Alustame \u00f5ppeaastat maailmas, kus tehnoloogia areng ei muuda enam ainult seda, kuidas me midagi teeme. Muutub ka see, kuidas me m\u00f5tleme, \u00f5pime, t\u00f6\u00f6tame, l\u00f5puks seegi, kuidas me ennast inimesena m\u00e4\u00e4ratleme.<\/p>\n
See t\u00f5statab valusalt k\u00fcsimuse: “Milleks on vaja \u00fclikoole?” Seda nii praegu, aga ka viie, k\u00fcmne, viiek\u00fcmne aasta p\u00e4rast. Kogu info on ju k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav, teadmised \u00fche nupuvajutuse kaugusel. Masinast on saanud otsekui imeinimene, kes suudab sekunditega kirjutada tekste, anal\u00fc\u00fcsida andmeid, programmeerida, t\u00f5lkida ja pakkuda lahendusi probleemidele. Inimesel aga kuluks selleks p\u00e4evi, vahel isegi kuid ja aastaid.<\/p>\n
Mida peame ja saame n\u00fc\u00fcd \u00fclikoolis \u00f5petada? Millist v\u00e4\u00e4rtust \u00fchiskonnale pakkuda?<\/p>\n
Eelk\u00f5ige \u00f5pime m\u00f5tlema<\/p>\n
Faktide ja seisukohtade plahvatuslikult suurenenud k\u00e4ttesaadavus ei t\u00e4henda aga otseselt suuremat teadmist ja s\u00fcgavamat m\u00f5istmist. K\u00fcll kerkib \u00fcha selgemalt k\u00fcsimus, mida peab inimene oskama maailmas, kus masin oskab j\u00e4rjest rohkem. Just see otsustab l\u00f5puks k\u00fcsimuse inimeseks olemisest.<\/p>\n
J\u00e4rjest v\u00e4\u00e4rtuslikumaks saab inimese v\u00f5ime k\u00fcsida \u00f5igeid k\u00fcsimusi, olla sealjuures kriitiline ja ka enesekriitiline. Just m\u00f5tlemise oskus muutub fundamentaalseks. M\u00e4\u00e4ravaks t\u00f5usevad v\u00f5ime kahelda, n\u00e4ha seoseid, eristada olulist ebaolulisest, meie valmisolek k\u00fcsida sedagi, kelle huve \u00fcks v\u00f5i teine lahendus teenib.<\/p>\n
\u00dclikooli \u00fclesanne on varasemast enam \u00f5petada kriitiliselt m\u00f5tlema, teadmistele t\u00e4hendust looma. \u00d5petada kahtlema, diskuteerima, katsetama. Eksides uuesti proovima. \u00dcmber \u00f5ppima. Ja l\u00f5puks looma midagi, mida enne ei olnud: uut teadmist. Seda ei asenda \u00fckski otsingumootor ega keelemudel. V\u00e4hemalt mitte veel.<\/p>\n
Kui kiiresti saab \u00f5ppida?<\/p>\n
Turbulentses maailmas r\u00e4\u00e4gime \u00fcha rohkem vajadusest kiiremini \u00f5ppida, aga siin peitub oht. Tehnoloogia v\u00f5ib kiireneda plahvatuslikult, inimene aga ei lae uut teadmist endasse nagu tarkvarauuendust. \u00d5ppimiseks, uue teadmuse kujunemiseks, on vaja aega. Ning just selles peitub \u00fcks meie ajastu suuri paradokse: inimese aju ja \u00f5ppimisv\u00f5ime on kujunenud evolutsiooni k\u00e4igus v\u00e4ga pika aja jooksul, see ei kiirene koos protsessorite ja algoritmidega. Uus teadmine tuleb meie teadvuses siduda sellega, mida juba teame, tuleb anda sellele t\u00e4hendus.<\/p>\n
Veelgi enam, asjad tuleb l\u00e4bi proovida, saada tagasisidet. Vahel lasta lahti ka sellest, mida oleme \u00f5igeks pidanud. Alles nii muutub informatsioon teadmiseks, teadmine omakorda v\u00f5imeks m\u00f5ista, otsustada ja ise midagi uut luua.<\/p>\n
Seda t\u00f5dedes tekib ebamugav k\u00fcsimus: kas oleme TI-ajastu v\u00f5idujooksu juba alguses kaotanud, loonud midagi, mis suudab areneda meist kui loojatest kordades kiiremini? Vastus v\u00f5iks olla niisugune: ei, kui me suudame tagada, et \u00fcha kiirendav tehnoloogia ei hakka meid endid masinateks muutma.<\/p>\n
Praegu kipume inimestelt n\u00f5udma \u00fcha kiiremat kohanemist keskkonnas, kus isegi homne p\u00e4ev on raskesti ennustatav. Selle tulem ei pruugi olla targem, vaid hoopis \u00e4revam inimene. Ka \u00fclikoolis ei pea me k\u00f5ike kiirendama. M\u00f5nda asja peame ehk hoopis aeglustama.<\/p>\n
Tormi ajal \u00fcks jalg maas<\/p>\n
\u00dclikool peab olema \u00fcks neid kohti, mis suudab kiiresti muutuvas maailmas hoida v\u00e4hemalt \u00fcht jalga maas. Nagu kogenud meremees tormisel merel, kes ka k\u00f5ige k\u00f5rgemas lainetuses s\u00e4ilitab tasakaalu ja suunataju. Peame leidma aega s\u00fcvenemiseks, teise inimese kuulamiseks, arengute m\u00f5testatud suunamiseks.<\/p>\n
Siin peitub meie ajastu teine paradoks. \u00dclikool peab olema korraga p\u00fcsiv ja uut ahmiv, piisavalt kindel, et mitte iga lainega kaasa triivida, piisavalt paindlik, et mitte j\u00e4\u00e4da kaldale vaatama, kuidas maailm meist m\u00f6\u00f6da liigub.<\/p>\n
Tugevad alusteadmised ei ole eilne maailm. Kool peab endiselt \u00f5petama lugema, kirjutama, rehkendama ja m\u00f5tlema, s\u00fctitama ning hoidma elus uudishimu ja \u00f5pihimu. Tehisaru ajastu ei muuda seda p\u00f5him\u00f5tet v\u00e4hem oluliseks. Selleks, et tehisaru pakutavas kahelda, peab inimesel olema alusm\u00fc\u00fcr, millele oma kahtlused rajada. Et esitada hea k\u00fcsimus, peab teadma. Et eristada usutavat vastust \u00f5igest, peab m\u00f5istma. Et luua uut teadmist, peab olema pind, millelt edasi minna.<\/p>\n
T\u00f5elisi alusv\u00f5imeid otsimas<\/p>\n
Tehnoloogiliselt eesrindlik Rootsi on hakanud koolides ekraanide k\u00f5rvale tagasi tooma paber\u00f5pikuid, raamatuid ja k\u00e4sitsi kirjutamist, et hoida alles \u00f5ppija v\u00f5imet keskenduda, s\u00fcveneda ja m\u00f5elda. Ka \u00fclikoolis peavad j\u00e4tkuvalt olema nn konservatiivset laadi alused, et osata keskenduda, s\u00fcveneda ja m\u00f5elda, seda ka siis, kui miski tundub olevat p\u00f6\u00f6rdumatult muutunud.<\/p>\n
Jah, me r\u00e4\u00e4gime endiselt \u00fclikooli l\u00f5petamisest. Anname lilli, teeme pilte, jagame diplomeid. Aga tehisaru areng p\u00f6\u00f6rab m\u00f5iste “l\u00f5petab” hetkega m\u00f5isteks “alustab”. T\u00f5elised intellektuaalsed j\u00f5uproovid seisavad n\u00fc\u00fcd alles ees.<\/p>\n
\u00dclikool on vaid avang, aga see peab olema tugev. Me ei tea ju, kuhu h\u00fcperkiires arengus j\u00f5uame, millist meie panust \u00fchiskond vajama hakkab. Aga me saame anda t\u00f6\u00f6riistakasti, mis v\u00e4hemalt praeguse teadmise kohaselt aitab toime tulla ka masinm\u00f5tlemise ajal. N\u00e4iteks tugevad alusteadmised ja teadlase m\u00f5tteviisi. Oskuse koos teistega probleeme lahendada. Julguse toetuda omaenda m\u00f5tlemisv\u00f5imele.<\/p>\n
TI on “mis” ja inimene “kes”.<\/p>\n
Tehisaru v\u00f5iduk\u00e4iguga kaasneb veel \u00fcks kiusatus. Kui masin teeb midagi kiiremini ja odavamalt, siis miks peaks seda tegema inimene? See k\u00fcsimus k\u00f5lab juba ettev\u00f5tetes, avalikus sektoris, koolides, aga ka \u00fclikoolides.<\/p>\n
Kui meie ainus m\u00f5\u00f5dupuu on aga efektiivsus, v\u00f5ime \u00fchel p\u00e4eval avastada, et oleme inimese maailmast v\u00e4lja optimeerinud. Seega ei tohi me kunagi unustada, et TI on “mis” ja inimene on kes”. See erinevus on p\u00f5him\u00f5tteline.<\/p>\n
Inimene vaatab meile otsa, kuulab, vaidleb, m\u00e4rkab, hoolib. Ta v\u00f5ib meiega mitte n\u00f5ustuda, ent kindlasti aitab ta meil n\u00e4ha iseennast. Kinnitab, et me ei ole selles maailmas \u00fcksi, et me ei ole masinad, sest v\u00f5istluse masinaga kaotab inimene juba ette.<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd on \u00fclikooli \u00fclesanne hoida tehnoloogia ees inimlikkuse peeglit. See on suur muutus ja vastutus.”<\/p>\n
Aastak\u00fcmneid on huvilised tulnud tehnika\u00fclikooli, et \u00f5ppida tehnoloogiaid. \u00d5ppej\u00f5ud on olnud see, kes hoiab tudengi ees tehnoloogia peeglit. N\u00fc\u00fcd on \u00fclikooli \u00fclesanne hoida tehnoloogia ees inimlikkuse peeglit. See on suur muutus ja vastutus. Teadlastele, eriti aga \u00f5ppej\u00f5ududele. Teadmise vahendaja rolli k\u00f5rval kasvab \u00f5ppej\u00f5u v\u00e4\u00e4rtus teekaaslasena, kes aitab m\u00f5elda ja m\u00f5testada, m\u00e4rkab vigu, aga ka v\u00f5imalusi. Kes aitab tehnoloogilist v\u00f5imalikkust vaadata l\u00e4bi inimliku vaate ja vastutuse. Tehnoloogia peab teenima inimest, mitte inimene tehnoloogiat.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6riist v\u00f5i relv?<\/p>\n
Meile meeldib \u00f6elda, et tehisaru on lihtsalt t\u00f6\u00f6riist. See rahustab, aga pole kindlasti mitte kogu t\u00f5de. Tehisaru v\u00f5ib t\u00f5esti aidata avastada haigusi ja luua uusi ravimeid, aga sama oskuslikult ka inimestega manipuleerida, toota t\u00f6\u00f6stuslikus mahus valet ja \u00f5\u00f5nestada usaldust.<\/p>\n
See, kas tehnoloogiast saab t\u00f6\u00f6riist v\u00f5i relv, s\u00f5ltub inimesest. Seet\u00f5ttu pole TI-ajastu suurim k\u00fcsimus ainult see, kui v\u00f5imsaks muutub tehisaru. Palju olulisem on, kes protsesse juhib ehk kelle k\u00e4es on v\u00f5im. K\u00fcsimus tulevikust on seega eelk\u00f5ige k\u00fcsimus haridusest, \u00fclikooliharidusest, eetikast, vastutusest ning l\u00f5puks ka demokraatiast.<\/p>\n