{"id":262290,"date":"2026-08-27T12:56:11","date_gmt":"2026-08-27T12:56:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262290\/"},"modified":"2026-08-27T12:56:11","modified_gmt":"2026-08-27T12:56:11","slug":"wsj-venemaa-ja-ukraina-ohusoda-on-joudnud-uude-etappi-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262290\/","title":{"rendered":"WSJ: Venemaa ja Ukraina \u00f5hus\u00f5da on j\u00f5udnud uude etappi | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Venemaa raketi- ja droonir\u00fcnnakutes tabati eelmisel n\u00e4dalal Kiievi piirkonnas lastehaiglat, kooli, kortermaju ja ladusid, mille tagaj\u00e4rjel hukkus v\u00e4hemalt 16 inimest. Kuna Ukrainal napib \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi Patriot p\u00fc\u00fcdurrakette, ei suudetud alla tulistada ainsatki Venemaa ballistilist raketti.<\/p>\n<p>Ukraina selle n\u00e4dala vastusammude hulka kuulus droonir\u00fcnnak, mille tagaj\u00e4rjel puhkes kolmap\u00e4eval Ni\u017eni Novgorodi l\u00e4histel asuvas Venemaa \u00fches suurimas naftarafineerimistehases ulatuslik tulekahju.\u00a0<\/p>\n<p>Samal ajal s\u00fcttis Kesk-Venemaal Tambovi oblastis e-kaubanduse hiiule Wildberries kuuluv ladu.<\/p>\n<p>Moskva loodab murda Ukraina tsiviilelanikkonna tahte, et saavutada l\u00e4bimurre, mis on Ida-Ukrainas seni k\u00e4ttesaamatuks j\u00e4\u00e4nud. Kiiev p\u00fc\u00fcab aga muuta Venemaa sissetungi j\u00e4tkusuutmatuks, halvates vastase majanduse alustalaks olevat t\u00f6\u00f6stust.<\/p>\n<p>Kumbki pool ei n\u00e4i olevat murdumise \u00e4\u00e4rel. S\u00f5da muutub \u00fcha halastamatumaks ja h\u00e4vitavamaks, kuid selle l\u00f5pp ei ole l\u00e4hemal, m\u00e4rkis v\u00e4ljaanne.<\/p>\n<p>Venemaa president Vladimir Putin \u00e4hvardas vastusena Kiievi r\u00fcnnakutele Venemaa naftat\u00f6\u00f6stuse vastu laiendada sihtm\u00e4rkide valikut Ukrainas. &#8220;Kiievi re\u017eiim v\u00f5ttis eesm\u00e4rgiks kahjustada meie majandust. Mis aga juhtus? Nad avasid ise Pandora laeka,&#8221; m\u00e4rkis Putin eelmisel n\u00e4dalal.<\/p>\n<p>Venemaa kurnamisstrateegia<\/p>\n<p>Nii Venemaa kui ka Ukraina kasutavad oma kaugmaar\u00fcnnakutes droone ja rakette, kuid nende strateegiad erinevad.<\/p>\n<p>Venemaa alustas s\u00fcstemaatilist kampaaniat Ukraina energiataristu vastu 2022. aasta s\u00fcgisel, kui sissetung takerdus ja armeed tabasid mitmed tagasil\u00f6\u00f6gid. Talve l\u00e4henedes v\u00f5ttis Moskva eesm\u00e4rgiks j\u00e4tta Ukraina linnad k\u00fclma ja pimedusse.<\/p>\n<p>Neli talve jooksul ei ole see aga toiminud. Ukrainlastel on \u00f5nnestunud kaitsta, parandada v\u00f5i asendada piisavalt k\u00fctte- ja elektriv\u00f5rke, et hoida linnu t\u00f6\u00f6s. Siiski on Ukraina energiav\u00f5rgule tekitatud kahju iga aastaga kasvanud.<\/p>\n<p>\u00d5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi Patriot rakettide puudus \u2013 mida napib kogu maailmas \u2013 muudab meeleolud Kiievis s\u00fcngeks. Venemaa kaugl\u00f6\u00f6kides on sel suvel hukkunud sadu Ukraina tsiviilisikuid ning suurem osa neist on langenud ballistiliste rakettide Iskander-M ohvriks.<\/p>\n<p>Paljud Kiievi elanikud kardavad, et Venemaa p\u00fc\u00fcab h\u00e4vitada linna vee- ja kanalisatsioonis\u00fcsteemid, kuna Moskva otsib uusi viise humanitaarkriisi tekitamiseks.\u00a0<\/p>\n<p>Osa pealinlasi kaalub, kas kolida ajutiselt maale, kui olukord peaks linnas sel talvel liigselt halvenema.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00e4hesed usuvad, et Venemaa saavutab sellisel viisil v\u00f5idu.<\/p>\n<p>&#8220;Teooria kohaselt toovad kurnatus ja raskused kaasa poliitilise kapitulatsiooni,&#8221; s\u00f5nas Viinis tegutsev s\u00f5jandusanal\u00fc\u00fctik Franz-Stefan Gady. Ta lisas, et alates 2022. aastast saadud kogemused &#8220;ja sellele eelnenud sajandipikkune strateegilise pommitamise ajalugu n\u00e4itavad, et pidevad \u00f5hur\u00fcnnakud pigem karastavad \u00fchiskondi kui murravad neid, ning miski Ukraina puhul ei viita vastupidisele.&#8221;<\/p>\n<p>K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et viimastel kuudel on Ukraina avalikkus \u00fcha enam vastu territoriaalsete j\u00e4releandmiste tegemisele Moskvale.<\/p>\n<p>Jaht raketiheitjatele<\/p>\n<p>Venemaa r\u00fcnnakud ei ole suutnud peatada Ukraina kaitsetehnoloogiasektori kiiret kasvu. Sektor toodab n\u00fc\u00fcd detsentraliseeritud ja h\u00e4sti varjatud tehastes miljoneid droone aastas.<\/p>\n<p>Kuna l\u00e4\u00e4ne liitlastelt saabub Patrioti \u00f5hut\u00f5rjerakette vaid n\u00e4puotsaga, otsib Ukraina teisi viise Venemaa raketir\u00fcnnakute nurjamiseks.<\/p>\n<p>Ukraina droonid on h\u00e4vitanud \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme L\u00f5una-Venemaa piirialadel ja loonud potentsiaalselt soodsa pinnase laiaulatuslikumaks Venemaa raketiheitjate, sealhulgas suhteliselt l\u00fchikese lennukaugusega Iskander-M seadeldiste tabamiseks.<\/p>\n<p>&#8220;Kui \u00f5huruum on droonidest k\u00fcllastunud, v\u00f5ib see sundida raketiheitjad peitu minema v\u00f5i suruda need rindejoonest kaugemale,&#8221; selgitas Kiievis resideeriv s\u00f5jandusanal\u00fc\u00fctik Rob Lee. &#8220;See ei ole sajaprotsendiline lahendus, kuid muudab Venemaa olukorra keerulisemaks.&#8221;<\/p>\n<p>Ballistilised raketid ei ole ainus oht, m\u00e4rkis Lee. Venemaa kasvatab Iraani Shahedil p\u00f5hinevate reaktiivdroonide (nagu Geran-5) ja suhteliselt odavate tiibrakettide Banderol arsenali. M\u00f5lemad on tavarakettidest soodsamad, mis v\u00f5imaldab neid massiliselt toota ja kurnab Ukraina \u00f5hut\u00f5rjet veelgi.<\/p>\n<p>Tsaar ei lase end k\u00f5igutada<\/p>\n<p>Ukraina kaugl\u00f6\u00f6gi v\u00f5imekus on viimase aastaga h\u00fcppeliselt kasvanud. S\u00fcvar\u00fcnnakute sihtm\u00e4rgid on laienenud naftarafineerimistehastelt, energiaekspordi taristult ja raketikomponentide tehastelt Musta mere laevandusele ning Venemaa suurimate e-kaubanduskettide Wildberries ja Ozon ladudele.\u00a0<\/p>\n<p>Ka neis r\u00fcnnakutes hukkub tsiviilisikuid, kuigi mitte samas mahus kui Venemaa korraldatud l\u00f6\u00f6kides.<\/p>\n<p>Kiievi v\u00e4lja kuulutatud eesm\u00e4rgid on tabada s\u00f5jav\u00e4e tarneahelaid, l\u00f5igata l\u00e4bi Moskva s\u00f5jamasinat rahastavad eksporditulud ning tekitada ulatuslikke majandush\u00e4ireid, mis muudaksid s\u00f5ja n\u00e4htavaks ka Venemaa elanikkonnale.<\/p>\n<p>Enamik Venemaa vaatlejaid kahtleb siiski, kas elanikkonna v\u00f5i \u00e4rieliidi rahulolematus sunnib Putinit relvarahu s\u00f5lmima. Venemaa president usub, et suudab erimeelsused maha suruda ning Venemaa majandus peab raskustele kauem vastu kui Ukraina oma, nentis WSJ.<\/p>\n<p>&#8220;Kaug\u00f5hur\u00fcnnakute m\u00f5ju Venemaa \u00fchiskonnale ja majandusele peaks muutuma oluliselt drastilisemaks, et see hakkaks isegi kaugelt Putini kalkulatsioone m\u00f5jutama,&#8221; r\u00e4\u00e4kis USA-s Montereys asuva James Martini nimelise massih\u00e4vitusrelvade leviku t\u00f5kestamise uuringute keskuse Venemaa ekspert Hanna Notte.<\/p>\n<p>Kuigi m\u00f5ned Venemaa anal\u00fc\u00fctikud on viimasel ajal t\u00f5denud, et Moskva ei suuda Ukrainas oma s\u00f5jalisi eesm\u00e4rke saavutada, ei ajenda neid niiv\u00f5rd kaugr\u00fcnnakute kampaania tagaj\u00e4rjed, kuiv\u00f5rd mure edasiliikumise puudumise p\u00e4rast rindel, lisas Notte.<\/p>\n<p>S\u00f5ja otsustavaks teguriks j\u00e4\u00e4b inimj\u00f5ud, nentis Gady, sealhulgas see, kas Putin kuulutab l\u00e4hikuudel maav\u00e4gede pealetungi hoogustamiseks v\u00e4lja ulatusliku mobilisatsiooni.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f5lemad pooled teevad kaug\u00f5hur\u00fcnnakuid, sest maas\u00f5ja takerdumise korral on see ainus valdkond, kus saab veel tegutseda,&#8221; lausus anal\u00fc\u00fctik. &#8220;Need muutuvad \u00fcha h\u00e4vitavamaks, kuid ei too otsustavat p\u00f6\u00f6ret.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa raketi- ja droonir\u00fcnnakutes tabati eelmisel n\u00e4dalal Kiievi piirkonnas lastehaiglat, kooli, kortermaju ja ladusid, mille tagaj\u00e4rjel hukkus v\u00e4hemalt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262291,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[15525,26,27,404,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,99363,2803,1787,25,290,25248,23,24,262,22,20,96,30,661,1268,92,93,94],"class_list":["post-262290","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-ballistiline-rakett","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-droon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-ohusoda","tag-ohutorje","tag-patriot","tag-populaarseimad-lood","tag-rakett","tag-soda-ukraina","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-volodomor-zelenski","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117167586220544722","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262290"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262290\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262291"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}