{"id":262834,"date":"2026-08-28T06:27:12","date_gmt":"2026-08-28T06:27:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262834\/"},"modified":"2026-08-28T06:27:12","modified_gmt":"2026-08-28T06:27:12","slug":"raul-eamets-tuleviku-prognoosimisest-ja-onnemangust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262834\/","title":{"rendered":"Raul Eamets: tuleviku prognoosimisest ja \u00f5nnem\u00e4ngust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Rahandusministeerium tuli v\u00e4lja oma majandusprognoosiga<\/a>, mille p\u00f5hjal hakatakse kokku panema j\u00e4rgmise aasta eelarvet. Majandusprognoosi teeb Eesti Pank ja oma tulevikuvaateid avaldavad ka suuremad kommertspangad<\/a>. Seet\u00f5ttu keskendungi majandusprognooside teemale laiemalt.<\/p>\n

Elame keerulisel ajal, mil tulevikku vaatamine on v\u00e4ga keeruliseks tehtud. Kui varem sai prognoosida majanduse tuleviku trende mineviku s\u00fcndmuste kaudu, siis n\u00fc\u00fcd on see muutunud j\u00e4rjest keerulisemaks, et mitte \u00f6elda v\u00f5imatuks.<\/p>\n

Sellist minevikule toetuvat prognoosimist nimetatakse majandusteaduses adaptiivseteks ootusteks. Kui n\u00e4iteks eelmisel aastal (ja sellele eelnenud kahel\u2013kolmel aastal) on hinnat\u00f5us h\u00fcpoteetiliselt olnud stabiilselt kaks\u2013kolm protsenti ja mingeid erilisi vapustusi ei ole oodata, siis v\u00f5ib p\u00e4ris rahulikult eeldada, et ka j\u00e4rgmisel aastal hinnad t\u00f5usevad samas suurusj\u00e4rgus. M\u00f5ni k\u00fcll \u00fctleb, et see on auto juhtimine l\u00e4bi tahavaatepeegli, aga stabiilse arenguga \u00fchiskonnas selline l\u00e4henemine toimib.<\/p>\n

Kui vaadata pilti natuke laiemalt, siis v\u00f5ib eeldada, et mitmed suured globaalsed trendid, mis on alguse saanud 15\u201320 aastat tagasi, j\u00e4tkuvad ka j\u00e4rgmisel 10\u201315 aastal. See on ajaperiood, mille puhul me n-\u00f6 tunnetuslikult arvame, et suudame midagi ratsionaalselt prognoosida. See on n\u00f6 tajutud tulevik.<\/p>\n

N\u00e4iteks teame, et automatiseeritud s\u00fcsteemid v\u00f5tavad t\u00f6\u00f6 \u00e4ra ametitelt, mis sisaldavad palju rutiini. Kas meil on kuskil laudas enam vanamoodsaid l\u00fcpsiaparaate? Kas noored teavad, millega tegeles taksodispet\u0161er? Aegade h\u00e4marusse hakkab vajuma raamatupidaja m\u00f5iste, asendudes finantsisti v\u00f5i finantsjuhi m\u00f5istega.<\/p>\n

Paljud inimesed usuvad, et mingil hetkel on t\u00e4navatel ises\u00f5itvad autod, et 3D printimise k\u00f5rvale tuleb 4D printimine, robotid teevad \u00e4ra koristaja t\u00f6\u00f6. Ka s\u00f5na “printimine” ei t\u00e4henda enam harjumusp\u00e4rast tr\u00fckkimist.<\/p>\n

Teisalt v\u00f5ime ajaloost tuua palju n\u00e4iteid, kuidas trendidele panustamine ei viinud kuskile. 45 aasta tagasi (1980. aastate alguses) usuti siiralt, et naftat j\u00e4tkub maakeral veel 25 aastaks. Teine legend v\u00e4idab, et 1894. aastal avaldas Londoni Times artikli, et 50 aasta p\u00e4rast on Londoni t\u00e4navad on kaetuid mitme meetrise hobuses\u00f5nniku kihiga ja liikumine keeruline. Reaalsuses olid s\u00f5nniku asemel autod. J\u00e4tkuvalt vaieldakse, et kas selline artikkel oli tegelikult ka olemas, aga probleem oli ilmselgelt olemas.<\/p>\n

M\u00f5lemad n\u00e4ited illustreerivad seda, et kui me pikendame olemasolevaid trende lineaarselt tulevikku, siis tulemus ei pruugi \u00f5ige olla. Tulevad uued tehnoloogiad, muutub inimeste k\u00e4itumine, muutuvad institutsioonid.<\/p>\n

Aastal 2000 ei suutnud ilmselt keegi ette prognoosida, et nutitelefonid muudavad maailma, esimene Apple nutitelefon tuli alles 2007. aastal. Seega on lineaarsete trendide tulevikku pikendamisel kaks muret: mingi uus tehnoloogia v\u00f5ib tulla asemele (hobuste asemel autod) v\u00f5i tekib midagi t\u00e4iesti uut, millest meil varem pole aimugi olnud.<\/p>\n

\u00dcks oluline n\u00fcanss veel. Kui mingi asi on kestnud mitu tuhat aastat, kloostrid ja mungad n\u00e4iteks, siis v\u00f5ib eeldada suure t\u00f5en\u00e4osusega, et selline n\u00e4htus kehtib veel 2000 aastat. Kui mingi trend on kestnud 20 aastat, siis ehk see kestab veel 20 aastat, rohkema kohta on keeruline arvata.<\/p>\n

Roy Amara s\u00f5nastas seadusp\u00e4rasuse, mis toimib h\u00e4sti ka praegu. Me kipume v\u00e4ikseid tehnoloogilisi muutusi \u00fclehindama ja suuri tehnoloogilisi muutusi alahindama. Palju usuvad, et kohe-kohe t\u00e4ituvad t\u00e4navad isejuhtivate autodega, no ei t\u00e4itu kohe. Tehisaru rakendused ja suured keelemudelid tulid seevastu praktiliselt t\u00fchja koha pealt. V\u00e4hemalt tavainimese m\u00f5ttes.<\/p>\n

Milline on tehisintellekti m\u00f5ju meie igap\u00e4evaelule, seda on v\u00f5ib-olla isegi veel vara \u00f6elda. N\u00e4eme alles \u00f5isi, viljad alles k\u00fcpsevad.<\/p>\n

Kui varem arvati, et robotid asendavad inimesi rutiinsetes ametites, nagu eespool nimetatud raamatupidajad v\u00f5i n\u00e4iteks liinit\u00f6\u00f6lised, siis n\u00fc\u00fcd saadakse aru, et TI hakkab tr\u00fcgima loomeinimeste marjamaale, tehisaruga kirjutatakse muusikat, tehakse kunsti, filme jne. Selle abil on v\u00f5imalik kirjutada raamatuid, luuletusi, aga ka koostada lepinguid, teha statistilist anal\u00fc\u00fcsi, visualiseerida saadud tulemusi, koostada kirjanduse \u00fclevaateid, anal\u00fc\u00fcsida tekste jne. Need on n-\u00f6 lihtsad t\u00f6\u00f6d, mida iga\u00fcks v\u00f5ib TI-le anda.<\/p>\n

Lisaks juhib tehisaru automatiseeritud s\u00fcsteeme ehk teisi roboteid, koostab keerulisi logistilisi mudeleid tarneahelatele, anal\u00fc\u00fcsib suurandmeid, programmeerib, tegeleb k\u00fcberturvalisusega, investeerib jne. Tehisaru on tunginud valdkondadesse, mida me seni oleme pidanud inimese p\u00e4rusmaaks ja mis on seotud kohanemisv\u00f5imega, kiire tegutsemise, empaatia ja loovusega.<\/p>\n

“Sellised nn mustad luiged on olnud koroonakriis, s\u00f5da Euroopas, Iisraeli-Hamasi s\u00f5da, Hormuzi v\u00e4ina blokaad. Need k\u00f5ik on meie elu v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud.”<\/p>\n

Kuid see pole veel k\u00f5ik. “Tavaliste” megatrendide \u2013 nagu n\u00e4iteks elanikkonna vananemine, linnastumine, sotsiaalmeedia v\u00f5iduk\u00e4ik, majanduslike v\u00f5imukeskuste nihkumine Aasiasse, inimeste suurem mobiilsus \u2013 k\u00f5rval tabavad meid sageli t\u00e4iesti ootamatud s\u00fcndmused, asjad, milleks me ei ole olnud valmis ja mida me ei osanud oodata. Sellised nn mustad luiged on olnud koroonakriis, s\u00f5da Euroopas, Iisraeli-Hamasi s\u00f5da, Hormuzi v\u00e4ina blokaad. Need k\u00f5ik on meie elu v\u00e4ga palju m\u00f5jutanud.<\/p>\n

Maailma muutumine \u00fche ettearvamatuks on teinud ka tuleviku prognoosimise keerulisemaks. Meil ei ole enam lihtsalt stabiilseid aegridasid, mille peale ehitada matemaatilisi mudeleid, sest pole olnud stabiilsust.<\/p>\n

K\u00f5ik, kes v\u00e4hegi on tegelenud aegridade modelleerimisega, saavad aru, et 15\u201320-aastased aegread ei ennusta majanduses enam mitte midagi, sest viimased viis aastat oleme s\u00f5itnud Ameerika m\u00e4gedel.<\/p>\n

Lisaks minevikku vaatamisele saab l\u00e4hitulevikku prognoosida ka l\u00e4bi majandusagentide tulevikuootuste. Kui \u00fcks inimene v\u00f5i s\u00f5pruskond usub, et hinnad j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5usevad v\u00f5i m\u00f5ned erakonnad r\u00e4\u00e4givad sellest, et k\u00f5ik l\u00e4heb majanduses paremaks, siis see veel tegelikku pilti ei pruugi m\u00f5jutada. Aga kui valdav enamus \u00fchiskonna liikmeid usub, et hinnad t\u00f5usevad v\u00f5i vastupidi majanduses hakkab paremini minema, siis nii kipubki juhtuma.<\/p>\n

Mehhanism ise on lihtne. Kui k\u00f5ik arvavad, et mingitel p\u00f5hjustel (naftakriis, k\u00e4ibemaksu t\u00f5us) j\u00e4rgmisel aastal inflatsioon kiireneb, siis hakatakse raha nii-\u00f6elda ette \u00e4ra kulutama. See suurendab n\u00f5udlust ja kui n\u00f5udlus kasvab, siis ettev\u00f5tted t\u00f5stavad hinda. Lihtne majandusloogika.<\/p>\n

Kui usutakse, et majandus hakkab kasvama, siis hakatakse tegema suuremaid kulutusi, v\u00f5tma julgemalt laenu. Ettev\u00f5tted investeerivad rohkem ja kui tarbimine ja investeerimine kasvab, siis kasvab ka SKP. See v\u00f5ib juhtuda juba praegu ehk kasv v\u00f5ib tulla isegi kiiremini, kui algselt eeldati.<\/p>\n

Sellist k\u00e4itumist tuntakse majandusteaduses ratsionaalsete ootuste nime all. Lihtsamalt \u00f6eldes, kui enamus inimesi usub, et majanduses hakkab midagi juhtuma, siis reeglina nii ka l\u00e4heb. \u00dcksikisik v\u00f5ib oma tuleviku vaates eksida, k\u00f5ik inimesed ei saa eksida, sest nende arvamus n\u00e4itabki, mis suunas asjad majanduses liiguvad. Nemad ju moodustavadki kogu majanduse.<\/p>\n

Ratsionaalsete ootuste teooriale pandi alus kuuek\u00fcmnendate aasta alguses USA-s. Kaks teadlast, Rober Lucas ning Thomas Sargent, muutsid selle l\u00e4henemise makro\u00f6konoomika oluliseks osaks seitsmek\u00fcmnendatel. M\u00f5lemad on saanud ka Nobeli majanduspreemia, k\u00fcll erinevatel aegadel.<\/p>\n

Ratsionaalsed ootused toimivad siis, kui meil on mingi n\u00e4gemus tulevikust v\u00f5i arvamus selle kohta. Kui tulevad mingid ootamatud s\u00fcndmused, siis lendavad need ootused pr\u00fcgikasti. Kas USA president Donald Trump oleks alustanud Iraani vastast r\u00fcnnakut, kui ta oleks teadnud et Iraan v\u00f5ib naftaliikluse Punasel merel kinni panna? Tagantj\u00e4rele me seda \u00f6elda ei oska.<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd on inimese k\u00e4itumine ja \u00fchiskondlikud protsessid \u00fcldse prognoositavad? Me saame vaadata teatud k\u00e4itumismustreid, leida s\u00f5napilvest \u00fcles korduma hakkavad v\u00e4ljendid v\u00f5i \u00fcleskutsed, mis v\u00f5ivad viia \u00fclest\u00f5usuni, nagu tagantj\u00e4rele on t\u00f5detud Araabia kevade puhul. Kas selline l\u00e4henemine toimib ka tuleviku vaates? V\u00f5ib-olla, aga ebakindlas maailmas ilmselt enam mitte.<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5uame t\u00f5demuseni, et ainsad m\u00f5istlikud ilmaennustamise prognoosimudelid suudavad vaadata kolm kuni viis p\u00e4eva ette, k\u00f5ik, mis on kaugemal, on tume tulevik. Majandusse \u00fcle kandes v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5ik, mis on kaugemal kui kaks kvartalit on m\u00e4\u00e4ramatus.<\/p>\n

Karm j\u00e4reldus, aga eks elamegi keerulisel ajal. Kui keegi paneb majandusennustustes t\u00e4ppi, siis tuleb tal soovitada ka lotot m\u00e4ngida, inimesel on lihtsalt \u00f5nnelik k\u00e4si. K\u00f5ike eeltoodutu peaks arvestama ka siis, kui peagi tulevad uued majandusprognoosid, nii selle aasta kui ka j\u00e4rgnevate aastate kohta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahandusministeerium tuli v\u00e4lja oma majandusprognoosiga, mille p\u00f5hjal hakatakse kokku panema j\u00e4rgmise aasta eelarvet. Majandusprognoosi teeb Eesti Pank ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262835,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,2198,2675,19,25,20559,1194,1049,814,373,674,23,24,22,20,30],"class_list":["post-262834","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduskasv","tag-majandusprognoos","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-prognoosid","tag-raul-eamets","tag-soda","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-too","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117171719162707162","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262834","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262834"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262834\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262835"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262834"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262834"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262834"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}