{"id":262476,"date":"2026-08-27T16:59:18","date_gmt":"2026-08-27T16:59:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262476\/"},"modified":"2026-08-27T16:59:18","modified_gmt":"2026-08-27T16:59:18","slug":"eesti-ja-arktika-liigume-teosammul-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262476\/","title":{"rendered":"Eesti ja Arktika \u2013 liigume teosammul \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast k\u00f5igi P\u00f5hjala riikide liitumist NATOga on L\u00e4\u00e4nemeri ja Arktika muutunud \u00fchiseks julgeolekuruumiks. Kui Arktikas pinge kasvab, v\u00f5ivad seda tajuda ka Balti riigid. Venemaa varilaevastik \u2013 k\u00fcsitava kuuluvusega naftatankerid sanktsioonidest m\u00f6\u00f6da hiilimiseks \u2013 s\u00f5idavad tihedalt L\u00e4\u00e4nemere ja Arktika vahet. 2024. aasta detsembris kahjustati Estlink 2 kaablit, milles kahtlustatakse Venemaaga seotud varilaevastikku. Olenemata, kas kaabli kahjustamine oli planeeritud v\u00f5i \u00f5nnetus, mis tuleneb tankerite vanusest ning nigelast korrashoiust, on taolised juhtumid tihenenud<\/a> p\u00e4rast Ukraina s\u00f5ja algust. Merealuse taristu \u00f5nnetused ei ole ainult L\u00e4\u00e4nemere n\u00e4htus. 2022. aastal l\u00f5igati l\u00e4bi Svalbardi merekaabel ning Norra<\/a> on t\u00e4heldanud kahtlast tegevust oma gaasitaristu \u00fcmber. Venemaa kasutab sama taktikat Barentsi merest Soome laheni.<\/p>\n

Lisaks varilaevastikule on juba 2010. aastatest saadik kasvanud Venemaa s\u00f5jaline tegevus Arktikas \u2013 sealne s\u00f5jaline brigaad, N\u00f5ukogude aegsete s\u00f5ja\u00fcksuste taasavamine, kaksikkasutusehitiste rajamine ning rahastuse suurendamine Arktikas on teemad, mida Eesti peaks luubi all hoidma ning mille t\u00f5ttu tuleks aktiivsemalt p\u00fcrgida \u00fchisesse inforuumi Arktika riikidega.<\/p>\n

\n

Arktika tegevuskava eesm\u00e4rgid on \u00fcllad, kuid loetletud huvid \u2013 kliima, teadus, digilahendused ja p\u00f5lisrahvad \u2013 on pehmed teemad.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Eesti taotles Arktika N\u00f5ukogu vaatlejariigistaatust 2020. aastal, kuid taotlus l\u00fckati edasi. Varasema v\u00e4lisministri Eva-Maria Liimetsa s\u00f5nul Eesti j\u00e4tkab vaatlejastaatuse poole p\u00fc\u00fcdlemist, kuid kuus aastat hiljem ei ole eesm\u00e4rgini j\u00f5utud.<\/p>\n

V\u00e4lisministeeriumil on olemas Arktika tegevuskava<\/a>, milles on seatud paika strateegilised sihtm\u00e4rgid: kujundada teadmust keskkonnamuutustest, teha koost\u00f6\u00f6d Arktika kogukondadega digilahenduste juurutamise alal ja edendada teadust\u00f6\u00f6d. Eesm\u00e4rgid on \u00fcllad, kuid loetletud huvid \u2013 kliima, teadus, digilahendused ja p\u00f5lisrahvad \u2013 on pehmed teemad. Eesti l\u00fchike tegevuskava on teaduse- ja kultuurikeskne. Julgeolekuvallas piirdub Eesti vaid sooviga, et Arktika p\u00fcsiks pingevabana. Aastal 2026, mil suurriigid militariseerivad Arktikat, P\u00f5hjala on NATOs ja varem j\u00e4\u00e4nud veeteede sulamine pakub uusi v\u00f5imalusi, on selline l\u00e4henemine aegunud. Eestil oleks tarvis kaardistada, kuidas Arktika julgeolekumaastik on muutunud ning mis m\u00f5jud on sel Eestile.<\/p>\n

Eesti tegevuse avardamine<\/p>\n

2023. aastal l\u00f5i V\u00e4lisministeerium<\/a> konkursi Arktika ja Venemaa uuringute jaoks, millega rahastati kolme t\u00f6\u00f6r\u00fchma, millest \u00fcks keskendus Venemaa poliitikale. Tartu \u00fclikooli professori Andrey Makarychevi juhitud projekt l\u00f5ppes 2024. aastal ning p\u00e4rast seda ei ole uut rahastust Arktika poliitika vallas pakutud. \u00dcldse on polaarteadlasi Eestis k\u00e4put\u00e4is ning enamasti tegutsevad nad kliima- ja merevallas v\u00f5i uurivad p\u00f5lisrahvaid<\/a>. Polaarekspertide t\u00fchimik on ka L\u00e4tis ja Leedus. Samas reklaamib Eesti end Arktika naaberriigina. Tallinn v\u00f5ib ju olla Arktika l\u00e4hedal, kuid kui loosungi taga ei ole korralikku strateegiat, institutsioone, teadlasi ega teadusrahastust, j\u00e4\u00e4b h\u00fc\u00fcds\u00f5na k\u00f5lama t\u00fchjana.<\/p>\n

\n

Eesti peaks looma tegevuskava, mis on rohkem kui \u00fcksikleht, kaardistama julgeolekum\u00f5\u00f5tmed ning t\u00e4itma polaarekspertide t\u00fchimiku Balti riikides.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Olemasolev strateegia mahub \u00fchele lehek\u00fcljele, Arktika julgeolekukeskkond ilmselgelt mitte. V\u00f5rdluseks: Hiinal, Jaapanil, Saksamaal ning v\u00e4iksematel riikidel nagu Holland, Poola, \u0160otimaa ja Singapur, kes k\u00f5ik asuvad Arktikast kaugemal kui Eesti, on ette n\u00e4idata rohkem kui \u00fcks A4. Kiidus\u00f5nu v\u00e4\u00e4rib seevastu diplomaatia, sest Eesti on seadnud ametisse Arktika erivolitustega diplomaatilise esindaja Toomas Luki. Lisaks toimub Oslo saatkonnas tihe kontaktide loomine Arktika esindajatega ning Eesti n\u00e4htavaks tegemine Arktika kontekstis.<\/p>\n

V\u00e4ikesed sammud on tehtud, kuid pikk tee on veel minna. Vaatlejastaatuse saavutamine Arktika N\u00f5ukogus on oluline diplomaatiline eesm\u00e4rk, kuid mitte strateegia omaette. Eesti peaks looma tegevuskava, mis on rohkem kui \u00fcksleht, kaardistama julgeolekum\u00f5\u00f5tmed ning t\u00e4itma polaarekspertide t\u00fchimiku Balti riikides. See looks terviklikuma pildi, kuidas tegevused Arktikas m\u00f5jutavad Eestit ning ajakohastaks Eesti v\u00e4lispoliitikat. Arktika olulisus aina kasvab. Kui \u00fclalmainitud riigid, kes j\u00e4\u00e4vad geograafiliselt Arktikast kaugemale, suutsid kindlustada oma rolli piirkonnas, v\u00f5iks ka Eesti teha edusamme pildis olemisega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rast k\u00f5igi P\u00f5hjala riikide liitumist NATOga on L\u00e4\u00e4nemeri ja Arktika muutunud \u00fchiseks julgeolekuruumiks. Kui Arktikas pinge kasvab, v\u00f5ivad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262477,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[5803,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-262476","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arktika","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117168541707290034","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262476","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262476"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262476\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262477"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262476"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262476"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262476"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}