![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/sirp31_0006__art_r1-255x255.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Alar Karis, Maailm in vitro ja in vivo. Koostanud Toomas Mattson. Toimetanud Jane Lepasaar, Urve Pirso, Toomas Mattson, sarja kujundanud Kaljo P\u00f5llu. Ilmamaa, 2026. 1040 lk. <\/p>\n
Hirm ainese ees ja eelarvamus, et president pole ehk kirjutanud oma k\u00f5nesid ise, ei lubanud arvustada kogu tuhandelehek\u00fcljelist teost. Valisin v\u00e4lja kogumiku teise osa \u201eHaridus ja hariduskorraldus\u201c, mis koosneb 26 l\u00fchiartiklist ja k\u00f5nest aastatest 2003 kuni 2025. Enamik neist p\u00e4rineb kahe Eesti suur\u00fclikooli rektoriks olemise ajast: maa\u00fclikooli rektor oli Alar Karis 2003\u20132007 ja Tartu \u00fclikooli oma 2007\u20132012. Kes veel saaks paremini Eesti (k\u00f5rg)haridust tunda\u00a0 kui kahe \u00fclikooli endine rektor (neid on meil, jah, \u00fcks veel).<\/p>\n
Jaak Aaviksoo eess\u00f5nas on nimetatud raamatut \u201ereisikirjaks\u201c. See on ilus metafoor, aga hariduse peat\u00fckk ei ole kirjeldus, vaid pigem ikkagi poliitika, k\u00fcll alguses ettevaatlikum ja hillitsetud, hiljem s\u00f5nakam. Karis areneb teadlasest, kes tahaks, et tema maailm oleks kindlam, reguleeritum ja rahulikum, haridusvalitsejaks, kes ei vaatle, vaid annab hinnanguid ja m\u00f5testab ning muudab omi arusaamu, kui muutuvad ajad ja asjaolud.<\/p>\n
Hariduspoliitikat peetakse nn massim\u00f5nu poliitikaks, sest on lihtne saada h\u00e4\u00e4li nii eliidilt kui\u00a0ka keskklassilt, lubades hariduse heldet rahastamist: k\u00f5rgemaid \u00f5petajate palku, enam raha \u00fclikoolidele v\u00f5i toetusi \u00f5ppijatele. Kuigi \u00fclikooli rektorid ei ole poliitikud, on nad kindlasti m\u00f5juv\u00f5imsad isikud ja ka nende aetav joon astub \u00fchte sammu just selle nn massim\u00f5nu poliitikaga. Karise viimane rektoriperiood j\u00e4i aga aega, kus selle rakendamine oli keeruline. Eestit tabas 2008-2009 majanduskriis, 2009. aastal kahanes Eesti SKT ligikaudu 14%. Hariduse rahastamist v\u00e4hendati, aga siiski v\u00e4hem kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud valdkondades. \u00dche \u00fcli\u00f5pilase kohta kulutused isegi kasvasid ja Euroopa Liidu t\u00f5ukefondidest hakkas k\u00f5vasti raha tulema \u2013 narrimisi \u00f6eldi, et hakati \u201ebetooni investeerima\u201c.<\/p>\n
Aga mitte ainult. 2008. aastast hakati sellest rahast finantseerima ka tippkeskusi. M\u00e4rgatavalt on kasvanud ka konkurentsip\u00f5hine teadusrahastus. 2013. aastal muudeti ka \u00fclikoolide finantseerimist: kui enne reformi olid nn riigieelarvelised ja maksvad tudengid, siis p\u00e4rast seda on \u00fclikooliharidus \u201etasuta\u201c, mis kehtib k\u00fcll teatud tingimustel. Karise pea k\u00fcmneaastane rektoriaeg j\u00e4i p\u00f5nevasse perioodi ja palju sellest p\u00f5nevusest toimus v\u00e4lisvaatlejale n\u00e4htamatuna organisatsiooni sees nii juhtimise kui\u00a0ka valitsemise tasandil. Ka ei ole ammu enam Eesti \u00fclikoolide professorid alamakstud: keskmine v\u00e4ljamakse kuus ulatus \u00fcle 4000 euro juba 2024. aastal. Just selles kontekstis v\u00f5ib m\u00f5tiskleda, kui palju Karist on selles, et Eesti \u00fclikoolide seis on praegu just selline, nagu ta on.<\/p>\n
Karise maa\u00fclikooli perioodi alguseks oli k\u00f5ige tulisem debatt \u00fclikoolide autonoomia eest peetud ja v\u00f5idetud. Tartu \u00fclikool oli saanud oma seaduse ja \u00f5ppej\u00f5ududest ei saanud riigiteenistujaid. Siiski oli raha \u00fclikoolides v\u00e4he ja peeti enesestm\u00f5istetavaks, et seda v\u00f5ib turult juurde teenida. Suur teema oli professorite alamakstus ja \u00fclikoolide omavaheline konkurents. Selles valguses on pigem v\u00e4ikese \u00fclikooli rektori s\u00f5num arusaadav: Karis taunib vaiba enda poole t\u00f5mbamist ja nendib, et \u00fclikooli t\u00f6\u00f6tajail tuleb valida alamakstud teaduse v\u00f5i erasektori raha vahel. Karis v\u00e4idab koguni, et \u00fclikool on peaaegu pankrotistunud, rahapuudus asendab andekad v\u00e4hem andekatega, ning kutsub \u00f5ppej\u00f5udusid \u00fcles streikima.\u00a0<\/p>\n
Rektor Karis on skeptiline haridusturu hea toimimise suhtes. Mida t\u00e4hendaks turukeskne hariduse valitsemine? See t\u00e4hendaks, et turusignaalid (\u00f5ppekavade populaarsus, mis omakorda s\u00f5ltub t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu palgatasemetest) m\u00e4\u00e4ravad erialade ja \u00f5ppekavade ning \u00fcli\u00f5pilaste arvu, mis omakorda m\u00e4\u00e4rab \u00f5ppej\u00f5udude vajaduse ja nende palga. Muidugi ei ole haridus puhas turukaup, see m\u00f5jutab maailmast arusaamist, hoiakuid ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Teadus on riskantne ja n\u00f5uab suuri investeeringuid igas m\u00f5ttes. Siiski ei saa \u00fclikoole turumajandusest v\u00e4lja l\u00f5igata ja teadlaste palk konkureerib paratamatult erasektori omadega, \u00fclikoolid v\u00f5istlevad omavahel nii teadusrahastuse kui\u00a0ka t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja \u00fcli\u00f5pilaste puhul jne.<\/p>\n
Karise arvates peaks ent \u00f5ppekohtade arvu m\u00e4\u00e4rama t\u00f6\u00f6j\u00f5u pikaajalise vajaduse anal\u00fc\u00fcs, mitte turuj\u00f5ud. K\u00f5rghariduses peaks \u00f5ppekohti olema v\u00e4hem ja kutsehariduses rohkem. \u00dclikool ei tohi muutuda rakenduslikuks, vaid peaks j\u00e4\u00e4ma akadeemilise teadmise keskseks. Liiga ulatuslik k\u00f5rghariduse pakkumine tekitab konkurentsi \u00f5pilaste p\u00e4rast ja viib k\u00f5rghariduse devalveerumiseni. Paari aasta p\u00e4rast on Karis ometi seda meelt, et ega me ei oska ikkagi prognoosida, kui palju neid geenitehnolooge v\u00f5i semiootikuid vaja on, pehmendades oma positsiooni, olles seisukohal, et v\u00e4hemasti osaliselt peab prognoosima v\u00f5i planeerima.<\/p>\n
Alar Karis ei usu, et turg reguleerib end ise, arvates, et eraomand on hariduses lausa k\u00f5lvatu: eraharidust nimetab ta otse mullikooliks ja libahariduseks. Karis taunib era\u00fclikoole (tegelikult on Eestis olnud ainult \u00fcks era\u00fclikool) ja n\u00f5uab, et riik midagi teeks ehk turgu ohjeldaks. Rektor Karis leiab, et Tartu \u00fclikooli on vaba turg kahjustunud, sh kirjutab ta, et Eesti \u00fclikoolid ei pruugi teha v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d (\u00fcli\u00f5pilaste koolitamisel), sest teevad seda liiga odavalt. Karis taunib, et \u00f5ppej\u00f5udude turg ei toimi: tihti on sadadel aastas v\u00e4lja kuulutatud akadeemilistel konkurssidel vaid \u00fcks kokkulepitud kandidaat.<\/p>\n
Rektor Karis on oma karj\u00e4\u00e4ri alguses ka konkurentsip\u00f5hise teadusrahastuse ehk projektimaailma vastane. See projektide maailm k\u00f5netab \u00fclikoolirahvast eriti iga aasta juuli alguses, kui just on teatavaks tehtud ETAGi granditaotluste nimekirjad. Sellel kevadel esitati ligi 500 projektitaotlust, kuid raha saab vahest 15% \u2013 nn tunnustatud taidurite omad, nagu kirjutab Karis. Ka loodab ta, et projektimajandusest ehk l\u00fchiajalisest, killustunud, v\u00f5itluslikust haridusrahastamisest on v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s. Eks k\u00f5ik kiru seda maailma, aga projektimajandusest p\u00e4\u00e4semise osas on Karis eksinud. Oleme j\u00e4rjest enam sinna suundunud ja v\u00e4ga edukateks projektikirjutajateks saanud. Paljude puuduste k\u00f5rval, millele Karis on ilmekalt t\u00e4helepanu juhtinud, on sel ka omad voorused: toome sisse k\u00fcmneid miljoneid Euroopa raha, luues sellega doktorantidele karj\u00e4\u00e4ri aluse, rahvusvahelised v\u00f5rgustikud ja teadusringluse. Jah, me konkureerime.<\/p>\n
Sama skeptiline on Karis ka patentide (teadustulemuste kaitse, mis annab omanikule ainu\u00f5iguse otsustada, kas ja kuidas leiutist kasutada v\u00f5i m\u00fc\u00fca) suhtes. Patendid v\u00f5imaldavad teaduse rahaks p\u00f6\u00f6rata. Nende alakasutamist taunib eriti praegune teaduste akadeemia president Mart Saarma, v\u00e4ites, et Eesti (\u00fclikool) saab rikkaks ainult siis, kui hakkame oma leiutisi patentima ja mujal maailmas m\u00fc\u00fcma. Karis ei taha m\u00fc\u00fcmisest ja rahast m\u00f5elda, tema arvates ei pea \u00fclikool tegelema patenteerimisega. Veel 2008. aastal on Karisele v\u00f5\u00f5ras m\u00f5elda \u00fclikoolist kui ettev\u00f5tlus-hub\u2019ist, kust idufirmad v\u00e4lja kasvavad. Praegu esitleb Tartu \u00fclikool teatavasti end innovatsiooni- ja ettev\u00f5tluskeskusena.<\/p>\n
K\u00f5ige eelneva valguses \u00fcllatuslikult hakkab rektor Karis n\u00e4gema \u00fclikooli rahvusvahelistumist positiivses v\u00f5tmes: rahvusvaheline \u00fclikooli (t\u00f6\u00f6)kultuur, teised arusaamad \u2013 k\u00f5iges selles n\u00e4eb Karis h\u00e4id k\u00fclgi. \u00dclikoolid vajavad tema arvates rohkem (raha, et palgata) v\u00e4lismaised \u00f5ppej\u00f5ude ja teadlasi. Muidugi n\u00e4eb Karis \u00fchtlasi rahvusvahelistumise v\u00f5i suisa \u00fcleilmastumise pahupoolt \u2013globaalset kapitalismi, mis j\u00f5uab ka \u00fclikoolidesse: hariduse kaubastamine, konkurents \u00fclikoolide vahel ja platvormistunud \u00fclikooliharidus kui \u00e4ri. Siiski ei tauni Karis enam nii v\u00e4ga \u00fclikoolidevahelist konkurentsi ja vist isegi mitte reitingutabeleid \u2013 v\u00f5rrelda tuleb ennast ikka parimatega. Tema n\u00e4gemuses ei tuleks rahvusvaheliselt t\u00f6\u00f6turult siia tuua mitte tippe (tunnustatud professoreid), vaid \u00fcritada Eestisse saada noori talente. Teadlased j\u00e4rgnevad teadusrahale, mida saab aga siis, kui keskenduda teatud valdkondade eelisarendamisele. Millised valdkonnad Karisel meeles m\u00f5lguvad, leiab ridade vahelt.<\/p>\n
Tartu \u00fclikooli rektor Karis arvab oma ametiaja alguses, et enamjaolt lahendab hariduse probleemid konkurentsi asemel koost\u00f6\u00f6 ehk v\u00e4ikesed peaksid suurtega \u00fchte heitma. Sama aasta l\u00f5pus seab Karis kahtluse alla, kas alma mater suudab olla sama paindlik ja d\u00fcnaamiline kui v\u00e4ikesed ja spetsialiseerunud \u00fclikoolid. Siiski pakub ta, et Eestisse mahub vahest \u00fcks \u00fclikool koos regionaalsete \u00fcksustega. EKA ja EMTA v\u00f5ivad ka j\u00e4\u00e4da spetsialiseerunud \u00fclikoolideks. 2011. aastal kirjutab Karis Postimehes, et maa\u00fclikool ja Tartu \u00fclikool peaksid leivad \u00fchte kappi panema. Minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da sosistati samal ajal ka, et EBS kolib Tartu alla ja sellest saab filiaal. Sellist suurt \u00fclikoolireformi siiski ei tulnud.<\/p>\n
2008. aastast v\u00f5tab Karis ette \u00fclikoolide sisemise korrastamise teema. Kui ei \u00f5nnestunud koost\u00f6\u00f6 \u00fclikoolide vahel, siis v\u00f5ib see \u00f5nnestuda \u00fclikooli(de) sees: tuleb luua suured teaduskonnad, mis \u00fchendavad paljud instituudid. Aasta p\u00e4rast Karise Tartu \u00fclikoolist lahkumist reformid algatataksegi, sh tugistruktuuride t\u00f6\u00f6 \u00fcmberkorraldamine. M\u00f5tteid turuloogikale vastu t\u00f6\u00f6tada on mitmeid: v\u00e4hendada \u00fcli\u00f5pilaste arvu, r\u00fchmade suurust, kaotada tasuline \u00f5pe. Autonoomne \u00fclikool t\u00e4hendas siis Karisele mitte ainult akadeemilist vabadust, vaid k\u00fcsimust, milline on \u00fclikooli vastutus \u00fchiskonna ees (vahel nimetatakse seda turuideoloogiat matkides \u00fchiskondlikuks tellimuseks). Karis kirjutab, et \u00fclikooli missioon on Eesti \u00fchiskonnateadustesse panustamine Eesti probleemide lahendamise kaudu.<\/p>\n
Karis j\u00f5uab ka k\u00fcsimuseni, kuidas peaks \u00fclikooli valitsema. Igale \u00fclikooli t\u00f6\u00f6tajale on see huvitav tagasivaade. Asjaomane diskussioon ei ole p\u00e4ris liiva alla maetud ka t\u00e4na. Kuidas peaks olema valitsetud autonoomne, aga maksumaksja rahaga finantseeritud asutus. Karise rektoriajal oli lahendus akadeemiline n\u00f5ukogu (nn akadeemilise oligarhia ilming) ja kuratoorium (\u00fchiskonna h\u00e4\u00e4l). Minu teada on Tartu \u00fclikooli juhtimine 2012. aastast kahetasandiline: mitteakadeemiline (kuigi seal on ka \u00fclikooli esindajad) n\u00f5ukogu ja akadeemiline nn senat, t\u00e4ideviiv akadeemiline otsustuskogu. Ilmselt ongi see Karise teene, et p\u00fc\u00fcdluses tasakaalustada autonoomiat ja \u201eriigile kaugeks muutumist\u201c kujundati \u00fclikooli(de) juhtimismudel kahetasandiliseks.<\/p>\n
Kaks asja tahan veel \u00e4ra klaarida. Esiteks, peaaegu iga kirjat\u00fcki l\u00f5pus (neid on kokku nii palju, et lugemine l\u00e4heb sassi) on tehisaruga tehtud kokkuv\u00f5te. Lisaks on veel \u00fcks ring tehisaruga tehtud anal\u00fc\u00fcse raamatu l\u00f5pus, mida on oma sada lehek\u00fclge. Ausalt \u00f6elda ei taha neid lugeda, sest \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tades l\u00e4heb palju auru oma peaga m\u00f5tlemise \u00f5petamisele ja selliste anal\u00fc\u00fcside v\u00e4ljarookimise peale. K\u00fcll soovitan ka ise teadusartiklite l\u00fchikokkuv\u00f5tteid kirjutada tehisaru abiga. Paraku ei ole k\u00f5ned ja kirjutised teadustekstid. Need on l\u00fchikesed ja tihti suunatud ka keeleilule ja m\u00f5ttem\u00e4ngudele. Sellist l\u00fchikokkuv\u00f5tet ei ole minu arust tarvis, eriti veel kirjat\u00fckkide sabas (teadusartiklitel on abstract ju p\u00e4ises). Teiseks panevad m\u00f5tlema k\u00f5ik need puud, mis on maha v\u00f5etud, et tr\u00fckkida \u00e4ra viimased 274 lehek\u00fclge. Palju oleks saanud \u00e4ra teha kokkuv\u00f5tlikumalt, \u00e4kki joonealuste m\u00e4rkmetena. Klots oleks olnud kergem puhkuse ajal rongis kaasa vedada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alar Karis, Maailm in vitro ja in vivo. Koostanud Toomas Mattson. Toimetanud Jane Lepasaar, Urve Pirso, Toomas Mattson,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262791,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,20061,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-262790","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-korgharidus","tag-korghariduse-rahastamine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117171459665163018","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262790","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262790"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262790\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262791"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262790"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262790"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262790"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}