{"id":262028,"date":"2026-08-27T08:03:07","date_gmt":"2026-08-27T08:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262028\/"},"modified":"2026-08-27T08:03:07","modified_gmt":"2026-08-27T08:03:07","slug":"energiahindade-tous-nuumab-inflatsiooni-ja-euribori-kasv-ei-kipu-raugema-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262028\/","title":{"rendered":"Energiahindade t\u00f5us nuumab inflatsiooni ja euribori kasv ei kipu raugema | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Kuue kuu euribor on viimase paari n\u00e4dalaga kerkinud 2,765 protsendini, veel kaks n\u00e4dalat tagasi oli protsendiks 2,637. Aastane euribor on viimased paar n\u00e4dalat liikunud kolme protsendi juures, t\u00f5ustes ka \u00fcle kolme protsendi.<\/p>\n<p>Erineva t\u00e4htajaga euribori m\u00e4\u00e4rade kasv on selget tingitud ootusest, et euroala hinnakasv kiireneb, mille taga on omakorda energiakandjate kallinemine viimastel n\u00e4dalatel, \u00fctles ERR-ile LHV makroanal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver.<\/p>\n<p>&#8220;Euroopa \u2013 eriti suurte majanduste nagu Itaalia ja Saksamaa \u2013 jaoks on eriti oluline t\u00e4naseks tasemeni 69 eurot megavatt-tunnist t\u00f5usnud maagaasi hind. See t\u00e4hendab s\u00fcgistalvisel k\u00fctteperioodil suuremaid energiaarveid ja seel\u00e4bi ka n\u00e4iteks tootmise ning teiste kaupade kallinemist,&#8221; lausus Tapver.<\/p>\n<p>Inflatsiooni- ja energiahindade t\u00f5usul on omakorda m\u00f5ju Euroopa Keskpanga (EKP) intressipoliitikale, m\u00e4rkis Swedbanki pea\u00f6konomist T\u00f5nu Mertsina.<\/p>\n<p>&#8220;Kuigi meie prognoosi j\u00e4rgi t\u00f5stab EKP oma intressim\u00e4\u00e4ra vaid septembris ja j\u00e4tab need j\u00e4rgmisel aastal muutmata, n\u00e4evad turud suuremat t\u00f5en\u00e4osust edaspidiseks rahapoliitika karmistamiseks. See on m\u00f5jutanud ka euribori liikumist,&#8221; \u00fctles Mertsina.<\/p>\n<p>Inflatsiooni kasvule viitavad ka tugevam majandusaktiivsus, pingeline t\u00f6\u00f6turg, suuremad kaitse- ja muud avaliku sektori kulutused ning rohep\u00f6\u00f6rde investeeringud, lisas ta. Seet\u00f5ttu ootavadki finantsturud eesolevatel kvartalitel keskpangalt rohkem intresside t\u00f5stmist, m\u00e4rkis Mertsina.<\/p>\n<p>Tapver aga \u00fctles, et kuiv\u00f5rd turud ei j\u00e4lgi niiv\u00f5rd EKP rahapoliitilisi otsuseid, siis euribori taseme liikumisele ei avalda EKP otsused niiv\u00f5rd palju m\u00f5ju kui j\u00e4rgmiste kuude inflatsiooniprognoos.<\/p>\n<p>Ootus on, et intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgele<\/p>\n<p>Aastase ja kuue kuu euribori seos pole \u00fcks-\u00fchele ehk aastane m\u00e4\u00e4r ei n\u00e4ita, kuhu poole poole aasta euribor peaks kindlasti liikuma. Samas n\u00e4itab aastane euribor turu hinnangut, kus v\u00f5iks intressid aasta p\u00e4rast asuda ehk mingeid j\u00e4reldusi saab sellest n\u00e4itajast teha.<\/p>\n<p>Et praegu on aastane euribor kolme protsendi juures, n\u00e4itab, et uue kuu euribor j\u00e4tkab selles suunas liikumist, leidis Tapver.<\/p>\n<p>&#8220;12 kuu euribor on \u00fcldiselt stabiilsem ja reageerib s\u00fcndmustele alati aeglasemini. Seega v\u00f5iks praegust 12 kuu euribori t\u00f5usu t\u00f5lgendada kui turu ootust, et intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgemale ka j\u00e4rgmisel aastal. Praegune olukord Hormuzi v\u00e4inas viitabki, et ka kuue kuu euribor j\u00e4tkab kasvu kolme protsendi taseme juurde,&#8221; lausus Tapver.<\/p>\n<p>Mertsina j\u00e4i erinevale arvamusele.<\/p>\n<p>&#8220;See on \u00fcsna tugev signaal, aga mitte kindel prognoos,&#8221; \u00fctles Mertsina. &#8220;Ma ei teeks 12 kuu euribori p\u00f5hjal kindlat j\u00e4reldust, et kuue kuu euribor on varsti \u00fcle kolme protsendi. Selleks peab eelk\u00f5ige realiseeruma turu ootus EKP t\u00e4iendava karmistamise kohta. Meie prognoosi j\u00e4rgi t\u00f5useb EKP hoiustamise p\u00fcsiv\u00f5imaluse intressim\u00e4\u00e4r septembris 2,5 protsendini ja j\u00e4\u00e4b sellele tasemel ka j\u00e4rgmisel aastal.&#8221;<\/p>\n<p>Kui praegu on kuue kuu euribor keskpanga intressim\u00e4\u00e4rast \u00fcle 52 baaspunkti ehk 0,52 protsendipunkti k\u00f5rgem, siis viimase 10 aasta keskmisena on see vahe olnud vaid 15 baaspunkti, m\u00e4rkis Mertsina.<\/p>\n<p>&#8220;Seega, kuue kuu euribori liikumine kolme protsendi suunas on juba toimumas, kuid &#8220;peagi \u00fcle kolme protsendi&#8221; ei ole veel v\u00e4ltimatu tulemus,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>See, et investorite ootus on, et EKP t\u00f5stab baasintresse 0,25 protsendipunkti v\u00f5rra, on pigem prognoosidesse juba sisse kirjutatud ning tegeliku t\u00f5stmise m\u00f5ju on euriborile v\u00e4ga v\u00e4ike, lisas Mertsina. &#8220;Kui keskpank annab koos intressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmisega m\u00e4rku, et rohkem t\u00f5use ei tule, v\u00f5ib euribor isegi langeda,&#8221; m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Kuid see pole see t\u00f5en\u00e4olisem variant: kui inflatsioon on endiselt probleem, nagu see praegu on, ootab tug t\u00e4iendavat intressim\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmist, mis kergitab euribori edasi.<\/p>\n<p>&#8220;Praegu on just see teine risk turul olemas,&#8221; nentis Mertsina. &#8220;Euribori t\u00f5usu taga ei ole \u00fcksnes t\u00e4nane keskpanga intressim\u00e4\u00e4r, vaid turu \u00fcmberhindlus sellest, kui k\u00f5rgeks peab EKP intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4rgmise 6\u201318 kuu jooksul t\u00f5stma, et energiahindadest ja geopoliitikast tekkinud inflatsioonisurvet ohjeldada.&#8221;<\/p>\n<p>Laenamise julgusele ei pruugi kerkiv euribor m\u00f5ju avaldada<\/p>\n<p>Pankade laenuportfellid on endiselt suurenemas ja kuigi euribor on kasvanud juba m\u00f5nda aega, pole n\u00e4ha, et era- v\u00f5i \u00e4rikliendid v\u00f5taksid v\u00e4hem laenu. Majanduse kasvule p\u00f6\u00f6ramine ja sissetulekute j\u00e4tkuv kasv on piisav, et laenu tahetakse ja julgetakse v\u00f5tta.<\/p>\n<p>&#8220;Ilmselt ei tooks kolme protsendi tasemel olev kuue kuu euribor inimeste ja ettev\u00f5tete maksev\u00f5imesse v\u00e4ga olulisi muutuseid, sest majandus siiski kasvama hakanud, sealhulgas ostuj\u00f5ud ja \u00e4rimahud. Laenu v\u00f5tmise julgus oleks ilmselt m\u00f5jutatud k\u00fcll, ent mitte v\u00e4ga laiap\u00f5hjaliselt,&#8221; lausus Tapver.<\/p>\n<p>K\u00f5ige tundlikumad on sellistele liikumistele sektorid, kus investeeringud on suured, rahavood pikad ja v\u00f5lakoormus pigem k\u00f5rge, n\u00e4iteks kinnisvara, taristu ja osa t\u00f6\u00f6stusest, lisas ta.<\/p>\n<p>K\u00fcll aega v\u00f5ib k\u00f5rge euribor m\u00f5juda uusarendusi. &#8220;Kodulaenude osas v\u00f5ib k\u00f5rgem euribor t\u00e4hendada, et n\u00f5udlus uusarenduste j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b veel m\u00f5neks ajaks vaikseks. Samas ei ole kolmeprotsendine euribor ka nii k\u00f5rge, et v\u00e4ga palju t\u00e4nast olukorda muuta. Pigem liigutakse j\u00e4tkuvalt j\u00e4relturu pakkumiste seas,&#8221; \u00fctles Tapver.<\/p>\n<p>Ka Mertsina leidis, et laenun\u00f5udlusele ei pruugi k\u00f5rgem euribor suurt m\u00f5ju avaldada.<\/p>\n<p>&#8220;Kui majandus ja inimeste sissetulekud kasvavad, t\u00f6\u00f6turu olukord ja kindlustunne paranevad ning n\u00f5udlus uute kaupade ja teenuste j\u00e4rgi suureneb, v\u00f5ib laenamine h\u00e4sti vastu pidada. N\u00e4eme, et uued kliendid liituvad, sest nende kindlustustunne t\u00f6\u00f6tasu ja t\u00f6\u00f6turu osas on positiivse v\u00e4ljavaatega,&#8221; lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuue kuu euribor on viimase paari n\u00e4dalaga kerkinud 2,765 protsendini, veel kaks n\u00e4dalat tagasi oli protsendiks 2,637. Aastane&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262029,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,3721,3243,438,2275],"class_list":["post-262028","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euribor","tag-lhv","tag-luminor","tag-swedbank"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117166434191882729","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262028","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262028"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262028\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262029"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262028"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262028"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262028"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}