{"id":262968,"date":"2026-08-28T10:36:14","date_gmt":"2026-08-28T10:36:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262968\/"},"modified":"2026-08-28T10:36:14","modified_gmt":"2026-08-28T10:36:14","slug":"jaapanis-kutiti-aastaga-ule-14-000-karu-kuid-runnakud-inimestele-jatkuvad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/262968\/","title":{"rendered":"Jaapanis k\u00fctiti aastaga \u00fcle 14 000 karu, kuid r\u00fcnnakud inimestele j\u00e4tkuvad"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Foto: Pixabay<\/p>\n

Jaapanis on sagenenud karude r\u00fcnnakud inimestele ning v\u00f5imud on vastuseks asunud loomade arvukust ulatuslikult v\u00e4hendama. Ajavahemikus 2025. aasta aprillist 2026. aasta jaanuarini tapeti riigis \u00fcle 14 000 karu. Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul ei pruugi massiline k\u00fcttimine aga probleemi lahendada ning v\u00f5ib ohustada Aasia mustkaru populatsiooni.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6dunud aastal r\u00fcndasid karud Jaapanis enam kui 230 inimest, kellest 13 hukkus, vahendab the Guardian. Tegemist oli suurima karur\u00fcnnakutes hukkunute arvuga alates vastava statistika kogumise algusest. K\u00f5ige rohkem r\u00fcnnakuid toimus riigi p\u00f5hjaosas Akita ja Iwate regioonides.<\/p>\n

Karude sagenenud liikumist asulatesse seostatakse eelk\u00f5ige toidupuudusega metsades. Rekordiline kuumus on m\u00f5jutanud p\u00f6\u00f6kide ja tammede viljumist ning v\u00e4hendanud p\u00e4hklite ja tammet\u00f5rude hulka, mida karud vajavad enne talveunne j\u00e4\u00e4mist rasvavarude kogumiseks.<\/p>\n

Olukorda s\u00fcvendab Jaapani maapiirkondade t\u00fchjenemine. Mahaj\u00e4etud viljapuuaiad ja p\u00f5llumaad pakuvad karudele toitu ning loomad liiguvad seda otsides \u00fcha sagedamini k\u00fcladesse.<\/p>\n

Valitsus suurendas karude k\u00fcttimist<\/p>\n

Jaapani valitsuse hinnangul raskendab olukorra kontrollimist ka kogenud jahimeeste puudus. Litsentseeritud jahimeeste arv on alates 1975. aastast v\u00e4henenud enam kui poole v\u00f5rra. Seet\u00f5ttu leevendas valitsus karude laskmise reegleid asustatud piirkondades ning suurendas p\u00fc\u00fcniste kasutamist.<\/p>\n

2025.aasta aprillist 2026. aasta jaanuarini k\u00fctiti Jaapanis \u00fcle 14 000 karu. Neist ligikaudu 12 000 olid Aasia mustkarud ning 2000 pruunkarud. Valitsus on teatanud kavatsusest hukata k\u00e4esoleval aastal veel 8800 karu.<\/p>\n

Vaatamata ulatuslikule k\u00fcttimisele pole konfliktid l\u00f5ppenud. Alates t\u00e4navu aprillist on karur\u00fcnnakutes hukkunud kuus ja vigastada saanud \u00fcle 35 inimese v\u00e4hemalt \u00fcheksas maakonnas. Juunis suleti \u00fches Jaapani linnas karu m\u00e4rkamise t\u00f5ttu ajutiselt ligi sada kooli.<\/p>\n

Kardetakse populatsiooni v\u00e4henemist<\/p>\n

Massiline k\u00fcttimine on tekitanud looduskaitsjates muret, sest Aasia mustkaru on rahvusvahelise looduskaitseliidu hinnangul \u00fclemaailmselt ohualdis liik. Jaapanis arvatakse elavat umbes 42 000 Aasia mustkaru, kuid teadlaste s\u00f5nul pole tegelik arv t\u00e4pselt teada.<\/p>\n

Riigi viimane p\u00f5hjalikum populatsioonihinnang p\u00e4rineb 2011. aastast. T\u00e4navu alustati uut \u00fcleriigilist karude loendust, mille tulemusi oodatakse umbes kolme aasta p\u00e4rast.<\/p>\n

Ekspertide s\u00f5nul muudab puudulik \u00fclevaade karude arvukusest ulatusliku k\u00fcttimise riskantseks. Kui populatsiooni tegelik suurus on hinnangust v\u00e4iksem, v\u00f5ib kavandatud arvukuse v\u00e4hendamine karude asurkonda oodatust m\u00e4rksa rohkem kahjustada.<\/p>\n

Samas n\u00e4itavad Kesk-Jaapanis tehtud uuringud, et sobivates tingimustes v\u00f5ib Aasia mustkarude arvukus kasvada \u00fcle k\u00fcmne protsendi aastas. Seet\u00f5ttu peavad m\u00f5ned teadlased populatsiooni reguleerimist vajalikuks, kuid r\u00f5hutavad, et k\u00fcttimise ulatus peab p\u00f5hinema usaldusv\u00e4\u00e4rsetel andmetel.<\/p>\n

Kahjude ennetamine on samuti oluline<\/p>\n

Alternatiivset l\u00e4henemist kasutatakse Tokyo l\u00e4hedal asuvas Karuizawas. Seal tegutsev looduskaitseorganisatsioon Picchio on alates 1990. aastatest proovinud v\u00e4hendada inimeste ja karude konflikte ilma loomi massiliselt tapmata.<\/p>\n

Asulate l\u00e4hedale sattunud karusid peletatakse spetsiaalselt v\u00e4lja\u00f5petatud koertega. Vajadusel loomad uinutatakse ja viiakse tagasi s\u00fcgavamale metsa.<\/p>\n

Picchio andmetel pole Karuizawa \u00fcmbruse k\u00fclades alates 2015. aastast toimunud \u00fchtegi karur\u00fcnnakut inimesele, kuigi piirkonnas n\u00e4hakse karusid regulaarselt.<\/p>\n

P\u00f5hja-Ameerikas tehtud uuringud on samuti n\u00e4idanud, et valimatu k\u00fcttimine ei pruugi inimeste ja karude konflikte pikaajaliselt v\u00e4hendada. T\u00f5husamaks peetakse probleemsete loomade sihip\u00e4rast eemaldamist ning ennetavaid meetmeid. Nende hulka kuuluvad n\u00e4iteks elektrikarjuste ja muude t\u00f5kete rajamine, elamute l\u00e4hedal asuvate viljapuude eemaldamine, mahaj\u00e4etud viljapuuaedade korrastamine ning karude loodusliku toidubaasi parandamine metsades.<\/p>\n

Jaapani keskkonnaministeerium on hakanud samuti rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ennetusele. Meetmete hulka kuuluvad karude peletamine, tarade rajamine, elamute l\u00e4hedal kasvavate viljapuude eemaldamine ning kohalike ametnike koolitamine.<\/p>\n

Ekspertide hinnangul n\u00e4itab praegune olukord, et \u00fcksnes karude arvukuse v\u00e4hendamisest ei pruugi piisata. Pikaajalise lahenduse leidmiseks peab Jaapan \u00fcheaegselt kaitsma inimesi, v\u00e4hendama asulates karusid ligimeelitavaid toiduallikaid ning leidma viise, kuidas kasvava karupopulatsiooniga koos eksisteerida.<\/p>\n

Allikas: The Guardian<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Pixabay Jaapanis on sagenenud karude r\u00fcnnakud inimestele ning v\u00f5imud on vastuseks asunud loomade arvukust ulatuslikult v\u00e4hendama. Ajavahemikus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":262969,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[57735,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2162,2832,3915,5772,5773,5480,28,29,95,101910,19,25,65353,11067,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-262968","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arvukus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaapan","tag-jahindus","tag-jahipidamine","tag-karu","tag-karujaht","tag-kuttimine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mustkaru","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-populatsioon","tag-pruunkaru","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117172698581841323","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262968","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=262968"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/262968\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/262969"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=262968"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=262968"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=262968"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}