{"id":26294,"date":"2025-10-23T22:16:25","date_gmt":"2025-10-23T22:16:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26294\/"},"modified":"2025-10-23T22:16:25","modified_gmt":"2025-10-23T22:16:25","slug":"sel-reedel-sirbis-sirp-5","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26294\/","title":{"rendered":"Sel reedel Sirbis – Sirp"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Esik\u00fcljel kirjanik Urmas Vadi<\/p>\n

Kris Moor<\/p>\n

SVEN KARJA:\u00a0Vadi mudimised\u00a0<\/p>\n

Urmas Vadi, Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee! Toimetanud Ene Paaver, kujundanud Maris Kaskmann. Kolm Tarka, 2025. 360 lk.\u00a0<\/p>\n

Urmas Vadi on n\u00fc\u00fcdseks ligi 40 n\u00e4idendi autor. L\u00f5viosa neist on j\u00f5udnud ka lavale: nii m\u00f5nigi autori enda lavastuses, nii m\u00f5ndagi on saatnud publikumenu ja auhinnakomisjonide t\u00e4helepanu. Suur osa neist on olemas ka tr\u00fckitud kujul, valdavalt k\u00fcll \u00fcksi v\u00f5i kahekaupa, ainus mahukam kogumik \u201eKohtumine tundmatuga\u201c ilmus 2008. N\u00fc\u00fcd siis viimaks uus kogumik \u201eEga see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!\u201c.<\/p>\n

Uue suurhalli ehitamise ettevalmistused on alanud. Maria M\u00f6lder\u00a0vestles Silvia K\u00e4suga<\/p>\n

M\u00f5ni aeg tagasi kerkis avalikkuse ette k\u00fcsimus, kas on v\u00f5imalik juba 2029. aastal Eestis korraldatav korvpalli EM pidada uues suurhallis, mis mahutaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem publikut kui praegune Unibet Arena ja kus saaks teha ka suuri kontserdiproduktsioone, mis seni on Eestis saanud v\u00f5imalikuks vaid suvisel ajal. Muusikaettev\u00f5tjaid \u00fchendava organisatsiooni Music Estonia live-haru juht Silvia K\u00e4sk r\u00e4\u00e4gib uue suurhalli ettevalmistustest ja sellest, milleks kontserdikorraldajatel seda tarvis l\u00e4heb.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kujundatud linn. Grete Tiigiste\u00a0vestles John R. Goldi ja Margaret M. Goldiga<\/p>\n

Eesti arhitektuurimuuseumis 25. septembril peetud seminar \u201eOl\u00fcmpialinnade loomine: arhitektuur, planeerimine ja disain\u201c oli n\u00e4ituse \u201eTallinn t\u00e4ispurjes. Linna muutev ol\u00fcmpiaehitus\u201c programmi osa. Seminaril anal\u00fc\u00fcsiti, millist m\u00f5ju avaldavad suurs\u00fcndmused kogu linnale. John R. Gold Bartletti arhitektuurikoolist ja Margaret M. Gold Londoni Metropolitani \u00fclikoolist on teadlased, kes on juba aastaid uurinud ol\u00fcmpialinnadega seotud ilminguid kogu maailmas. Peale ol\u00fcmpiam\u00e4ngudele suunavad linnade arengut n\u00e4iteks maailman\u00e4itused ehk EXPOd, aga ka Euroopa kultuuripealinna tiitel, mida Tallinn kandis 2011. ning Tartu mullu, 2024. aastal.\u00a0<\/p>\n

Euroopa t\u00f5usev t\u00e4ht. Merle Karro-Kalberg\u00a0vestles Iiris T\u00e4hti Toome ja Henri Kopraga<\/p>\n

Hiljuti p\u00e4lvis Uue Euroopa Bauhausi t\u00f5usva t\u00e4he auhinna Kopli rahvamaja kogukonnahoov kui hea n\u00e4ide, kuidas asukaid kaasata ja juba kasutatud ehitusmaterjali v\u00e4\u00e4rindada.\u00a0<\/p>\n

J\u00e4rgnevalt r\u00e4\u00e4givad auhinna laureaadid, arhitektid Iiris T\u00e4hti Toom ja Henri Kopra Spatalist Studiost l\u00e4hemalt, mis neid Kopli rahvamaja juures v\u00f5lub, miks h\u00fcljatuse esteetikat on vaja hoida ning kuidas seda teha.\u00a0<\/p>\n

TANEL M\u00c4LLO:\u00a0Inimene masina ees. III\u00a0<\/p>\n

Kui eelnevas elus naksitrallidega mitte kokku puutunud \u200b\u200bkoduloouurijad hundipesa juurest segaduses karvapalli leidsid, oli neil paugupealt selge, et tegemist on huntide kasvandikuga. Sest mingi s\u00e4herduse avastuse eesm\u00e4rgil ju laande oligi mindud ja igale lisanduvale faktile otsiti enese veenmiseks just oma uskumuse p\u00fcsimist toetavat t\u00f5lgendust. Mis asja me n\u00fc\u00fcd \u00f5igupoolest tehisintellekti hundipesa juurest leidvat usume?\u00a0<\/p>\n

MARGUS MAIDLA:\u00a0Peeter Tulviste \u2013 mees, kes m\u00f5testas Eestit\u00a0<\/p>\n

28. oktoober on humanisti, intellektuaali, akadeemilise m\u00f5tleja, riigimeheliku tegutseja ja teadusjuhi Peeter Tulviste 80. s\u00fcnniaastap\u00e4ev.\u00a0<\/p>\n

2024. aasta s\u00fcgisel otsustasid Peeter Tulviste kolleegid ja \u00f5pilased t\u00e4histada tema 80. s\u00fcnniaastap\u00e4eva konverentsi, n\u00e4ituse ja m\u00e4lestuste raamatuga. Viimase idee algatas ettev\u00f5tjast \u00f5pilane T\u00f5nis Arro, kaasates hulga autoreid eri elualadelt. Raamat \u201eMees, kes naeris. Peeter Tulviste kaasteeliste m\u00e4lestustes\u201c jutustab Tulviste elust alates koolipoisip\u00f5lvest kuni rektori ja riigimeheni, meenutades tema intelligentsust, \u00f5iglust, sooja s\u00fcdant ja huumorit. M\u00e4lestustes avanevad nii isiklikud lood kui ka teadust\u00f6\u00f6 telgitagused J\u00fcri Alliku, Talis Bachmanni, Aleksander Pulveri jt pilgu l\u00e4bi. Nagu Tulviste kunagi muheledes on \u00f6elnud, oleks \u201enaljakas kirjutada kolmas raamat oma elust\u201c \u2013 ometi n\u00e4itab see kogumik, et kahest ei piisanud tema elu sinna mahutamiseks.\u00a0<\/p>\n

REET HIIEM\u00c4E: Inimesed, rohkem-kui-inimesed ja usundiuurijad tihedalt p\u00f5imunud maailmades\u00a0<\/p>\n

Religiooniuurimise Rahvusvahelise Assotsiatsiooni XXIII maailmakongress oli oma umbes 1300 osalejaga valdkonna viimase aja \u00fcks keskseid s\u00fcndmusi \u2013 seda enam et tegemist oli \u00fchingu esimese maailmakongressiga p\u00e4rast k\u00fcmneaastast pausi, kuna 2020. aasta kongress j\u00e4i COVID-19 t\u00f5ttu \u00e4ra. Eesti on selles v\u00f5rgustikus esindatud Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaudu ja seekord osales meilt 12 teadlast.<\/p>\n

HANNES SAARMETS: Kuidas purunevad mudelid, mis on lubanud uusi aegu\u00a0<\/p>\n

Hiljutised Boliivia \u00fcldvalimised l\u00f5petasid kaks aastak\u00fcmmet kestnud vasakpoolse \u00fclemv\u00f5imu ja j\u00e4tsid riigi teelahkmele: kriisis majandus ja killustunud \u00fchiskond ootavad uut kurssi. Aga selle kursi leidmine t\u00e4hendab navigeerimist vastuk\u00e4ivate huvide ja valupunktide vahel, kus iga otsus v\u00f5ib vallandada uue kriisi. Et m\u00f5ista, miks need pinged on sedav\u00f5rd teravad ja keerulised, tuleks alustada piirkonna vaatlust kaugemalt minevikust n\u00e4gemaks Ladina-Ameerika ajaloo mustrit, kus maa, v\u00f5im ja identiteet on olnud sajandeid konfliktide keskmes.\u00a0<\/p>\n

TIINA RICHARD:\u00a0Kirjutamine kui t\u00f5lkimine\u00a0<\/p>\n

Miks eelistab osa kirjanikke end v\u00e4ljendada emakeele asemel muus keeles? M\u00f5nele pakub r\u00e4nnak v\u00f5\u00f5rkeeltes rikastava kogemuse, m\u00f5nel aitab ellu j\u00e4\u00e4da.\u00a0<\/p>\n

Kaarel Aadli: Raamatud teevad maailma paremaks\u00a0<\/p>\n

Kaua aega sisendasin endale, et raamatuid ei ole vaja osta, et vajaliku saab raamatukogust k\u00e4tte, et raamatud on j\u00e4rjekordsed n-\u00f6 asjad, mida ei peaks liiga palju olema. Sest liiga palju asju ei ole hea omada. Asju saab palju, need kasvavad \u00fcle pea ja see hakkab tervist m\u00f5jutama. Seega on parem elada v\u00f5imalikult asjavabalt. Aga \u00fchel hetkel sain aru, et raamatutega on vist teistmoodi, kui muude objektidega \u2013 raamat on nagu midagi enamat.<\/p>\n

Arvustamisel<\/p>\n

Jorge Luis Borgese \u201eSee v\u00e4rsikunst\u201c<\/p>\n

Kim Th\u00fay \u201eEm\u201c<\/p>\n

Inna P\u00f5ltsam-J\u00fcrjo \u201eConrad Dellingshuseni joonistatud maailm\u201c<\/p>\n

konverents \u201eArvo P\u00e4rt. M\u00f5ttemaastikud\u201c<\/p>\n

Arvo P\u00e4rdi \u201eCredo\u201c kolmel kontserdil<\/p>\n

festival \u201e\u00dcle heli\u201c<\/p>\n

Maria Kapajeva n\u00e4itus \u201eNeist ilma j\u00e4\u00e4des saab minust tervik\u201c<\/p>\n

Kr\u00f5\u00f5t Kukru n\u00e4itus \u201eElutuba\u201c<\/p>\n

n\u00e4itused \u201eMaadligi koos: juurdlev algus\u201c ja \u201eP\u00e4ev, mil joon paindus spiraaliks\u201c<\/p>\n

Endla teatri \u201eJuulikuu lumi\u201c<\/p>\n

\u201eTeatrielu 2024\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm \u00a0\u201eReisija vajadused\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm \u00a0\u201eUus raha\u201c<\/p>\n

m\u00e4ngufilm \u00a0\u201eLihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus\u201c<\/p>\n

telesari \u201eKalamaja bluus\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esik\u00fcljel kirjanik Urmas Vadi Kris Moor SVEN KARJA:\u00a0Vadi mudimised\u00a0 Urmas Vadi, Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26295,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,3658],"class_list":{"0":"post-26294","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-sel-reedel-sirbis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115425796681135629","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26294"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26294\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}