Euroopa Komisjon avaldas juulis Euroopa Liidu CO2-heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (ETS) reformi ettepaneku ning m\u00f5ned huvir\u00fchmad on n\u00e4inud selles v\u00f5imalust s\u00fcsteemi lammutamiseks.<\/p>\n
Taoline otsus oleks nii keskkonnapoliitiliselt kui ka majanduslikult ebaratsionaalne, kuna karistaks neid ettev\u00f5tteid, kes on teinud tulevikku suunatud investeeringuid, nende arvelt, kes ei ole midagi teinud. Eesti kaugk\u00fcttesektori kogemus n\u00e4itab, et j\u00e4rjepidevad investeeringud ja selge poliitiline suund annavad tulemusi, ning n\u00fc\u00fcd tuleb ka elektrisektoris samamoodi talitada.<\/p>\n
Eesti kaugk\u00fcttesektor n\u00e4itab eeskuju<\/p>\n
ETS-i s\u00fcsteemi kuuluvad k\u00f5ik Eesti p\u00f5levkivielektrijaamad, suuremad kaugk\u00fcttekatlamajad ning soojuse ja elektri koostootmisjaamad. ETS-i m\u00f5ju nendele on olnud erinev. Kaugk\u00fcttes on Eesti alates ETS-i rakendamisest 2005. aastal l\u00e4bi teinud tohutu arengu: kui 20 aastat tagasi oli taastuvenergia osakaal seal alla k\u00fcmne protsendi, siis n\u00fc\u00fcd p\u00e4rineb juba \u00fcle 70 protsendi kaugk\u00fcttesoojusest taastuvenergiast v\u00f5i heitsoojusest.<\/p>\n
Imporditud fossiilk\u00fctused on asendatud kohaliku hakkepuiduga. Lisaks on vanad katlamajad moderniseeritud v\u00f5i rajatud nende asemele t\u00f5husad koostootmisjaamad, kus energiakadusid peaaegu ei ole. Nendes kaugk\u00fcttepiirkondades, kus on mindud \u00fcle taastuvk\u00fctusele, on reeglina ka k\u00f5ige odavamad hinnad.<\/p>\n
Eesti kaugk\u00fcttesektori kogemus n\u00e4itab, et j\u00e4rjepidevad investeeringud ja selge poliitiline suund annavad tulemusi. Kohalike taastuvate k\u00fctuste kasutamine on v\u00e4hendanud impordis\u00f5ltuvust, suurendanud varustuskindlust ja aidanud hoida hinnad tarbijatele taskukohased. ETS on \u00fcks oluline meede teiste seas, mis on sektorit selles suunas n\u00fcginud.<\/p>\n
Kas ETS on h\u00e4vitanud Eesti elektritootmise?<\/p>\n
Kui soojusmajanduses n\u00e4itame eeskuju \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopale, siis elektritootmises oleme endiselt mahaj\u00e4\u00e4jate seas. Eesti suudab toota aastas ligi 40 protsenti v\u00e4hem elektrit, kui siin tarbitakse, ning see trend s\u00fcveneb. Levinud on kriitika, et just ETS on p\u00f5levkivist elektri tootmist konkurentsist v\u00e4lja surunud ja p\u00f5hjustanud k\u00f5rge elektrihinna.<\/p>\n
Kas ETS-i likvideerimise korral saaksime j\u00e4tkata vanade p\u00f5levkivikatelde k\u00e4itamist ja uute p\u00f5levkivijaamade rajamist? Vastus sellele k\u00fcsimusele on selgelt “ei”. Enamik olemasolevaid p\u00f5levkivielektrijaamu peale Auvere jaama on j\u00f5udnud oma tehnilise eluea l\u00f5ppu ning nende asemele tuleks ehitada uued. Lihtne tasuvusarvutus n\u00e4itab, et uue jaama ehitamine ei ole tasuv investeering Eesti Energia ega tarbija jaoks, kuna tehnoloogia on nii keeruline ja kallis.<\/p>\n
Uue Auvere elektrijaama laadis 300 MW v\u00f5imsusega p\u00f5levkivielektrijaama rajamise kapitaliinvesteeringu suurus on \u00fcle miljardi euro. Sama raha eest saaks rajada n\u00e4iteks 700 MW jagu uusi maismaatuuleparke, 500 MW v\u00f5imsusega vesisalvesti v\u00f5i 4000 MW mahus akusid. Seejuures kataks 300 MW ainult v\u00e4ikese osa Eesti elektrin\u00f5udlusest ja sedagi eeldusel, et uus tehnoloogia t\u00f6\u00f6tab ega ole pidevalt rikete t\u00f5ttu hoolduses nagu Auvere jaam praegu.<\/p>\n
Arvestades nii kapitali- kui ka k\u00fctuse-, k\u00e4idu- ja hoolduskulu ning eeldades, et jaam t\u00f6\u00f6tab ligi 3000 tundi aastas 40 aasta jooksul, peaks investeeringu tagasi teenimiseks elektri hind olema umbes 200 eurot\/MWh. See on rohkem kui kaks korda k\u00f5rgem kui praegune Eesti aasta keskmine. Kuna taastuvatest allikatest toodetud elektri koguse suurenedes v\u00e4heneb j\u00e4rjepidevalt nende tundide arv, millal p\u00f5levkivijaam b\u00f6rsile pakkuma p\u00e4\u00e4seks, siis peab tehtud investeeringu tagasi teenimiseks elektri hind nendel v\u00e4hestel tundidel tegelikult veelgi kallim olema.<\/p>\n
Lisaks tasub uurida, kas nendes riikides, kus ETS-i ei rakendata ja elektrit toodetakse fossiilk\u00fctustest, on selle hind odavam kui mujal. Sellised riigid on n\u00e4iteks Balkani poolsaarel. Eelmise aasta andmed n\u00e4itavad, et P\u00f5hja-Makedoonias, Montenegros ja Serbias, kus elektrit toodetakse peamiselt kivis\u00f6est, oli aasta keskmine elektri b\u00f6rsihind vahemikus 108 kuni 120 eurot\/MWh, mis on ligi kolmandiku v\u00f5rra k\u00f5rgem kui Eestis ning seda ilma CO2-kulukomponendita. Seega pole fossiilk\u00fctustest toodetud elektri k\u00f5rges hinnas s\u00fc\u00fcdi ETS.<\/p>\n
ETS-i peatamine ei ole t\u00f5siseltv\u00f5etav v\u00f5imalus<\/p>\n
“Muuhulgas v\u00f5iks riik kaaluda taastuvenergia v\u00e4hempakkumiste kulu katmist ETS-i tulust, nagu tehakse n\u00e4iteks Rumeenias.”<\/p>\n
Euroopa Komisjon avaldas juulis ETS-i reformi ettepanekud ning Eesti koos teiste riikidega hakkab koostama seisukohti, mille alusel Euroopa N\u00f5ukogus l\u00f5plik kompromisslahendus kokku lepitakse. Seet\u00f5ttu on meedias taas hakanud kostma nende h\u00e4\u00e4l, kes soovivad s\u00fcsteemi lammutamist. Eesti seisukoha kujundamisel on k\u00f5ige olulisem k\u00fcsimus ilmselt see, kas riik tahab siin n\u00e4ha ettev\u00f5tteid, kes teevad tulevikku suunatud investeeringuid, v\u00f5i neid, kes seda ei tee.<\/p>\n
Energiaettev\u00f5tted teevad investeeringuid aastak\u00fcmneteks ning vajavad selleks pikaajalist kindlust. Kuigi ETS on aastate jooksul muutunud, on see andnud selge suuna: Euroopa liigub v\u00e4iksema heitega tehnoloogiate suunas ning investeerimisotsuseid tehakse sellest l\u00e4htudes. Just seet\u00f5ttu on oluline, et ka ETS-i reform looks ettev\u00f5tetele usaldusv\u00e4\u00e4rse raamistiku tulevaste investeeringute tegemiseks.<\/p>\n
ETS-i t\u00fchistamine on selles kontekstis m\u00f5eldamatu, sest karistaks neid ettev\u00f5tteid, kes on juba investeerinud v\u00f5i valmis investeerima suuri summasid Eesti majanduse arenguks ning keskkonna s\u00e4\u00e4stmiseks, ainult selleks, et kaitsta neid ettev\u00f5tteid, kes seda teinud ei ole ega kavatse teha.<\/p>\n
Selline otsus oleks mitte ainult keskkonnapoliitiliselt, vaid ka majanduslikult ebaratsionaalne. Peaksime hoopis leidma viisi, kuidas \u00e4rgitada ka mahaj\u00e4\u00e4nud ettev\u00f5tteid investeeringuid tegema ning komisjoni uus ettepanek annab selleks hea aluse.<\/p>\n
Komisjoni sisulistest ettepanekutest v\u00e4\u00e4rib enim esile t\u00f5stmist \u00fcks. Nimelt peavad liikmesriigid hakkama komisjoni ettepaneku j\u00e4rgi ettev\u00f5tteid varasemast rohkem toetama, suunates edaspidi v\u00e4hemalt 50 protsenti ETS-i tulust ehk n-\u00f6 CO2-vahenditest tagasi ettev\u00f5tete keskkonnam\u00f5ju v\u00e4hendavateks investeeringuteks. See on hea m\u00f5te, kuid vajab Eesti kontekstis veidi t\u00e4psustamist.<\/p>\n
Oluline on suunata rohkem raha tagasi investeeringutoetuseks nendele ettev\u00f5tetele ja sektoritele, mis p\u00e4riselt tahavad ja saavad neid investeeringuid teha. Eestis moodustab suure osa ETS-i alla kuuluvatest ettev\u00f5tetest p\u00f5levkivisektor, kellel t\u00f5en\u00e4oliselt on piiratud huvi ja v\u00f5imekus puhastele tehnoloogiatele \u00fcleminekuks.<\/p>\n
Seega peaks toetuse sihtr\u00fchm olema laiem kui vaid ETS-i alla kuuluvad ettev\u00f5tted ning h\u00f5lmama ka taastuvenergia tootjaid ja rohetehnoloogiate pakkujaid, kes s\u00fcsteemi ei kuulu. Muuhulgas v\u00f5iks riik kaaluda taastuvenergia v\u00e4hempakkumiste kulu katmist ETS-i tulust, nagu tehakse n\u00e4iteks Rumeenias.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjon avaldas juulis Euroopa Liidu CO2-heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (ETS) reformi ettepaneku ning m\u00f5ned huvir\u00fchmad on n\u00e4inud selles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":261977,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,26060,1849,34,36,15689,2337,15160,51457,56434,39826,56160,101648,19069],"class_list":["post-261976","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektrijaamad","tag-energeetika","tag-estonia","tag-estonian","tag-ets","tag-euroopa-komisjon","tag-heitmekaubandus","tag-heitmekaubanduse-susteem","tag-polevkivienergeetika","tag-polevkivienergia","tag-silver-sillak","tag-taastuvenergeetika","tag-taastuvenergia-koda"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117166166815359305","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=261976"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/261976\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/261977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=261976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=261976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=261976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}