Genotsiidis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Bosnia serblaste kindral Ratko Mladic suri 83-aastasena, teatas riigimeedia. 1990. aastate Balkani s\u00f5dade kindral m\u00f5isteti s\u00fc\u00fcdi umbes 8000 moslemi tapmises Srebrenicas.<\/p>\n
Mladici tegevus Balkani s\u00f5dades t\u00f5i talle h\u00fc\u00fcdnime “Bosnia lihunik”. Teda peeti vastutavaks Euroopa r\u00e4ngima teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse veresauna eest, kirjutab New York Times.<\/p>\n
Mladic tabati 2011. aastal Serbia pealinna Belgradi l\u00e4histel asuvas k\u00fclas p\u00e4rast peaaegu 16 aastat kestnud redutamist.<\/p>\n
Rahvusvaheline tribunal m\u00f5istis ta 2017. aastal genotsiidis, inimsusvastastes kuritegudes ja s\u00f5jakuritegudes s\u00fc\u00fcdi.<\/p>\n
Mladic kaebas otsuse edasi, kuid 2021. aastal j\u00e4eti see j\u00f5usse.<\/p>\n
Balkani s\u00f5jad puhkesid Jugoslaavia lagunemisel iseseisvateks riikideks. \u00dche tekkiva riigi, Serbia rahvuslasest president Slobodan Milosevic v\u00f5ttis eesm\u00e4rgiks luua Suur-Serbia. Ta \u00f5hutas taas \u00fcles vanad etnilised ja usulised vaenud ning algatas s\u00f5jad, kus serblased astusid vastamisi sloveenide, horvaatide, Bosnia moslemite ja Kosovo albaanlastega.<\/p>\n
Konfliktis hukkus ligikaudu 100 000 inimest ja \u00fcle 2,5 miljoni kaotas kodu.<\/p>\n
Punetava n\u00e4o, hirmutava olemuse, k\u00f5miseva h\u00e4\u00e4le, l\u00e4bitungivate siniste silmade ja \u00e4\u00e4rmiselt k\u00f5rge enesehinnanguga Jugoslaavia Rahvaarmee ohvitser Mladic juhtis 1990. aastate alguses Bosnia serblaste v\u00e4gesid.<\/p>\n
Srebrenica veresauna eel\u00f5htul lubas ta k\u00e4tte maksta sajanditetaguse Serbia vallutamise eest Osmanite riigi moslemitest t\u00fcrklaste poolt.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcmne p\u00e4eva jooksul p\u00fc\u00fcdsid, vangistasid ja hukkasid tema s\u00f5durid tuhandeid Bosnia moslemeid, pannes nad selja taha seotud k\u00e4tega ritta ning lastes nad maha. Naisi v\u00e4gistati. Rahvusvahelisi \u00fcleskutseid vaoshoitusele eirati.<\/p>\n
S\u00f5jakuritegude s\u00fc\u00fct\u00f5endite varjamiseks matsid Serbia v\u00e4ed laibad maha, kaevasid need uuesti \u00fcles ning puistasid s\u00fcstemaatiliselt laiali kaugematesse \u00fchishaudadesse.<\/p>\n
Mladici kohtuprotsess oli \u00fcks viimaseid suuri arutelusid Haagis asuvas Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis. Tribunal l\u00f5petas tegevuse p\u00e4rast seda, kui oli kohtu ette toonud ligi sada Balkani s\u00f5dade julmuste eest vastutavat isikut.\u00a0<\/p>\n
Mladici vahistamine oli m\u00e4rgiline hetk Serbia pikkades p\u00fc\u00fcdlustes vabaneda paariariigi staatusest. See eemaldas olulise takistuse riigi teelt Euroopa Liitu, mis oli t\u00fcdinenud j\u00e4rjestikuste Serbia valitsuste keeldumisest meest tabada.<\/p>\n
Lisaks Srebrenica veresauna kavandamisele m\u00f5isteti Mladic hiljem s\u00fc\u00fcdi mitmetes kuritegudes, mis olid seotud Bosnia pealinna Sarajevo peaaegu neli aastat kestnud piiramisega. Selles hukkus 10 000 inimest, sealhulgas 1500 last.<\/p>\n
Uusaja s\u00f5jaajaloo pikima piiramise k\u00e4igus tulistasid Mladici mehed \u00fcmbritsevatest m\u00e4gedest linna suurt\u00fckkidega ning terroriseerisid tsiviilelanikke snaipritulega. Kohtunikud tunnistasid ta s\u00fc\u00fcdi ka teistel Bosnia aladel elanud mitteserblaste tagakiusamises ja h\u00e4vitamises.<\/p>\n
Veresaunale j\u00e4rgnenud pahameel Washingtonis ja Euroopas viis NATO pommitamiskampaaniani, mis murdis Bosnia serblaste v\u00e4ed. See viis omakorda 1995. aasta detsembris Balkani s\u00f5jad l\u00f5petanud Daytoni rahulepinguteni, kuigi konflikt endises Jugoslaavias puhkes Kosovo t\u00f5ttu 1998. aastal uuesti.<\/p>\n
Kaks aastat varem loodud rahvusvaheline tribunal Haagis esitas 1995. aastal Mladicile s\u00f5jakuritegude ja genotsiidi s\u00fc\u00fcdistused seoses Sarajevo piiramise ja Srebrenica veresaunaga.<\/p>\n
Milosevici kaitse all olnud Mladic ei asunud end kohe varjama.<\/p>\n
Milosevic kaotas 2000. aastal v\u00f5imu. J\u00e4rgmisel aastal ta vahistati ja saadeti Haagi kohtu ette. (Ta suri 2006. aastal, kui kohtuprotsess hakkas l\u00f5pule j\u00f5udma.)<\/p>\n
P\u00e4rast seda oli Mladic sunnitud minema peitu ning arvatavasti pakkusid talle kaitset liitlased Serbia s\u00f5jav\u00e4es ja luureteenistustes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Genotsiidis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5istetud Bosnia serblaste kindral Ratko Mladic suri 83-aastasena, teatas riigimeedia. 1990. aastate Balkani s\u00f5dade kindral m\u00f5isteti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262345,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[101779,10179,101780,26,27,37,33,35,34,36,31,32,1239,21,19337,28,29,95,19,25,101778,3822,88486,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-262344","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-balkanimaad","tag-bosnia","tag-bosnia-serblase","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-genotsiid","tag-headlines","tag-jugoslaavia","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-ratko-mladic","tag-serbia","tag-srebrenica","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117167802716560733","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262344","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262344"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262344\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262345"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262344"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262344"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262344"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}