et tema ikka kogu aeg tahtis, et Tulviste saaks, et see oli k\u00f5ige parem. V\u00f5ib-olla tahtiski, aga tegelikult see ei realiseerunud mingiteks tegudeks, et koalitsioonierakonnad lepiksid kokku \u00fches kandidaadis,” r\u00e4\u00e4kis Arro.<\/p>\n

8. oktoobril 2001 andis presidendiks valitud Arnold R\u00fc\u00fctel riigikogus ametivande. Presidendiks saades oli Arnold R\u00fc\u00fctel 73-aastane.<\/p>\n

Riigikogus peetud k\u00f5nes \u00fctles ta, et Eestis tuleb taastada laialdane sotsiaalne dialoog, mis on eelduseks erinevate huvide m\u00f5istmisele ja erisuste seast omakorda \u00fchishuvi v\u00e4ljaselgitamisele.<\/p>\n

“Meie p\u00f5hih\u00e4da on usalduse ja vastutuse defitsiit. Meil k\u00f5igil tuleb m\u00f5elda sellele, nii kohaliku kui riigiv\u00f5imu tasandil. Seet\u00f5ttu peaks presidendi esmaseks \u00fclesandeks olema konsulteerida mitte ainult peaministrit, vaid k\u00f5iki p\u00f5hiseaduslike institutsioonide juhte,” s\u00f5nas R\u00fc\u00fctel. Ja lisas, et regionaalpoliitika tugevdamiseks on vaja kokku kutsuda k\u00f5igi tasandite omavalitsusesindajate kogu.\u00a0<\/p>\n

Vaata Arnold R\u00fc\u00fctli esimest pikemat intervjuud ETV-s p\u00e4rast presidendiks valimist<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Et \u00fcks isik v\u00f5ib olla presidendiametis maksimaalselt kaks ametiaega j\u00e4rjest, oli 2001. aastal kindel see, et Eesti saab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261899,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[101640,7609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,99057,14051,25,101641,12371,23,24,22,20,30],"class_list":["post-261898","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andres-tarand","tag-arnold-ruutel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-peeter-kreitzberg","tag-peeter-tulviste","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised-2001","tag-toomas-savi","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117165762053164453","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}