Balti riikide lairibav\u00f5rkude arendamine pole toonud majandusele maksimaalset kasu. V\u00e4rskest uuringust selgub, et investeeringute parem ajastamine ja piirkondlik suunamine v\u00f5inuks kasvatada piirkonna majandust veel kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra.<\/p>\n
Sageli eeldatakse vaikimisi, et kiire internet igas metsatalus ja k\u00fclas on majandusele kasulik ning taristu pealt ei tohiks kokku hoida. Tegelikkuses v\u00f5ib aga internetikaablitesse investeerimisega isegi liiale minna. Uuring n\u00e4itab, et kui Balti riigid oleksid oma lairiba-interneti investeeringuid ajaliselt ja ruumiliselt paremini optimeerinud, oleks piirkondlik majandus v\u00f5inud kasvada veel kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra.<\/p>\n
Sellisele j\u00e4reldusele j\u00f5udsid Eesti, Norra ja Soome teadlased, teiste seas Jaan Masso Tartu \u00dclikoolist. Nad anal\u00fc\u00fcsisid 21 Baltikumi piirkonna majandus- ja lairibav\u00f5rgu andmeid aastatest 2005 kuni 2019, et leida matemaatiliste mudelitega \u00fcles k\u00f5ige t\u00f5husamad investeerimisstrateegiad.<\/p>\n
Uuringust tuli v\u00e4lja selge riikidevaheline erinevus. Kui L\u00e4ti ja Leedu maapiirkondades j\u00e4id v\u00f5rguarendused optimaalsele tasemele alla ja targematest investeeringutest oleks olnud seal majanduslikult rohkem v\u00f5ita, siis Eesti paistis silma teistsuguse mustriga. Teadlased t\u00e4heldasid eriti P\u00f5hja- ja Kesk-Eestis \u00fcleinvesteeringuid. Neis piirkondades ehitati v\u00f5rke j\u00f5udsalt edasi isegi siis, kui potentsiaal selle abil majandust kasvatada oli suures osas ammendunud. See viitab, et tegevust suunasid ilmselt maaelupoliitikast l\u00e4htuvad v\u00f5i teenusepakkujate turundushuvid, mitte puhas majanduslik tasuvus.<\/p>\n
Lisaks riikidevahelistele k\u00e4\u00e4ridele joonistus andmetest v\u00e4lja tugev l\u00f5he pealinnade ja teiste piirkondade vahel. Kui Tallinna, Riia ja Vilniuse \u00fcmbruses on uute internetikaablite majanduslik potentsiaal praeguseks juba sisuliselt ammendunud, siis eesk\u00e4tt L\u00e4ti ja Leedu \u00e4\u00e4realadel v\u00f5iks sihip\u00e4rased lairibaarendused aidata piirkondlikku ebav\u00f5rdsust oluliselt leevendada.<\/p>\n
Samas panevad teadlased otsustajatele s\u00fcdamele, et iga suurprojekti puhul tuleb hoolikalt kaaluda alternatiive. Alati pole kindel, et k\u00f5ige paremini turgutab kohalikku majandust just lairibav\u00f5rk. M\u00f5nel juhul l\u00f5ikaks \u00fchiskond m\u00e4rksa suuremat tulu, kui investeerida sama rahasumma f\u00fc\u00fcsilisse taristusse v\u00f5i inimeste haridusse.<\/p>\n
N\u00e4htud mustritel on lihtne seletus. Lairiba\u00fchendusi laiendades loovutatakse sisuliselt jooksvaid vahendeid ootuses luua tulevikus laiemat majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Kui arendus j\u00e4etakse pelgalt vaba turu hooleks, kipuvad eraettev\u00f5tted investeerima tihedalt asustatud linnadesse, j\u00e4ttes h\u00f5redama asustusega piirkonnad maha. V\u00f5rguarenduse pelgalt vaba turu hooleks j\u00e4tmisest ei pruugi seega piisata ning abi v\u00f5iks olla riiklikest toetustest.<\/p>\n
Samas n\u00e4itab Eesti kogemus, et igal sammul ja iga hinna eest maksimaalset leviala taga ajades v\u00f5ib j\u00f5uda punktini, kus kallis investeering \u00fcletab l\u00f5puks majandusele tagasi toodava reaalse tulu.<\/p>\n