![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2026\/08\/sirp31_0026__art_r1-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\nAlexei Gordin. Seeriast \u201eKinnim\u00fc\u00fcritud\u201c 2024\u2013\u2026 EKKMi n\u00e4ituselt \u201eMiks kannad h\u00f5\u00f5ruvad ja muid k\u00fcsimusi\u201c.\u200e<\/p>\n
Aet Kuusik<\/p>\n
Kolm elu<\/p>\n
Esimeses elus, v\u00e4hemalt 1930. aastate kommunistlike parteide keeles, kasutati v\u00e4ljendit \u201epoliitiliselt korrektne\u201c parteilise ortodoksia j\u00e4rgimise kohta.2 Esialgu v\u00f5is see t\u00e4histada heaks kiidetavat vastavust partei liinile, kuid juba 1930. aastatel kasutati v\u00e4ljendit ka irooniliselt osutamaks pingele doktrinaalse korrektsuse ja praktilise poliitika vahel.2 V\u00e4ljend ei piirdunud kommunistliku ideoloogiaga. 1934. aastal kirjutas New York Times natsi-Saksamaa pressipoliitikast, et reporterilubasid anti ainult \u201epuhastele aarialastele\u201c, kelle vaated olid \u201epoliitiliselt korrektsed\u201c.3 Seal t\u00e4histas v\u00e4ljend samuti ideoloogilist vastavust, seekord natsire\u017eiimi n\u00f5uetele.<\/p>\n
Teises elus, 1970.\u201380. aastate USA vasakpoolsetes liikumistes kasutati poliitkorrektsust eneseiroonia v\u00e4ljendamiseks. \u201eKui poliitiliselt korrektne sinust!\u201c \u00f6eldi omade seas sellele, kes liiga p\u00fc\u00fcdlikult valvas liikumise siseliini. Kirjandusteadlane Carla Freccero on meenutanud, et radikaalsete vasakpoolsete ja progressiivsete seas kasutati seda v\u00e4ljendit omavahel sageli naljatades ja eneseirooniliselt.4 Sellest ei kujunenud siiski feministlike ega teiste sotsiaalse \u00f5igluse liikumiste \u00fchist enesenimetust ega programmi nimetust.<\/p>\n
Poliitkorrektsuse kolmas elu algas 1990. aastate USAs ja j\u00e4tkub praeguseni mitmel pool maailmas. Seda p\u00f6\u00f6ret ja poliitkorrektsuse hilisemat rolli parempopulistlikus retoorikas on eesti keeles varem k\u00e4sitlenud Henri K\u00f5iv.5 Kirjandusteadlane Ellen Messer-Davidow on dokumenteerinud, kuidas j\u00f5ukate doonorite rahastatud konservatiivsed m\u00f5ttekojad ja organisatsioonid t\u00f6\u00f6tasid juba 1970. aastatest alates selle nimel, et kujundada \u00fclikoolidest \u00fcks sel ajal kujuneva nn kultuuris\u00f5ja keskseid rindeid.6 Ilmusid bestsellerid, mis kirjeldasid Ameerika \u00fclikoolilinnakuid vaevlemas vasakpoolse tsensuuri k\u00fc\u00fcsis. Sellesarnaseid imelugusid oleme kuulnud ka Eesti \u00fclikoolide kohta \u2013 \u201ehobusevaraste \u00fclikool\u201c, \u201elillaroosa \u00fclikool\u201c ja muu selline retoorika on \u00e4ratuntavalt p\u00e4rit samast registrist. Toonased uurijad on osutanud, et poliitkorrektsuse meediakajastus ei peegeldanud kuigi usaldusv\u00e4\u00e4rselt seda, mis \u00fclikoolides tegelikult toimus.7 Leiutati mitte s\u00f5nastamistavasid, vaid ettekujutust neid \u00fchendavast n\u00e4htusest ning vaidlusi ja reforme hakati esitama \u00e4hvardava vasakpoolse liikumise ilmingutena.<\/p>\n
Nipp oli kaval ka teisel p\u00f5hjusel. Uues kasutuses oli s\u00f5nal veel \u00fcks eelis: \u201epoliitiline\u201c v\u00f5imaldab kujutada vaidlusaluseid norme ideoloogilistena ja korrektsust \u00fclalt kehtestatud \u201e\u00f5ige\u201c m\u00f5tlemisena. Ideoloogia on selles vastanduses alati teistel, enda positsiooni lastakse paista kas normaalsuse v\u00f5i terve m\u00f5istuse ilminguna. Nii saab rassismi, seksismi v\u00f5i homofoobia v\u00e4hendamise keelelisi ja \u00fchiskondlikke n\u00f5udeid k\u00e4sitada ideoloogilise pealesurumisena ning vaidlus konkreetse normi p\u00f5hjendatuse \u00fcle kasvab s\u00f5navabaduse probleemiks: k\u00fcsimus \u201ekas see n\u00f5ue on p\u00f5hjendatud?\u201c asendatakse k\u00fcsimusega \u201ekas mingit k\u00e4itumist \u00fcldse tohib piirata?\u201c.<\/p>\n
Kui poliitkorrektsust k\u00e4sitleda ideoloogiana, saab selle vastandina konstrueerida \u201et\u00f5e\u201c. Henri K\u00f5ivu Eesti avaliku kommunikatsiooni anal\u00fc\u00fcsis oli poliitkorrektsuse k\u00f5ige levinum kujutusviis t\u00f5e varjamine.8 \u201ePoliitiliselt ebakorrektne\u201c k\u00f5neleja saab seevastu ennast esitleda inimesena, \u201ekes lihtsalt julgeb \u00f6elda asju nii, nagu need on\u201c. Nii ei vastandu enam kaks poliitilist seisukohta, vaid ideoloogia ja tegelikkus. Ja poliitiline ebakorrektsus ei ole enam pelgalt keelekasutus, vaid karakteri tunnus: viis esitada ennast ausa, otsekohese, julge ja autentsena. Kohati on see vastandus ka soolistatud: otsekohesust, normidest mittehoolimist ja poliitilist ebakorrektsust seostatakse mehisuse ja tugevusega, hoolivamat keelekasutust aga pehmuse, n\u00f5rkuse ja\u00a0 naiselikkusega.<\/p>\n
R\u00e4ndav poliitkorrektsus<\/p>\n
Sally Johnson ja Stephanie Suhr on n\u00e4idanud, kuidas angloameerika meedias kujunenud raamistik kandus \u00fcle Saksamaa ajakirjandusse: kuidas ingliskeelsest political correctness\u2019ist sai Politische Korrektheit koos suure osaga \u2013 tsensuuri, vasakpoolse ideoloogia ja \u00e4hvardava \u00fchiskondliku kontrolli kujutelmadega \u2013 sellestsamast t\u00e4henduspagasist.9 Seega v\u00f5eti termin \u00fcle juba Ameerika kultuuris\u00f5dades poleemiliseks kujunenud s\u00f5nana. \u00dchtlasi tekkis tuttav vastandus \u201etavalise inimese\u201c ja teda \u00f5petava liberaalse eliidi vahel. J\u00e4llegi sama \u201etavaline inimene\u201c, keda poliitkorrektsus v\u00e4idetavalt praeguseni r\u00e4\u00e4kida ei lase.<\/p>\n
2010. aastatel kerkis Kesk- ja Ida-Euroopas m\u00f5jukana esile ka antigender10-retoorika. S\u00f5na \u201esooideoloogia\u201c toimib selles retoorikas koondsildina v\u00e4ga mitmepalgelistele muutustele ning seotakse vastandusega ida ja l\u00e4\u00e4ne vahel: Br\u00fcssel v\u00f5i l\u00e4\u00e4s suruvat meile peale v\u00f5\u00f5raid v\u00e4\u00e4rtusi ja ideoloogiat. Poliitkorrektsuse vastane ja antigender-retoorika ei ole sama n\u00e4htus ega tekkinud samal ajal, kuid neid k\u00f5rvutades on n\u00e4ha \u00fchelaadset poliitilist loogikat: eripalgelised muutused koondatakse \u00fche \u00e4hvardava ja v\u00e4ljastpoolt pealesurutud ideoloogia alla.5,11 Eestis saab sellele lisada veel \u00fche kihi. Imporditud retoorikat t\u00f5lgendatakse kohaliku ajaloom\u00e4lu kaudu: poliitkorrektsust seostatakse kommunismi, ajupesu, tsensuuri ja N\u00f5ukogude Liiduga. Kunagise ideoloogilise dogmaga seotud v\u00e4ljendiga kujutatakse n\u00fc\u00fcd v\u00f5rdsuse ja kaasamise n\u00f5udeid uue, seekord l\u00e4\u00e4nest l\u00e4htuva dogmana.<\/p>\n
Poliitkorrektsuse silt ei toimi siiski alati negatiivsena. Ingliskeelseid \u00fchismeediavestlusi uurinud Peter Wikstr\u00f6m on n\u00e4idanud, et kuigi v\u00e4ljendi kasutus on enamasti halvustav, leidub ka positiivset, iroonilist ja ambivalentset kasutust, muu hulgas t\u00e4helepaneliku ja lugupidava keelekasutuse t\u00e4histamiseks.12 Sildist v\u00f5ib saada ka enesestm\u00f5istetav nimetus keelelisele eneseregulatsioonile, n\u00e4iteks v\u00e4ljendis \u201epoliitkorrektsuse huvides\u201c. Nii v\u00f5ib halvustav silt m\u00f5nes kasutuses oma laengu kaotada v\u00f5i muutuda hoolikat keelekasutust kirjeldavaks nimetuseks.<\/p>\n
M\u00f5ni teine s\u00f5na v\u00f5ib liikuda vastupidises suunas. N\u00e4iteks oli woke algselt mustanahaliste ameeriklaste oma s\u00f5na \u2013stay woke, p\u00fcsi \u00e4rkvel rassilise eba\u00f5igluse suhtes \u2013, kuid sellest on saanud halvustav silt, mille sisu v\u00f5ib laieneda vastavalt sellele, mille vastu parasjagu vaieldakse. Eesti ajakirjandust anal\u00fc\u00fcsides leidis Mirjam-Meerit Mets (2024), et woke\u2019i kasutati valdavalt halvustavalt ning kujutati sageli \u00fchiskonda ohustava ideoloogia, tsensuuri ja autoritaarse kontrolliga seostuva j\u00f5una.13 \u201eAktivist\u201c, \u201eideoloogia\u201c ja \u201et\u00fchistamine\u201c v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tada sarnaselt.<\/p>\n
Keeld, norm, kriitika<\/p>\n
Tarmo J\u00fcristo Facebooki-seinal peetud hiljutises vaidluses s\u00f5na \u201eillegaal\u201c \u00fcle p\u00f5rkus korraga mitu k\u00fcsimust. Kas s\u00f5na on faktiliselt t\u00e4pne, kui inimene viibib riigis seadusliku aluseta? Kas inimese nimetamine tema \u00f5igusliku staatuse j\u00e4rgi on sama, mis selle staatuse kirjeldamine? Kas meedia peaks arvestama selle s\u00f5na stigmatiseeriva m\u00f5juga? Kui palju saab s\u00f5na sobivust p\u00f5hjendada sellega, et see on \u00f5igekeelsuse s\u00f5naraamatus niimoodi defineeritud? Ja kas soovitus kasutada teistsugust nimetust on p\u00f5hjendatud keeleline t\u00e4psustus v\u00f5i tarbetu sekkumine harjumusp\u00e4rasesse keelekasutusse? Kuidas on selline keelekasutus \u00fcldse harjumusp\u00e4raseks saanud? Vastustes toetuti kord \u201etervele m\u00f5istusele\u201c ja keeletavale, kord \u00f5igusterminoloogiale, kord s\u00f5nade sotsiaalsele m\u00f5jule ja nimetatavate inimeste positsioonile. Selles vaidluses poliitkorrektsuse m\u00f5iste erilist rolli ei m\u00e4nginud, kuid see n\u00e4itas h\u00e4sti, kui palju eripalgelisi k\u00fcsimusi v\u00f5ib \u00fche s\u00f5navaliku \u00fcmber tekkida. \u00dckski neist k\u00fcsimustest ei saanud vastust, millega k\u00f5ik oleksid n\u00f5ustunud, ja neile ei olegi \u00fchtset vastust \u2013 iga k\u00fcsimuse \u00fcle saab vaielda eraldi ja eri argumentidega.<\/p>\n
\u00dcks neist k\u00fcsimustest on: millal keelekasutuse suunamine v\u00f5i kritiseerimine t\u00e4hendab normi j\u00e4rgimist v\u00f5i sellele vastuvaidlemist ja millal saab t\u00f5deda tegelikku piiramist v\u00f5i tsensuuri. Tsensuuril on konkreetsed v\u00f5imumehhanismid. N\u00f5ukogude Eesti tsensuuris t\u00e4hendas see n\u00e4iteks institutsionaalset eel- ja j\u00e4relkontrolli, avaldamise keelamist, sanktsioone ning partei \u00f5igust m\u00e4\u00e4rata, mis on ideoloogiliselt lubatav.14 Kellegi keelekasutuse kritiseerimine ei ole sama t\u00fc\u00fcpi v\u00f5imusuhe. Tsensuur t\u00e4hendab midagi konkreetsemat kui sotsiaalne surve v\u00f5i ebamugavuse tekitamine, n\u00e4iteks Roosmarii Kurvits k\u00e4sitleb seda institutsionaliseeritud v\u00f5imu s\u00fcstemaatilise kontrollivahendina kommunikatsiooni sisu \u00fcle.15<\/p>\n
Niisiis tuuakse poliitkorrektsuse nimetuse alla kokku v\u00e4hemalt viis \u00fcksikn\u00e4htust. Reaalsest\u00a0 v\u00e4ljendus- v\u00f5i kogunemisvabaduse piiramisest saab r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks siis, kui v\u00f5im \u00fcrituse toimumist takistab \u2013 nagu siis, kui Viljandi linnavalitsus ei lubanud 2026. aastal Vabaduse platsil vikerkaarekangast lahti rullida. Organisatsiooni v\u00f5i v\u00e4ljaande keelepoliitika on kokkulepitud t\u00f6\u00f6- v\u00f5i suhtlusreegel, viisakusnormid on sotsiaalsed ootused k\u00e4itumisele, inimese enesem\u00e4\u00e4ratluse austamine puudutab seda, kuidas kedagi nimetatakse ning avalik vastuvaidlemine on teiste inimeste kriitika v\u00f5i eriarvamus. Poliitkorrektsus topib need k\u00f5ik \u00fchte patta ja v\u00f5imaldab sellest r\u00e4\u00e4kida kui \u00fchest \u00e4hvardavast j\u00f5ust, ilma et t\u00e4psustaks, kes mida tegi, kellele ja miks. \u00dchtlasi v\u00f5ib silt konflikti osaliste rollid \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata: t\u00e4helepanu liigub algselt kritiseeritud teolt sellele, et kriitikat ennast kujutatakse r\u00fcnnaku, vaigistamise v\u00f5i tsensuurina.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et igasugune poliitkorrektsuse kriitika oleks sisut\u00fchi v\u00f5i et k\u00f5ik, mis ei ole tsensuur, oleks seet\u00f5ttu probleemitu. Keelenormid, institutsionaalsed reeglid ja sotsiaalne surve on olemas ning nende p\u00f5hjendatuse \u00fcle v\u00f5ib ja peabki vaidlema. Ka kaasavuse v\u00f5i diskrimineerimise v\u00e4ltimise nimel kehtestatud norm v\u00f5ib olla halvasti p\u00f5hjendatud, ebaproportsionaalne v\u00f5i anda soovimatuid tulemusi. Tasub k\u00fcsida, kelle kogemusele v\u00f5i teadmisele see toetub, kas inimesed, keda nimetatakse, seda eelistust jagavad, kelle huve norm kaitseb, kellelt midagi n\u00f5uab ja millised on mitten\u00f5ustumise tagaj\u00e4rjed. Anal\u00fc\u00fctiline probleem tekib siis, kui mitmepalgelisi juhtumeid sildistatakse \u00fche ja sama poliitkorrektsuse\u00a0 diagnoosiga, enne kui on k\u00fcsitud, milline norm v\u00f5i v\u00f5imusuhe konkreetselt m\u00e4ngus on.<\/p>\n
Mida siis teha?<\/p>\n
Radical Copyeditori blogi looja Alex Kapitan on pakkunud lihtsa k\u00e4igu: selle asemel et k\u00fcsida \u201ekas ma olen poliitkorrektne?\u201c, v\u00f5iks k\u00fcsida \u201ekas mulle l\u00e4heb korda, kuidas ma keelt kasutan?\u201c.16<\/p>\n
Kui kedagi s\u00fc\u00fcdistatakse poliitkorrektsuses v\u00f5i v\u00e4idetakse, et \u201emidagi ei tohi enam \u00f6elda\u201c, tasub k\u00f5igepealt k\u00fcsida, mis ikkagi juhtus. Kas keegi palus kasutada teist s\u00f5na? Kas organisatsioon kehtestas reegli? Kas inimesele sai osaks kriitika? Kas midagi keelati \u00e4ra v\u00f5i sanktsioneeriti ebaproportsionaalselt?<\/p>\n
Kui poliitkorrektsuse silt k\u00f5rvale j\u00e4tta, ei pruugi alles j\u00e4\u00e4da sugugi s\u00fcmmeetriline vaidlus kahe v\u00f5rdselt p\u00f5hjendatud seisukoha vahel. M\u00f5nikord ongi kaalul soov j\u00e4tkata stigmatiseerivat, rassistlikku v\u00f5i ksenofoobset keelekasutust ning esitada seda \u201eterve m\u00f5istuse\u201d, harjumuse v\u00f5i lihtsalt asjade \u00f5igete nimedega nimetamisena. Teinekord v\u00f5ib probleem olla hoopis halvasti p\u00f5hjendatud normis v\u00f5i ebaproportsionaalses sanktsioonis.<\/p>\n
\u201ePoliitkorrektsus\u201c annab konfliktile nime, aga ei anna veel p\u00f5hjust otsustada, kelle n\u00f5ue on p\u00f5hjendatud. Selleks tuleb k\u00fcsida, kes kellelt mida ootab, miks, millise autoriteedi alusel, milliste tagaj\u00e4rgedega ning kelle huve see kaitseb v\u00f5i piirab.<\/p>\n
1 Norman Fairclough, Political Correctness\u2019: The Politics of Culture and Language. \u2013 Discourse & Society 2003, 14(1).<\/p>\n
2 Lora Dawn Burnett, Politically Correct: A History (Part I). \u2013 Society for U.S. Intellectual History, 7 II 2015.<\/p>\n
3 Giovanni Maddalena, Politically Correct 4.0: Historical Causes and Cultural Evaluation. \u2013 European View 2024, 23(1).<\/p>\n
4 Carla Freccero, Where Did the Term \u2018Politically Correct\u2019 Come From? \u2013 Dartmouth Alumni Magazine 1991.<\/p>\n
5 Henri K\u00f5iv, Millest me r\u00e4\u00e4gime, kui me r\u00e4\u00e4gime poliitkorrektsusest. \u2013 M\u00fc\u00fcrileht 7. V 2019.<\/p>\n
6 Ellen Messer-Davidow, Manufacturing the Attack on Liberalized Higher Education. \u2013 Social Text 1993, 36.<\/p>\n
7 Charles D. Whitney, Ellen Wartella, Media Coverage of the \u2018Political Correctness\u2019 Debate. \u2013 Journal of Communication 1992, 42(2).<\/p>\n
8 Henri K\u00f5iv, Kuidas kasutatakse \u201epoliitkorrektsuse\u201c m\u00f5istet Eesti avalikus kommunikatsioonis? Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, 2020.<\/p>\n
9 Sally Johnson, Stephanie Suhr, From \u2018Political Correctness\u2019 to \u2018Politische Korrektheit\u2019: Discourses of \u2018PC\u2019 in the German Newspaper, Die Welt. \u2013 Discourse & Society 2003, 14(1).<\/p>\n
10 Aet Kuusik, Antigender-liikumine. Feministeeriumi s\u00f5nastik. 20. X 2025.<\/p>\n
11 Eszter Kov\u00e1ts, Anti-gender Politics in East-Central Europe: Right-wing Defiance to West-Eurocentrism. \u2013 GENDER \u2013 Zeitschrift f\u00fcr Geschlecht, Kultur und Gesellschaft 2021, 13(1).<\/p>\n
12 Peter Wikstr\u00f6m, No One Is \u2018Pro-Politically Correct\u2019: Positive Construals of Political Correctness in Twitter Conversations. \u2013 Nordic Journal of English Studies 2016, 15(2).<\/p>\n
13 Mirjam-Meerit Mets, Woke-diskursus eesti ajakirjanduses. Bakalaureuset\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, 2024.<\/p>\n
14 Tiiu Kreegipuu, Parteilisest tsensuurist n\u00f5ukogude Eestis. \u2013 Methis. Studia humaniora Estonica 2011, 5(7).<\/p>\n
15 Roosmarii Kurvits, Kaksk\u00fcmmend viis aastat hiljem. Ajakirjanike meenutused n\u00f5ukogude tsensuurist. \u2013 Methis. Studia humaniora Estonica 2019, 18(23).<\/p>\n
16 Alex Kapitan, \u2018Correctness\u2019 Is Not the Goal, Liberation Is: Why We Need to Stop Saying \u2018Politically Correct\u2019. \u2013 Radical Copyeditor 24. X 2016.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eEnam ei tohi ju midagi \u00f6elda\u2026\u201c Selle ohkega algab tuttavlik stseen: kommentaarium, v\u00f5ib-olla perekondlik koosviibimine, m\u00f5ni konservatiivsete saatejuhtide…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262815,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,15201,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-262814","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-feminism","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117171589449516606","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262814","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262814"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262814\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262815"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262814"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262814"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262814"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}