{"id":262112,"date":"2026-08-27T09:36:11","date_gmt":"2026-08-27T09:36:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262112\/"},"modified":"2026-08-27T09:36:11","modified_gmt":"2026-08-27T09:36:11","slug":"ammu-keelatud-kemikaalid-ohustavad-siiani-eurooplaste-tervist-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262112\/","title":{"rendered":"Ammu keelatud kemikaalid ohustavad siiani eurooplaste tervist | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa Liidus aastak\u00fcmnete eest keelatud leegiaeglustite (PBDE-d) j\u00e4lgi leiab t\u00e4nini nii elumajades, kontorites kui ka taaskasutatud plastis. Rahvusvaheline mahukas <a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0013935126013782?via%3Dihub\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">\u00fclevaateuuring<\/a> osutab, et eurooplased puutuvad m\u00fcrgiste kemikaalidega sageli kokku just vana elektroonika ja siseruumide tolmu kaudu.<\/p>\n<p>Inimesed veedavad suurema osa elust nelja seina vahel. Kui v\u00e4lis\u00f5hus ja pinnavees leiab kunagist saastet \u00fcha v\u00e4hem, pole need ohtlikud \u00fchendid inimeste argip\u00e4evast kuhugi kadunud. Iga lugeja v\u00f5ib nendega kokku puutuda n\u00e4iteks vanade nutiseadmete, diivanite ja isegi mustade toidukarpide kaudu.<\/p>\n<p>Pol\u00fcbroomitud difen\u00fc\u00fcleetrid ehk PBDE-d on p\u00fcsivad inimtekkelised orgaanilised saasteained. Aastatel 1970\u20132005 tootsid tehased neid maailmas kuni poolteist miljonit tonni. Tootjad lisasid aineid ohtralt nii elektroonikale, tekstiilile kui ka plastile, et materjalid nii kergesti ei s\u00fcttiks. Euroopa Toiduohutusameti hinnangul ohustavad aastak\u00fcmnete eest lisatud \u00fchendid siiani k\u00f5iki vanuser\u00fchmi.<\/p>\n<p>Siseruumide mure<\/p>\n<p>Suurem osa ohtlikest PBDE-dest keelati Euroopas juba 20 aasta eest, sest teadlased seostasid neid n\u00e4rvis\u00fcsteemi arenguh\u00e4irete ja hormonaals\u00fcsteemi kahjustustega. Keelust hoolimata ei kadunud kemikaalid elukeskkonnast kuhugi. Sise\u00f5hk ja toatolm kujutavad praegugi olulist saasteallikat. N\u00e4iteks Saksamaal satub neid orgaanilisi saasteaineid koduse tolmuga ligi sama palju kui toiduga.<\/p>\n<p>Uuemates kodudes kasutatakse sageli juba asendusaineid, ent vanemates hoonetes eraldub omaaegseid leegiaeglusteid seadmetest siiani. K\u00f5ige rohkem kemikaale leiab anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal t\u00f6\u00f6lt ja kohtadest, kus inimesed vaba aega veedavad. N\u00e4iteks t\u00e4heldasid Kreeka teadlased \u00e4\u00e4rmuslikke saasten\u00e4itajaid kontorites, elektroonikapoodides ja internetikohvikutes.<\/p>\n<p>Piirkondlikud erinevused tulenevad ruumide kasutusotstarbest, ventilatsioonist ja ruumis leiduva elektroonika hulgast. Kemikaalid ei p\u00fcsi seadmetes paigal, vaid lenduvad aeglaselt ja kleepuvad tolmuk\u00fcbemetele. Nii hingavadki inimesed saastunud tolmu iga p\u00e4ev sisse.<\/p>\n<p>Kergemad \u00fchendid levivad ruumis enamasti gaasina. Raskemad, suurema broomisisaldusega molekulid, n\u00e4iteks BDE-209, seonduvad autorite s\u00f5nul aga eriti visalt tahkete osakestega. T\u00e4nap\u00e4eval moodustabki just BDE-209 valdava osa paljudes siseruumides leiduvast m\u00fcrgisaastest.<\/p>\n<p>Murekohta s\u00fcvendavad pr\u00fcgilasse j\u00f5udnud vana elektroonika ja m\u00f6\u00f6bel. Suur osa neist materjalidest suunatakse ringmajanduse sildi all uuesti k\u00e4ibesse. Seniste uuringute j\u00e4rgi leiab aastate eest keelatud PBDE-sid isegi toiduga kokkupuutuvas plastis. Seega toovad tarbijad pahaaimamatult vanad m\u00fcrgid uuel kujul toidulauale tagasi.<\/p>\n<p>Suurimas ohus on j\u00e4\u00e4tmesektori t\u00f6\u00f6tajate tervis. Elektroonikat lammutavad ja ringlusse suunavad t\u00f6\u00f6lised hingavad sisse \u00e4\u00e4rmuslikul hulgal kemikaale. Nii leiab Soome, Norra ja Hispaania j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluskeskuste ning ringlussev\u00f5tutehaste \u00f5hust ohtralt leegiaeglustite osakesi. Uurijate s\u00f5nul on just metalli- ja autolammutused ohtlikud kohalikud saastekolded.<\/p>\n<p>M\u00fcrgine tolm j\u00f5uab ka reoveepuhastitesse. Kodumasinatest ja tekstiilist eraldunud osakesed pestakse p\u00f5randalt sageli otse kanalisatsiooni. Sealt edasi liiguvad need puhastusjaamadesse, mis aga ei suuda vett rasketest \u00fchenditest t\u00e4ielikult puhastada. Niisiis sadestub osa PBDE-sid reoveemudasse \u2013 sealt viivad p\u00f5llumehed need v\u00e4etisena p\u00f5ldudele v\u00f5i uhub vooluvesi need j\u00f5ep\u00f5hja setetesse.<\/p>\n<p>Ringmajanduse kahe teraga m\u00f5\u00f5k<\/p>\n<p>Ehkki mahukas teadust\u00f6\u00f6 koondas 181 varasemat uuringut, on andmestik l\u00fcnklik. Uuritud riikide kohalikud teadlased kogusid proove eri aastatel ja kasutasid erinevaid anal\u00fc\u00fcsimeetodeid. Pikaajalised v\u00f5rreldavad m\u00f5\u00f5tmised puuduvad isegi iga riigi sees. Kuna \u00fchtset andmebaasi pole, ei saa joonistada t\u00e4pset kaarti kogu Euroopa saastetaseme muutustest.<\/p>\n<p>\u00dcldpilti varjutab ka puudulik kvaliteedikontroll. Paljudes t\u00f6\u00f6des j\u00e4i kirjeldamata valimi suurus v\u00f5i meetod, millega kemikaale laboris m\u00e4\u00e4rati. Puudulikult esitatud andmed moonutavad uue uuringu autorite s\u00f5nul tegelikkust: v\u00e4iksema saastetasemega piirkondades v\u00f5is aparatuur teatud m\u00fcrgid sootuks tuvastamata j\u00e4tta.<\/p>\n<p>Seadusandjad p\u00fc\u00fcavad siiski nn p\u00e4randsaasteaineid l\u00f5plikult v\u00e4lja juurida. Euroopa Komisjon kehtestas hiljuti uued reeglid, mis v\u00e4hendavad PBDE-de lubatud piirm\u00e4\u00e4rasid taaskasutatavates materjalides. Ringmajanduse edendamine ja ohtlike ainete v\u00e4ltimine satuvad siin aga eesm\u00e4rkidena vastuollu, sest vana plasti taaskasutus n\u00f5uab ametnikelt keerulisi kompromisse.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul vajab Euroopa murekoha lahendamiseks laiahaardelisemat ja s\u00fcsteemsemat l\u00e4henemist. Tulevased seireprogrammid peavad nende hinnangul h\u00f5lmama nii sise\u00f5hku, kodutolmu, reovett kui ka taaskasutatavaid materjale.<\/p>\n<p>Uuring avaldati ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0013935126013782?via%3Dihub\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Environmental Research<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Liidus aastak\u00fcmnete eest keelatud leegiaeglustite (PBDE-d) j\u00e4lgi leiab t\u00e4nini nii elumajades, kontorites kui ka taaskasutatud plastis. Rahvusvaheline&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262113,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,60247,28,29,95,19,60039,101708,27283,59353,25,40047,5596,25503,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-262112","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kemikaalid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-osakesed","tag-pbde","tag-plast","tag-plastsaaste","tag-populaarseimad-lood","tag-reovesi","tag-ringmajandus","tag-saasteained","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117166799767069565","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262112"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262112\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}