{"id":262784,"date":"2026-08-28T05:10:14","date_gmt":"2026-08-28T05:10:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262784\/"},"modified":"2026-08-28T05:10:14","modified_gmt":"2026-08-28T05:10:14","slug":"toomas-hendrik-ilvese-valimine-2006-voidu-jaoks-lasti-kaiku-valgusfoori-metoodika-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262784\/","title":{"rendered":"Toomas Hendrik Ilvese valimine 2006: v\u00f5idu jaoks lasti k\u00e4iku valgusfoori metoodika | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Arnold R\u00fc\u00fctlil oli presidendina oluline roll Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. R\u00fc\u00fctel toetas avalikult Eesti liitumist EL-iga ja kutsus inimesi 4. septembril 2003 toimunud rahvah\u00e4\u00e4letusel selle poolt ka h\u00e4\u00e4letama. Tema toetus oli eriti oluline maapiirkondades ja nende inimeste seas, kes suhtusid EL-i alguses kahtlevalt. Seet\u00f5ttu avaldasid talle tunnustust ka poliitilised oponendid erakondadest, kes 2001. aastal teda presidendivalimistel ei toetanud. Kuid see ei t\u00e4hendanud 2006. aastal, et nad oleksid R\u00fc\u00fctli tagasivalimist toetanud.<\/p>\n<p>Arnold R\u00fc\u00fctel ise m\u00f5istis poliitilist olukorda ja seda, et riigikogus tal \u00e4ravalimiseks v\u00f5imalusi pole. Seet\u00f5ttu otsustas ta 2006. aasta presidendivalimistel riigikogu voorudes mitte kandideerida. Ta ei osalenud ka ETV teledebatis, kus olid riigikogus \u00fcles seatud kandidaadid Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3782845\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3782845hea30t24.jpg\"\/>Ene Ergma ja Toomas Hendrik Ilves ETV presidendidebatis. Autor\/allikas: \u00dclo Josing \/ ERR<\/p>\n<p>R\u00fc\u00fctli selja taga olnud Rahvaliidu ja Keskerakonna liikmed h\u00e4\u00e4letussedeleid v\u00e4lja ei v\u00f5tnud. On ka spekuleeritud, et mitteh\u00e4\u00e4letamise otsuse taga oli hoopis asjaolu, et kardeti, et salajasel h\u00e4\u00e4letusel v\u00f5ivad m\u00f5ned rahvaliitlased ja keskerakondlased Toomas Hendrik Ilvesele h\u00e4\u00e4le anda ja nii talle v\u00f5idu kindlustada. Nagu hiljem selgus, piisanukski vaid kolme-nelja h\u00e4\u00e4le lisandumisest.<\/p>\n<p>H\u00e4\u00e4letamisest v\u00f5tsid osa Isamaaliidu, Res Publica, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmed.<\/p>\n<p>Presidendivalimistel oli riigikogu voorudes 28. ja 29. augustil vaid \u00fcks kandidaat \u2013 esimeses voorus Ene Ergma ning teises ja kolmandas Toomas Hendrik Ilves. Ergma sai esimeses voorus 65 h\u00e4\u00e4lt, Ilves sai m\u00f5lemas (teises ja kolmandas) voorus 64 h\u00e4\u00e4lt. Minimaalselt olnuks vaja 68 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n<p>Valimised l\u00e4ksid taas valimiskogusse.<\/p>\n<p>13. septembril 2006 avalikustasid 80 prominentset kultuuritegelast oma toetusavalduse Toomas Hendrik Ilvesele. Allakirjutanute seas olid \u00a0teiste seas Jaan Kross, Viivi Luik, Arvo P\u00e4rt, Neeme J\u00e4rvi, Ain Kaalep, Jaan Kaplinski, Olev Subbi, Enn P\u00f5ldroos, J\u00fcri Arrak, Erast Parmasto, Ita Ever, Kaljo Kiisk, Aarne \u00dcksk\u00fcla, Merle Karusoo, Mart Saarma, Fred J\u00fcssi, Kuno Areng, T\u00f5nis M\u00e4gi, Ellen Niit, Enn Soosaar, Doris Kareva, Jaak J\u00f5er\u00fc\u00fct, Riho Sibul jpt. Eesm\u00e4rk oli suunata k\u00f5hklevaid valijamehi toetama Ilvest.<\/p>\n<p>Presidendivalimiste valimiskogu p\u00e4eval, 23. septembril kogunesid riigipeakandidaati Toomas Hendrik Ilvest pooldavad muusikud Tallinnas Estonia teatri juurde, et anda Ilvese toetuseks kontsert ja koputada enda s\u00f5nul valijameeste s\u00fcdametunnistusele. Toetuskontserti vedas Jaan Elgula ja korraldusliku poolega tegeles tollane Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni aseesimees Hannes Rumm. \u00dcles astusid T\u00f5nis M\u00e4gi, Ivo Linna, Riho Sibul, Mihkel Raud jpt. Kontsert-meeleavaldust vaatama tulnud inimesed j\u00e4id Estonia juurde valimistulemuste selgumiseni.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3782869\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3782869h08bdt24.jpg\"\/>Toomas Hendrik Ilves astus koos oma venna Andrese ja poja Luukas Kristjaniga l\u00e4bi tema toetuseks tehtud meeleavalduselt Tammsaare pargis. Autor\/allikas: SCANPIX\/SL \u00d5HTULEHT\/MARIANNE LOORENTS<\/p>\n<p>Valimiskogusse tulid Ilvesega kaasa tollane abikaasa Evelin ja poeg Kristjan Luukas. Rida tagapool j\u00e4lgisid s\u00fcndmusi Hannes Rumm, president Lennart Meri vanem poeg Mart, SDE juht Ivari Padar ja Ilvese n\u00f5unik Olari Koppel.<\/p>\n<p>Arnold ja Ingrid R\u00fc\u00fctlile olid l\u00e4himaks seltsiks presidendikantselei \u00fclem Tarmo M\u00e4nd, Rahvaliidu esimees ja R\u00fc\u00fctli valimiskampaania peaideoloog Villu Reiljan ning presidendi n\u00f5unik Eero Raun.<\/p>\n<p>23. septembril 2006 toimunud h\u00e4\u00e4letamisest valimiskogus v\u00f5ttis osa 345 valijameest. Ilves sai 174 ja R\u00fc\u00fctel 162 h\u00e4\u00e4lt. Kaheksa valijameest j\u00e4tsid sedeli t\u00e4itmata ja \u00fcks sedel oli kehtetu. Ilves sai napilt, aga kindlalt presidendiks.<\/p>\n<p>V\u00f5idu j\u00e4rel l\u00e4ks Toomas Hendrik Ilves koos abikaasaga Estonia r\u00f5dule ooperimaja ees ootavatele inimestele lehvitama.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik tundsid, et n\u00fc\u00fcd valitakse presidenti&#8221;<\/p>\n<p>Tol ajal riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuulunud Toivo Tootsen meenutas, et vastasseis R\u00fc\u00fctli ja Ilvese vahel oli aetud v\u00e4ga teravaks. &#8220;See oli aetud teravaks just teise poole poolt. Olid v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsed pooled. Olid v\u00e4ga tugevad R\u00fc\u00fctli toetajad ja mulle tundub, et noorem p\u00f5lvkond oli v\u00e4ga k\u00f5vasti Ilvese taga. Need olid \u00fched valimised, mis olid k\u00f5ige rahvarohkemad. Valimisp\u00e4eval Estonia juures oli v\u00e4ga-v\u00e4ga palju rahvast, kes elasid m\u00f5lemale poolele kaasa,&#8221; meenutas Tootsen.<\/p>\n<p>&#8220;See oli t\u00f5eline presidendivalimine, kus k\u00f5ik tundsidki, et n\u00fc\u00fcd valitakse presidenti,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Tootseni s\u00f5nul t\u00f5i Ilvesele v\u00f5idu R\u00fc\u00fctli vastane kampaania, mis l\u00e4ks \u00fche teravamaks. &#8220;Eks j\u00f5ud oli kuidagi raugenud. Ja see R\u00fc\u00fctli vastane kampaania muutus juba enne valimisi kaunis mustaks. K\u00f5ik see j\u00e4ttis oma pitseri,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Tootsen r\u00e4\u00e4kis, et R\u00fc\u00fctli meeskond m\u00f5istis kohe, et riigikogus ei ole m\u00f5tet kandideerida ja v\u00f5imalus v\u00f5iduks on eelk\u00f5ige valijameeste kogus. &#8220;Ega seal kindlapeale minekut ei olnud niikuinii, aga lihtsalt kaalutlus oli see, et valijameeste kogus on suurem v\u00f5imalus v\u00f5ita,&#8221; lausus Tootsen.<\/p>\n<p>Kuigi R\u00fc\u00fctel oli eelk\u00f5ige Rahvaliidu kandidaat, oli Tootseni s\u00f5nul ka Keskerakond tugevalt tema selja taga. &#8220;Kui oli lubatud, et me toetame, siis me toetasime. Meil altminejaid ei olnud, ma arvan. Kui oli lubatud, siis nii tehti. See kokkulepe pidas meie poolt,&#8221; \u00fctles Tootsen.<\/p>\n<p>&#8220;Ilvese kampaania oli m\u00e4rksa h\u00e4\u00e4lekam kui R\u00fc\u00fctlil&#8221;<\/p>\n<p>Toonane Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni juht Jaanus M\u00e4nnik \u00fctles, et valimised olid t\u00f5epoolest v\u00e4ga emotsionaalsed.<\/p>\n<p>&#8220;Meid s\u00fc\u00fcdistati selles, milles p\u00f5hiseadus ei v\u00f5imaldanud meid s\u00fc\u00fcdistada. Seal olid just need oponendid teistest erakondadest. Suhtuti v\u00e4ga k\u00f5rge reitinguga presidendi uuesti kandideerimisse pehmelt \u00f6eldes imelikult ja hakati sisuliselt survet avaldama, et ta ei kandideeriks,&#8221; lausus M\u00e4nnik.<\/p>\n<p>M\u00e4nniku s\u00f5nul oli R\u00fc\u00fctel aga k\u00f5ige suurema rahva toetusega president ja suutis rahvast \u00fchendada. See v\u00e4ide siiski l\u00f5puni t\u00f5si pole. Arnold R\u00fc\u00fctli toetus presidendina oli p\u00fcsinud t\u00f5esti kogu ametiaja k\u00f5rge, kuid hakkas langema 2006. aasta suvel, kui \u00fcles kerkisid alternatiivsed kandidaadid. Kui vastajatel paluti valida R\u00fc\u00fctli ja m\u00f5ne teise kandidaadi vahel, siis v\u00f5rreldes presidendikandidaat Ene Ergmaga oli toetus \u00fcsna v\u00f5rdne, kuid toetus Toomas Hendrik Ilvesele\u00a0 oli oluliselt tugevam. R\u00fc\u00fctlit toetas pisut \u00fcle kolmandiku (34\u201337 protsenti) ning Ilvest pooled elanikest.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3783580\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3783580ha2d1t24.jpg\"\/>R\u00fc\u00fctli tagasivalimise kampaaniat tegid Villu Reiljan ja Tarmo M\u00e4nd. Autor\/allikas: SCANPIX\/SL \u00d5HTULEHT\/TIINAK\u00d5RTSINI<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4iesti varjamatult halvustavalt suhtuti temasse just oponentide poolt. Iga\u00fchel on loomulikult \u00f5igus oma kandidaadile ja arukas on oma kandidaadi h\u00e4id omadusi v\u00e4lja tuua, mitte aga vastaskandidaati p\u00f5hjendamatult t\u00f5rvata, mida tookord ikkagi v\u00e4ga tuntavalt tehti,&#8221; r\u00e4\u00e4kis M\u00e4nnik.<\/p>\n<p>M\u00e4nniku s\u00f5nul r\u00fcnnati R\u00fc\u00fctlit ka selle eest, et ta riigikogus ei kandideerinud. &#8220;Sellest p\u00fc\u00fcti teha tol korral ka v\u00e4ga huvitav konstruktsioon, et justkui kaks erakonda, kes ei osalenud riigikogu h\u00e4\u00e4letuse, et need ei toiminud p\u00e4ris korrektselt p\u00f5hiseaduse m\u00f5istes. Aga seda ei saa nii t\u00f5lgendada. See \u00f5igus on igal riigikogu liikmel otsustada, kas ta osaleb v\u00f5i mitte,&#8221; s\u00f5nas M\u00e4nnik.<\/p>\n<p>&#8220;Kindlasti oli sel korral Ilvese kampaania m\u00e4rksa h\u00e4\u00e4lekam, valjus\u00f5nalisem ja superlatiivides v\u00e4ljendatum kui R\u00fc\u00fctli kampaania,&#8221; meenutas M\u00e4nnik.<\/p>\n<p>M\u00e4nnik r\u00e4\u00e4kis, et Ilvese kampaania v\u00f5inuks anda talle hoopis tugevama tulemuse, aga tegelikult ei andnud. &#8220;See oli h\u00e4sti tasav\u00e4gine tulemus. Kokkuv\u00f5ttes l\u00e4ks h\u00e4sti, aga seekord R\u00fc\u00fctel ei v\u00f5itnud, v\u00f5itis Toomas Hendrik Ilves,&#8221; \u00fctles M\u00e4nnik.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcks oli endine kommunist ja teine oli CIA agent&#8221;<\/p>\n<p>Toomas Hendrik Ilvese kampaaniameeskonna liige Randel L\u00e4nts \u00fctles, et kampaania algas rahvakohtumistest ja seej\u00e4rel leiti endale tuntud inimesed, kes olid n\u00f5us Ilvesele tuge tegema.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00f5en\u00e4oliselt see oli \u00fcks asi, mis \u00e4rritas vastaspoolt, kuna nende spontaansete tuntud inimeste toetus oli oluliselt v\u00e4iksem. Ja p\u00e4rast seda algas valijameeste kaardistamine ja nendega suhtlemine,&#8221; lausus L\u00e4nts.<\/p>\n<p>L\u00e4nts meenutas, et Ilvese v\u00f5it ei tulnud niisama, vaid valijameeste toetuse kindlustamiseks sai tehtud rasket ja s\u00fcstemaatilist t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00e4ga selge oli see, et mingid inimesed, kelle eelistus oli teada, tuli enda k\u00fclge nii-\u00f6elda kinnitada, et nad \u00f5igel p\u00e4eval kohal oleksid ja kindlasti h\u00e4\u00e4letaksid. Ja siis oli terve hulk selliseid inimesi, kellel oli otsus tegemata. Need olid need, kellega k\u00e4is p\u00f5hiline t\u00f6\u00f6,&#8221; \u00fctles L\u00e4nts.<\/p>\n<p>&#8220;Meil oli oma v\u00e4ike staap, kes igap\u00e4evaselt seda Exceli tabelit t\u00e4itis. Kasutasime sellist valgusfoori metoodikat. Roheline t\u00e4hendas seda, et see h\u00e4\u00e4l peaks kuuluma Ilvesele, punane v\u00e4rv seda, et ta kuulub R\u00fc\u00fctlile, ja siis kollane oli see, kellega me seal igap\u00e4evaselt tegelesime. Umbes kaks-kolm n\u00e4dalat oli sellist intensiivset t\u00f6\u00f6d,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>L\u00e4nts r\u00e4\u00e4kis, et riigikogus kuulas Keskerakond k\u00f5igepealt \u00e4ra m\u00f5lemad kandidaadid ja seej\u00e4rel asus R\u00fc\u00fctli taha. Seet\u00f5ttu ei olnud riigikogus piisavalt h\u00e4\u00e4li, et Ilves 68 h\u00e4\u00e4lt kokku saaks.<\/p>\n<p>L\u00e4ntsi s\u00f5nul olid valimised k\u00fcll teravad, aga mitte midagi hullemat tavap\u00e4rasest poliitilisest v\u00f5itlusest. &#8220;Kindlasti olid need vastastikused s\u00fc\u00fcdistused \u00fcksteise p\u00e4ritolu ja varasema tegevuse suunas. K\u00fcll \u00fcks oli endine kommunist ja teine oli CIA agent. See k\u00f5ik oli selline poliitiline retoorika iseenda valijameestele ja valijatele meeldimiseks. Seda kahtlemata oli, ja see oli m\u00f5lemal pool. Aga ma ei \u00fctleks, et see oli nii domineeriv,&#8221; r\u00e4\u00e4kis L\u00e4nts.<\/p>\n<p>L\u00e4ntsi s\u00f5nul oli Ilvese kampaania keskne m\u00f5te, et Eesti pidi liikuma uude ajastusse, kus on uued juhid, kes on vabad mineviku taakadest.<\/p>\n<p>Ilves andis ametivande 10. oktoobril. Esimest korda presidendiks saades oli ta 52-aastane.<\/p>\n<p>Kui Ilves 2006. aastal Kadriorgu astus, usaldas teda 71 protsenti vastanutest, mittetoetajaid oli 18 protsenti. Ilvese usaldusreiting isegi kasvas j\u00e4rgnenud aastate jooksul. Juunis ja juulis 2007 t\u00f5usis toetajate hulk 75 protsendile. Esimese ametiaja l\u00f5puks toetus siiski m\u00f5nev\u00f5rra langes, kuid p\u00fcsis k\u00f5rge 65 protsendi juures.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arnold R\u00fc\u00fctlil oli presidendina oluline roll Eesti liitumisel Euroopa Liiduga. R\u00fc\u00fctel toetas avalikult Eesti liitumist EL-iga ja kutsus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262785,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[7609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,101868,14540,23,24,22,20,30],"class_list":["post-262784","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arnold-ruutel","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised-2006","tag-toomas-hendrik-ilves","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117171416406358602","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262784","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262784"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262784\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262785"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262784"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262784"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262784"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}