T\u00e4navuses kalendris on mitmed olulised t\u00e4htp\u00e4evad, mis annavad p\u00f5hjust tagasi vaadata kohaliku joonisfilmi enam kui poole sajandi pikkusele arenguloole, mille jooksul on sellest kujunenud \u00fcks eesti kultuuri visiitkaartidest rahvusvahelisel tasandil. Vaadakem j\u00e4rgnevalt neid kuup\u00e4evi l\u00e4hemalt ja m\u00f5elgem k\u00f5ikide ajalooliste s\u00fcndmuste peale, mis nende t\u00e4htsate daatumitega kaasnesid.<\/p>\n
Esiteks on t\u00e4navu \u00fcmmargune s\u00fcnnip\u00e4ev nii m\u00f5nelgi eesti joonisanimatsiooni suurkujul: n\u00e4iteks Rein Raamat sai 20. m\u00e4rtsil 95-aastaseks ja Priit P\u00e4rn saab 26. augustil 80-aastaseks. \u00d5nnitlused! (Joonisfilmist s\u00fcrrealistlike nuku- ja eksperimentaalfilmide tegemise juurde liikunud Mati K\u00fctt saab tuleva aasta 5. aprillil 80-aastaseks, nii et olgu temagi saabuv suur s\u00fcnnip\u00e4ev siinkohal ennetavalt \u00e4ra m\u00e4rgitud ja \u00f5nnitlused aegsasti teele pandud.)<\/p>\n
Teiseks saab 2026. aastal t\u00e4histada ka oluliste valdkondlike institutsioonide v\u00f5i organisatsioonide asutamist: Eesti Kunstiakadeemia (EKA) animatsiooniosakond t\u00e4histab t\u00e4navu s\u00fcgisel oma 20. tegutsemisaastat, \u00f5ppetooli asutaja oli Priit P\u00e4rn. Omaaegse vabariikliku filmistuudio Tallinnfilm joonisfilmistuudio s\u00fcndis omakorda 14. juunil 1971, osakonna asutaja oli Rein Raamat. Raamat loobus joonisfilme lavastamast 1980. aastate l\u00f5pus, et keskenduda rohkem maalimisele ja dokumentaalfilmide v\u00e4ntamisele tuntud eesti kunstnikest, kuid P\u00e4rnale on Tallinnfilmi varemetest 1993. aastal v\u00f5rsunud Eesti Joonisfilm kodustuudioks t\u00e4naseni \u2014 n\u00e4iteks on seal valminud ka tema hiljutine,\u00a0motion capture’i ehk liikumiskaaperduse tehnikas “Luna rossa” (2024, kaasre\u017eiss\u00f6\u00f6r Olga P\u00e4rn).<\/p>\n
Nii et kokkuv\u00f5ttes on kogu maailm saanud nautida tallinlaste joonisfilme katkematult \u00fchtekokku 55 aastat \u2014 ja “kogu maailm” ei ole liialdus, sest ei maksa unustada, et kohalik joonisfilm murdis juba N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooniperioodil v\u00e4lja rahvusvahelisele areenile. Esimene rahvusvaheline auhind laekus Tallinnfilmi joonisfilmigrupile juba 1974. aastal, s.o kolmandal aastal p\u00e4rast asutamist \u2014 selleks oli Aili Vindi opkunstist m\u00f5jutatud v\u00e4rvimaalidel ja Rein Rannapi ps\u00fchhedeelsel rokkmuusikal p\u00f5hinev “Lend” (1973, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Rein Raamat). Praeguseks on Eestis toodetud joonisfilmidele laekunud auhindu \u00fchtekokku ilmselt sadades, et mitte \u00f6elda tuhandetes \u2014 erialafestivalide hulk on viimastel aastatel \u00fcle maailma m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paisunud.<\/p>\n
Eestlastel \u00f5nnestus sellegipoolest juba varakult erineda ja silma paista nii globaalsel skaalal Walt Disney stuudio, aga ka kitsamal, nn \u00fcleliidulisel skaalal Sojuzmultfilmi stuudio kehtestatud paradigmadele vastandudes. P\u00f5him\u00f5tteliselt seda liini, mida Raamat alustas, viis P\u00e4rn edasi \u2014 k\u00f5rgel kunstilisel tasemel teostatud joonisfilmid, rahvusvaheliste filmifestivalide n-\u00f6 preemiamaterjal, mitte niiv\u00f5rd lastele suunatud kommertsiaalne meelelahutus. Ja ka kollektiivne m\u00e4\u00e4ratlus “tallinlased” pole loodetavasti liialdus, sest kuigi P\u00e4rn elab t\u00e4nap\u00e4eval Viimsi ja Raamat Kuusalu vallas, siis 1970. aastatel asusid eesti joonisfilmitegijad (rahvusvahelist animatsiooni-)maailma muutma ikkagi ennek\u00f5ike Tallinna ajaloolises s\u00fcdames, aadressil Harju t\u00e4nav 9 asuvas paekivihoones, mis kuulus sel ajal tervikuna Tallinnfilmi kinostuudio k\u00e4sutusse.<\/p>\n
Keskmiselt tehti Tallinnfilmis toonase plaanimajanduse tingimustes kolm joonisfilmi (alates 1971) ja kolm nukufilmi (alates 1957) aastas, k\u00f5ike kontrollis ja rahastas Moskvas asunud \u00fcleliiduline kinokomitee, mis l\u00e4ks hingusele alles koos N\u00f5ukogude Liiduga. Omal ajal ka ise Tallinnfilmis toimetajana t\u00f6\u00f6tanud legendaarne filmikriitik Jaan Ruus meenutas Eesti taasiseseisvumise j\u00e4rel varjamatu erapoolikusega, et kui siinsed nukufilmitegijad pidid hommikuti bussiga t\u00f6\u00f6le s\u00f5itma Randveres asunud v\u00f5ttepaviljoni, siis joonisfilmitegijad paiknesid kihava linnaelu tsentris vanalinnas ning v\u00f5imalik, et just seet\u00f5ttu suutis eesti joonisfilm sel ajal s\u00e4ilitada terava \u00fchiskondliku n\u00e4rvi, mis nukufilmi osakonnal l\u00f5putute lastefilmide vorpimise k\u00e4igus n\u00fcristuma kippus.<\/p>\n
Liiduvabariigi m\u00f5ttelise lastele suunatud toodangu “kvoodi”\u00a0 t\u00e4itiski 1970. ja 1980. aastatel vaikimisi peamiselt Tallinnfilmi nukufilmi osakond, samal ajal kui joonisfilmi osakond sai k\u00f5ige muu hulgas pisteliselt viljeleda n-\u00f6 suurt kunsti. Rein Raamatu re\u017eiiga joonisfilmidest tuntumad \u2014 ennek\u00f5ike J\u00fcri Arraku t\u00fcpaa\u017eidega “Suur T\u00f5ll” (1980) ja Eduard Wiiralti grav\u00fc\u00fcride ainetel valminud “P\u00f5rgu” (1983) \u2014 on, toonast ametlikku kinokantseliiti kasutades, kunstilised filmid “igasugusele auditooriumile”, mis t\u00e4hendab, et need ei olnud tehtud esmajoones lastele vaatamiseks. Sama kehtib Priit P\u00e4rna rahvusvahelise l\u00e4bil\u00f6\u00f6giteose “Eine murul” (1987) ja sellele j\u00e4rgnenud “Hotell E” (1992) kohta, mille t\u00e4it \u00fchiskonnakriitilist satiiri suutis filmi valmimise j\u00e4rel ekraanilt v\u00e4lja lugeda siiski pigem t\u00e4isealine, mitte alaealine vaataja. Lapsed v\u00f5isid neid filme vaadata, aga need ei olnud lastele tehtud filmid.<\/p>\n
K\u00f5ige alguses oli sel ajal niisiis filmistuudio, organisatsiooniline alguspunkt, millest kasvas v\u00e4lja k\u00f5ik hilisem. Oli teooria, oli praktika, n\u00fc\u00fcd \u2014 viimasel paarik\u00fcmnel aastal \u2014 on lisandunud ka erialane \u00f5pe. Saame r\u00e4\u00e4kida p\u00f5lvkondadest, saame k\u00f5nelda v\u00e4ljakujunenud kultuurin\u00e4htusest. Eesti animafilmid kui k\u00f5rgkultuur \u2014 sama t\u00e4htis ja publiku jaoks sama t\u00f5sine valdkond kui kirjandus v\u00f5i kunst, teater, muusika, kino jne.<\/p>\n
Teiste seas on Eestile viimase poole sajandi jooksul piiri tagant kuulsust toonud\u00a0 nii t\u00e4navustest juubilaridest kor\u00fcfeed kui ka muidugi nende v\u00e4lja koolitatud nooremad kolleegid \u2014 pikemas perspektiivis tuleb osata n\u00e4ha seoseid, mis on sisuliselt p\u00f5lvkonna\u00fclesed. Ja pole need “noored” ka enam nii noored \u00fchti, sest aeg lendab ruttu: EKA animatsiooni \u00f5ppetooli praegune juhataja professor \u00dclo Pikkov t\u00e4histas t\u00e4navu oma esimest juubelit \u2014 \u00fcmmargune 50 eluaastat sai kirja 15. juunil. \u00d5nnitlused tallegi!<\/p>\n
Teisis\u00f5nu v\u00f5ime \u00f6elda, et Eesti ainsa \u00fclikoolitasemel kvalifikatsiooniga animatsiooniosakonna juht on t\u00e4pselt viis aastat ja \u00fcks p\u00e4ev noorem kui kohalik organiseeritud joonisfilmitootmine tervikuna. P\u00f5lvkonna\u00fcleseid n\u00e4htusi ei saagi seletada ainu\u00fcksi kellegi isikuomaduste v\u00f5i konkreetse ajaloolise konteksti spetsiifikaga \u2014 vastupidi, p\u00f5lvkonna\u00fclesus annab m\u00e4rku laiema kultuuri s\u00fcndimisest. Eesti joonisanimatsioon on selles t\u00e4henduses kahtlemata p\u00f5lvkonna\u00fclene n\u00e4htus siinsel kultuuriv\u00e4ljal, ja nagu eespool juba \u00f6eldud, institutsionaalse joonisfilmikultuuri s\u00fcnd on Eesti territooriumil dateeritav 1971. aastaga.<\/p>\n
1931. aastaks valminud ja ainult pooleldi s\u00e4ilinud l\u00fchifilmi “Kutsu-Juku seiklusi” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Voldemar P\u00e4ts, produtsent Aleksander Teppor, joonistaja Elmar Jaanim\u00e4gi) siinkohal v\u00e4lja tuua poleks ehk \u00f5ige, sest kuigi faktiliselt on tegemist k\u00f5igi aegade esimese eesti joonisfilmiga, siis plaanitud pikemast seriaalist ei saanud globaalse majanduskriisi t\u00f5ttu asja ja \u00fchekordseks l\u00f5petamata katsetuseks v\u00f5i kurio\u00adsiteediks see l\u00f5puks j\u00e4igi. Mainimist too 1986. aasta ootamatu arhiivileid siiski v\u00e4\u00e4rib, sest arvestades, et t\u00e4nap\u00e4eval ei s\u00fcvene mitte keegi enam mitte sekundikski mitte millessegi, on v\u00f5imalik seegi, et tulevikus alustataksegi siinset animatsioonialast ajaarvamist 1931. aastast, kust p\u00e4rineb see Disney toodangut varjamatult tsiteeriv filmijupike. (Sel juhul \u00f5nnitlegem t\u00e4navu Rein Raamatu k\u00f5rval, kes tuntud filmiloolase Jaak L\u00f5hmuse s\u00f5nul ei olnud siiski Kutsu-Jukust enne midagi kuulnud, ka tolle joonisfilmi ellukutsujaid teispoolsuses.)<\/p>\n
21. sajand on toonud sellele kultuurisektorile siiski rea t\u00f5siseid v\u00e4lja\u00adkutseid. \u00dchtepidi on \u017eanrid h\u00e4gustunud, teisalt on animatsiooni j\u00e4rjest raskem k\u00f5ikidest teistest n-\u00f6 liikuva pildi voogudest eristada. Viimaste aastate “kuum kartul” generatiivne tehisaru ei tee seda eritlemist sugugi lihtsamaks. \u00dcle\u00fcldises meediapildis tundub paradoksaalselt, et animatsioon on marginaliseerunud, ent samas k\u00f5ikjal\u00adolev. Ajal mil helendavaid ekraane on \u00fcmberringi peaaegu k\u00f5ikjal ja need on t\u00e4idetud animeeritud kaadritega, ei teki niiv\u00f5rd k\u00fcsimust, kas EKA animatsiooniosakonna l\u00f5petajad leiavad ka erialast t\u00f6\u00f6d, k\u00fcll aga k\u00fcsimus, mis on sellel k\u00f5igel pistmist eesti animatsiooni ajalooga. Kui EKA animatsiooni\u00f5ppesse p\u00fcrgijad ei oska nimetada kohalikke eeskujusid ja soovivad j\u00e4\u00e4dagi n\u00e4iteks oma lapsep\u00f5lvest harjumusp\u00e4rasesse manga- ja animemaailma v\u00f5i tegelda edaspidi videom\u00e4ngude tootmisega, siis mis on meil kasu teadmisest, et vahetevahel on Jupiteri \u00e4pis v\u00f5i Arkaadris v\u00f5imalik vaadata m\u00f5nda Raamatu, P\u00e4rna, K\u00fcti v\u00f5i Pikkovi p\u00f5hjalikku retrospektiivi? Kas siin peaks keegi veel midagi tegema v\u00f5i ennast rohkem liigutama?<\/p>\n
L\u00f5petuseks v\u00f5ib samuti enesekriitiliselt k\u00fcsida, kas eesti animatsiooni rahvusvahelisest edust r\u00e4\u00e4kimine ei kujuta endast mitte teatavat kollektiivset enesepettust, kultuurilise omam\u00fc\u00fcdi loomet. T\u00f5epoolest, eestlastel on l\u00e4inud h\u00e4sti \u2014 v\u00f5ib-olla isegi vastu igasuguseid ootusi ja eeldusi. Eestis toodetud (joonis)animatsioon pole aga kunagi olnud oma eelarve ja turundusv\u00f5imaluste poolest v\u00f5rreldav maailma suurte animatsioonikeskustega, nagu n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid, Jaapan v\u00f5i Prantsusmaa, kus tootmine k\u00e4ib igap\u00e4evases rutiinis ja industriaalsel skaalal. Vastupidi, eestlased on pigem harjunud nokitsema k\u00f5ike projektip\u00f5hiselt (loe: peamiselt t\u00e4nu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Filmi Sihtasutusele), suure pealehakkamise \u00f5hinaga ja vajadusel kas v\u00f5i p\u00f5lve otsas. Kuid rahvusvahelist n\u00e4htavust ei saa m\u00f5\u00f5ta \u00fcksnes majanduslike n\u00e4itajatega, silmas tuleb pidada ka kultuurilist esindusfunktsiooni, mis on kvaliteedi, mitte kvantiteedi k\u00fcsimus. Juba N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni perioodil osalesid eestlaste animafilmid olulistel v\u00e4lisfestivalidel ja j\u00f5udsid levikanalitesse v\u00e4ljaspool toonast idablokki: Rein Raamatu ja Priit P\u00e4rna filmid kogusid festivaliauhindu ajal, mil Eesti riiklikku iseseisvust ei eksisteerinud. See, et festivalide auhinnasadu on hiljemgi j\u00e4tkunud, kinnitab, et tunnustus ei ole siinsetele tegijatele saabunud juhuslikult.<\/p>\n
2026. aasta suvel, kui Vladimir Putini alustatud s\u00f5da Ukrainas on kestnud juba viiendat kevadet, ei tea Eestis vist keegi, kas helgele minevikule j\u00e4rgneb tume tulevik v\u00f5i tumedale minevikule helge tulevik. Selge on vaid see, et oma animafilmi(kor\u00fcfeede) \u00fcmmargusi t\u00e4htp\u00e4evi meeles pidades ei t\u00e4hista me \u00fcksnes m\u00f6\u00f6danikku, vaid tunnustame neid autoreid, kes tegid eesti kultuuri rahvusvaheliselt n\u00e4htavaks juba siis, kui see n\u00e4is poliitiliselt v\u00f5imatu. Suurus pole oluline, t\u00e4htis on oskus m\u00f5elda originaalselt ja iseomasel viisil.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navuses kalendris on mitmed olulised t\u00e4htp\u00e4evad, mis annavad p\u00f5hjust tagasi vaadata kohaliku joonisfilmi enam kui poole sajandi pikkusele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262005,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37633,17371,37,33,35,173,34,36,140,6635],"class_list":["post-262004","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andreas-trossek","tag-animafilm","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-teater-muusika-kino"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117166296727009834","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262004","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262004"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262004\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262005"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262004"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262004"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262004"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}