![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/1761084617_111_2533712h0332t72.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR\t\t\t\t<\/p>\n
Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord Simon Kuper vaatluse all elu Pariisis. Pariisi erip\u00e4ra on suur hulk linnale kuuluvaid niinimetatud sotsiaalkortereid, kuid erinevalt n\u00e4iteks Tallinnast on suur osa neist luksuskorterid, m\u00e4rgib Tiido.<\/p>\n
Kuna olen saatuse tahtel m\u00f5neks ajaks Pariisi kolinud, tekkis m\u00f5te ka sellest linnast r\u00e4\u00e4kida. Et mu enda muljed on vaid paari kuu vanused, v\u00f5tsin ette \u00fche teise siin elava v\u00e4lismaalase raamatu. Ajalehe Financial Times korrespondent Simon Kuper on Pariisis elanud suurema osa k\u00e4esolevast sajandist, kuid britina on tema n\u00e4gemus siiski v\u00e4lismaalase, mitte prantslase oma. Kuper \u00fcllitas oma raamatu Pariisist pealkirjaga “V\u00f5imatu linn. Pariis 21. sajandil” (Simon Kuper, “Impossible city. Paris in the 21. century”, 2024).<\/p>\n
Autorit v\u00f5ib kosmopoliidiks lugeda ja m\u00f5neti meenutab tema elulugu diplomaadi perekonda s\u00fcndinu oma. Tema esivanemad olid Leedu juudid, kes emigreerusid L\u00f5una-Aafrikasse. Ise s\u00fcndis ta Ugandas, kuid kolis seej\u00e4rel Hollandisse, kus tema isa oli Leideni \u00fclikoolis \u00f5ppej\u00f5ud. Lisaks on ta elanud Jamaical, Rootsis, Californias, Berliinis ja Londonis. Passi j\u00e4rgi oli ta britt, kuid Brexiti j\u00e4rel otsustas v\u00f5tta prantsuse kodakondsuse, et elu Pariisis lihtsam oleks. Selleks kulus k\u00fcll viis aastat, kuid n\u00fc\u00fcd on ta Prantsusmaa passiga.<\/p>\n
Pariisi vaatleb ta aga siiski mittekohaliku pilguga. See linn on tema s\u00f5nul omap\u00e4rane n\u00e4htus. On tuumik-Pariis \u00fcle kahe miljoni elanikuga, mis paikneb ringtee ehk p\u00e9riph\u00e9rique’i sees. Ja on suur-Pariis, mis lisab tuumikule veel \u00fcle k\u00fcmne miljoni elaniku \u00e4\u00e4relinnades ehk banlieu’des.<\/p>\n
Tuumik ning \u00e4\u00e4relinnad elavad erinevat elu. Suur osa ringtee sees elavatest inimestest ei ole kunagi teisel pool p\u00e9riph\u00e9rique’i k\u00e4inudki. Kahel Pariisil on ka suur j\u00f5ukuse erinevus. Pariis on sajandeid p\u00fc\u00fcdnud vaeseid s\u00fcdalinnast eemal hoida. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib tuumik-Pariisi v\u00f5rrelda keskaegse m\u00fc\u00fcridega \u00fcmbritsetud linnaga, kus m\u00fc\u00fcriks on ringtee.<\/p>\n
Tuumiklinnas on Kuperi hinnangul kinnisvara hinnad kasvanud sedav\u00f5rd kiiresti, et n\u00fc\u00fcdseks on ka j\u00f5ukama keskklassi peredest osad sunnitud juba \u00e4\u00e4relinnadesse kolima. Kui s\u00fcdalinnas kehtivad valdavalt valitseva klassi reeglid, siis \u00e4\u00e4relinnades on kujunenud kogukonnad, kes elavad oma reeglite kohaselt.<\/p>\n
Immigratsiooniga on arenenud \u00e4\u00e4relinnad, kus Prantsuse seadused kehtivad v\u00e4hem kui n\u00e4iteks islamikogukonna reeglid. \u00c4\u00e4relinnad on samuti erinevad. On vaesed piirkonnad, kuid on ka j\u00f5ukate \u00e4\u00e4relinnad eramajadega. Need linnaosad on omavahel eraldatud, kuid k\u00f5ik \u00e4\u00e4relinnad on eraldatud tuumik-Pariisist.<\/p>\n
Pariis muutus k\u00e4esoleval sajandil \u00fcha enam eliidi saareks, mida asustasid poliitikas ilma tegevad inimesed, riigiametnikud, \u00e4ri- ja kunstimaailma tegijad, kes \u00fcha enam l\u00f5ikasid end lahti \u00fclej\u00e4\u00e4nud Prantsusmaast. Kuperi arvates v\u00f5ib Prantsusmaal eliit olla k\u00fcll suurriikide v\u00f5rdluses suhteliselt v\u00e4ike, kuid see on v\u00e4ga kompaktne.<\/p>\n
Kuper m\u00e4rgib, et sisuliselt juhivad riiki paaril ruutkilomeetril elavad inimesed. Eelk\u00f5ige on need alad seitsmes linnaosa, pluss osa 16. linnaosast ja veel m\u00f5ni kallis piirkond. Prantsusmaal on seni olnud eliidiga liitumiseks vaja k\u00e4ia \u00f5iges \u00fclikoolis, r\u00e4\u00e4kida head prantsuse keelt ja t\u00f5en\u00e4oliselt olla valgenahaline ning meessoost.<\/p>\n
T\u00e4htsaimaks eliidi sepikojaks loetakse Charles De Gaulle’i asutatud Ecole national d’administration’i ehk l\u00fchendatult ENA-t ehk riigi halduskooli. Selle eesm\u00e4rk on algusest peale olnud valitseva klassi t\u00e4iendamine. Kooli l\u00e4binud on l\u00fchendist tulenevalt p\u00e4lvinud \u00fcldnimetuse les enarques v\u00f5i eesti keeles ehk enalased. 1970. aastatel l\u00f5petas selle kooli aastas umbes 150 inimest. Praegu umbes 80.<\/p>\n
Olla enarque t\u00e4hendab elupikkust karj\u00e4\u00e4ristaatust ja identiteeti. Neil on ka oma v\u00f5rgustik, mis hoolitseb liikmete eest kogu nende karj\u00e4\u00e4ri v\u00e4ltel. Enamus Prantsuse eliidist veedab kogu oma elu Pariisis, eeldatavalt Seine’i vasakkaldal \u00fcmbritsetuna l\u00e4hedal elavatest kamraadidest.<\/p>\n
“Kui hilisem president Jacques Chirac oli Pariisi linnapea, premeeris ta l\u00e4hikondlasi linnale kuuluvate korteritega.”<\/p>\n
Eliidis loetakse sissetulekust isegi t\u00e4htsamaks k\u00f5rges ametis saadavaid soodustusi nagu ametiauto koos juhiga v\u00f5i veelgi parem, k\u00f5rge staatusega elamispind. Kui hilisem president Jacques Chirac oli Pariisi linnapea, premeeris ta l\u00e4hikondlasi linnale kuuluvate korteritega.<\/p>\n
Pariisi erip\u00e4ra on suur hulk linnale kuuluvaid niinimetatud sotsiaalkortereid, kus elab kokku ligi neljandik s\u00fcdalinna elanikest. Kuid erinevalt n\u00e4iteks Tallinnast on suur osa neist luksuskorterid ja jagatakse neid k\u00f5rgetele riigiametnikele, aga ka politseinikele ja muudele linnale vajalikele ametnikele. \u00dc\u00fcri makstakse neis umbes kolmandik turuhinnast.<\/p>\n
Selline eliidi kujundamine loob \u00fcha enam suletud klassi. Kui varem oli eliit v\u00fcrtsitatud provintsielanikega, siis n\u00fc\u00fcd on see \u00fcha enam Pariisi linnaeliit. Kuperi arvates juhitakse riiki praegu nagu koloniaalimpeeriumit, kus metropoliks on ringteega piiratud s\u00fcda-Pariis.<\/p>\n
Pariisil on ka asjaajamise erip\u00e4ra, milles on suur roll s\u00f6\u00f6misel. Enamus t\u00e4htsamaid s\u00f6\u00f6gikohti on koondunud seitsmendasse linnaossa. Nii m\u00f5nigi siinne restoran olla pigem kinnine klubi kui avalik s\u00f6\u00f6makoht. Praegune president Emmanuel Macron on k\u00fcll p\u00e4rit provintsist, kuid ENA l\u00f5petamise j\u00e4rel sai ta osaks eliidist ja \u00f6eldakse, et ta s\u00f5i ennast tippu. R\u00e4\u00e4gitakse, et Pariisi kolimise j\u00e4rel ei s\u00f6\u00f6nud ta kunagi \u00fcksi, nii hommiku-, l\u00f5una- kui ka \u00f5htus\u00f6\u00f6gi veetis ta alati kellegagi suheldes.<\/p>\n
Ja prantslaste rahvusspordist meeleavaldustest. Prantslastel on \u00fcldse kalduvus suhtuda valitsusse v\u00e4ga kriitiliselt ja oma suhtumist t\u00e4naval v\u00e4ljendada. Autori poeg olnud 11, kui hakkas meeleavaldustel k\u00e4ima, kuna see oli lahe.<\/p>\n
Pariislased on alati valmis korraldama \u00fclest\u00f5usu \u00fcksk\u00f5ik mille v\u00f5i kelle vastu. Pealegi on meeleavaldus v\u00f5imalus kohata s\u00f5pru ja tuttavaid, suhelda ja ennast v\u00e4lja elada. Tihti on meeleavalduste v\u00e4givaldne osa mitte tuumiklinna elanikud, vaid ringtee teiselt poolelt tulnud, kes autode p\u00f5letamise ja muidu laamendamisega valavad v\u00e4lja vaenu rikaste tuumiklinna vastu.<\/p>\n
Midagi siiski muutub. President Nicolas Sarkozy ajal koostati kava tuumiklinna ja \u00e4\u00e4relinnade transpordis\u00fcsteemi \u00fchendamiseks, kavas on ehitada 200 kilomeetrit uusi metrooliine ja avada 68 uut metroojaama. Kuigi riigi ja linna eelarveprobleeme arvestades ei ole kava teostumine sugugi kindel. J\u00e4tkub ka Macroni v\u00f5imule saamise j\u00e4rel alanud v\u00f5itlus poliitikute korruptsiooni ja priskete eeliste vastu. Milleni see viib, on veel raske \u00f6elda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harri Tiido Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR Vikerraadio saatesarjas “Harri Tiido taustajutud” on seekord Simon Kuper vaatluse all elu Pariisis.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":9946,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-26243","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115425289423062921","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26243"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26243\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/9946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26243"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26243"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}