The Moscow Times vahendab, et kodumajapidamised ja ettev\u00f5tted on t\u00e4navu oma sularahavarusid suurendanud 2,1 triljoni rubla v\u00f5rra. See on suurim kasv alates s\u00f5ja algusest, \u00fcletades 1,8 triljonit rubla, mis lisandus ringlusse 2023. aasta jaanuari ja augusti vahel. <\/p>\n
Toona tingis sularahan\u00f5udlust venelaste p\u00f5genemine riigist s\u00f5jav\u00e4e mobiliseerimise, l\u00fchiajalise Wagneri m\u00e4ssu ajal tekkinud paanika ja v\u00e4idetavalt ka Ukrainas v\u00f5itlevatele palgas\u00f5duritele tehtud bilansiv\u00e4liste maksete t\u00f5ttu. Venemaa<\/a> suurima laenuandja Sberbanki prognooside kohaselt v\u00f5ib ringluses oleva sularaha maht 2026. aasta jooksul suureneda 3,8 triljoni rubla v\u00f5rra, mis oleks rekordiline aastane kasv. <\/p>\n Kannustavad hirm, s\u00f5da ja maksud<\/p>\n Sarnaselt 2023. aastaga soodustavad praegust sularaha j\u00e4rele kiirustamist mitmed tegurid. Esiteks praktilisus. Raha v\u00e4ljav\u00f5tmised hakkasid kasvama veebruaris, kui Venemaa asus Ukraina droonir\u00fcnnakute t\u00f5rjumiseks rutiinselt mobiilisignaale segama. H\u00e4irete tagaj\u00e4rjel tekkis aga kogemata ka kaardimakseterminalide ja mobiilipanganduse rakenduste rivist v\u00e4ljalangemisoht. \u201eKui kevadel internet \u00fcle linna suleti, siis kaardid lihtsalt ei toiminud. Sularaha oli ainus viis toidukaupade ostmiseks v\u00f5i teenuste eest tasumiseks,\u201c \u00fctles Moskva elanik Artjom, kes nagu ka teised selles loos viidatud isikud, palus kasutada pseudon\u00fc\u00fcmi. <\/p>\n L\u00f5una-Samara piirkonnas elav Svetlana \u00fctles, et tal tekkisid sel aastal regulaarselt probleemid ka siis, kui ta \u00fcritas oma kaardiga toidukaupade eest maksta. Samas lisas ta, et interneti\u00fchenduse katkestused lakkasid enamasti suveks. <\/p>\n Samuti m\u00e4ngib rolli avalikkuse \u00e4revus. Vaatamata ametlikele kinnitustele, et isiklikke s\u00e4\u00e4ste s\u00f5jav\u00e4e rahastamiseks ei kasutata, tekitas kommunistliku partei juht Gennadi Zjuganov juunis \u00e4revust, kui v\u00e4itis, et venelaste pangakontodel olevad 67 triljonit rubla lihtsalt \u201erikastavad pankureid\u201c ja tuleks selle asemel suunata tootmisse v\u00f5i s\u00f5jategevusse. <\/p>\n Moskvas asuva Fora-Banki aseesimees Dmitri Orlov \u00fctles, et k\u00f5rged v\u00e4ljav\u00f5tmism\u00e4\u00e4rad peegeldavad inimeste kaitset nii interneti\u00fchenduse katkestuste kui ka avaliku elu ametnike \u201eh\u00e4irivate kommentaaride\u201c eest pangahoiuste v\u00f5imaliku k\u00fclmutamise kohta. Samal ajal on kuuldused uuest s\u00f5jav\u00e4emobilisatsioonist toonud kaasa j\u00e4rsu t\u00f5usu inimeste seas, kes kaaluvad v\u00e4lismaale kolimise v\u00f5imalust. Kuna Venemaa pangakaardid enam v\u00e4lismaal ei t\u00f6\u00f6ta, peavad k\u00f5ik, kes plaanivad lahkuda, sularaha eurodeks v\u00f5i dollariteks konverteerimiseks v\u00e4lja v\u00f5tma. <\/p>\n Ka ettev\u00f5tted on nihke eestvedajad, ehkki peamiselt maksude v\u00e4ltimiseks. Jaanuaris t\u00f5stis valitsus k\u00e4ibemaksu (KM) 20%-lt 22%-le ja langetas sissetuleku piirm\u00e4\u00e4ra, mille saavutamisel peavad ettev\u00f5tted seda maksma.<\/p>\n Sularahas maksmise eest soodustused<\/p>\n Mitmed venelased, kes The Moscow Times\u2019iga suhtlesid, t\u00f5id nii Moskvas kui ka v\u00e4iksemates piirkondlikes linnades v\u00e4lja, et v\u00e4ikepoed, kohvikud, remondimehed ja hotellid k\u00fcsivad sageli sularaha ja pakuvad sageli ka v\u00e4ikeseid allahindlusi, et v\u00e4ltida elektroonilisi makseid. <\/p>\n Sberbanki finantsdirektor Taras Skvortsov \u00fctles, et panganduss\u00fcsteemist sularaha lahkumise peamine p\u00f5hjus on see, et ettev\u00f5tted hoiavad sularaha ringluses nn halli turu tehingute jaoks, selle asemel, et seda pankadesse tagasi deponeerida. See trend laiendab Venemaa kurikuulsat mitteametlikku majandust \u2013 mille osakaal SKPst on hinnanguliselt juba umbes 11% \u2013 ja \u00f5hutab maksudest k\u00f5rvalehoidumist, maksudega seotud kuriteod kasvasid 2026. aasta esimesel poolel aastaga 17%. <\/p>\n See avaldab survet ka pangandussektorile. Kui raha ei ole pangahoidlates, on pankadel v\u00e4hem kapitali, mida tarbijatele laenata v\u00f5i osta valitsuse v\u00f5lakirju, mis rahastavad Venemaa eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki ja taristuprojekte. Skvortsov hoiatas, et need likviidsuspuuduj\u00e4\u00e4gid v\u00f5ivad l\u00f5puks sundida keskpanka tugimeetmetega sekkuma. Ringluses oleva sularaha maht kasvas jaanuari ja juuli vahel 11,7% \u2013 see on ligikaudu sama palju kui 2023. aasta n\u00e4itajad ja tunduvalt madalam kui COVID-19 pandeemia haripunktis t\u00e4heldatud 22,4% h\u00fcpe. <\/p>\n Saksa Rahvusvaheliste ja Julgeolekuk\u00fcsimuste Instituudi majandusteadlane Janis Kluge m\u00e4rkis, et lisaks sularahale on kasvanud ka \u201e\u00fclekantavate\u201c arvelduskontode arv. See viitab sellele, et venelased ei t\u00fchjenda oma pangakontosid paaniliselt korraga, vaid hoiavad oma raha kergesti k\u00e4ttesaadavana, kuna langevad intressim\u00e4\u00e4rad v\u00e4hendavad raha hoiukontodel hoidmise atraktiivsust. Eelmisel kuul langetas Venemaa keskpank oma baasintressim\u00e4\u00e4ra k\u00fcmnendat korda j\u00e4rjest 14%-ni, v\u00f5rreldes eelmise aasta 18%-ga, andes venelastele v\u00e4hem stiimuleid oma raha hoiukontodele paigutada. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (9)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"The Moscow Times vahendab, et kodumajapidamised ja ettev\u00f5tted on t\u00e4navu oma sularahavarusid suurendanud 2,1 triljoni rubla v\u00f5rra. See…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,24195,93074,1049,818,23,24,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":["post-262500","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rubla","tag-rublad","tag-soda","tag-sularaha","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117168675483003541","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}