Tallinn on asunud koostama uut \u00fcldplaneeringut, mille koostamiseks saavad Tallinna linna elanikud ettepanekuid teha augusti l\u00f5puni.<\/p>\n
“\u00dcldplaneering v\u00f5imaldab planeerida linna tervikuna ning vaadata, kus v\u00f5iks olla elamud, kus v\u00f5iks olla \u00e4ri, kus peaks olema rohelus,” selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro. “Loomulikult aitab see linnal planeerida ka toimimiseks vajalikke kihte ehk teid, tehnov\u00f5rke ja muud.”<\/p>\n
Karro s\u00f5nul puudutab see nii hoonestus\u00f5igusega vabasid pindu, aga ka juba hoonestatud alasid. Nendeks on n\u00e4iteks kontoripinnad, mille asemele tahetakse teha elamud.<\/p>\n
“\u00dcldplaneering on see skelett, millele me hakkame linna arengut j\u00e4rgneva paarik\u00fcmne aasta jooksul \u00fcles ehitama. \u00dcldplaneeringust peavad l\u00e4htuma k\u00f5ik detailplaneeringud ehk l\u00f5puks l\u00e4htuvad detailplaneeringutest ka k\u00f5ik ehitusprojektid,” lausus ta.<\/p>\n
Tallinna peaarhitekt Andro M\u00e4nd \u00fctles, et viimane \u00fcldplaneering tehti 25 aastat tagasi ning selle ajaga on linn ja linnaplaneerimise p\u00f5him\u00f5tted v\u00e4ga palju muutunud.<\/p>\n
“\u00dcldplaneering loob raamistiku ja ei kohusta maaomanikku oma krunti kohe muutma,” selgitas M\u00e4nd. “Kui maaomanik on rahul selle olukorraga, mis seal praegu on, siis see saab j\u00e4tkuda. Aga kui ta tahab seal hakata kavandama uut funktsiooni v\u00f5i uusi mahte, siis tuleb \u00fcldplaneering k\u00fcll m\u00e4ngu.”<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul j\u00e4\u00e4vad juba v\u00e4ljastatud ehitus\u00f5igused, nagu detailplaneeringud, kehtima ning neid \u00fcldplaneering \u00fcle ei kirjuta.<\/p>\n
P\u00f5hiseadusest tulenevalt on omavalitsustel autonoomia ruumiotsuste tegemisel, sealhulgas planeeringute koostamine.<\/p>\n
“Me kindlasti ei tee seda \u00fcksi, vaid teeme seda koos riigiga. Nii nagu me kaasame ka k\u00f5iki erapartnereid, maaomanikke, kinnisvaraettev\u00f5tete liite \u2013 nad k\u00f5ik on selles protsessis kaasas,” s\u00f5nas M\u00e4nd.<\/p>\n
Karro s\u00f5nul plaanitakse v\u00e4ltida krundi t\u00e4psusega planeeringu koostamist.<\/p>\n
“N\u00e4ha 25 aastat t\u00e4pselt iga t\u00e4navanurka ette, mis sinna teha v\u00f5iks v\u00f5i mitte, ei ole kindlasti v\u00f5imalik,” selgitas Karro. “Mida me aga saame teha, on s\u00e4testada p\u00f5him\u00f5tted, kuidas v\u00f5iks nende maade kasutus p\u00f5him\u00f5tteliselt olla.”<\/p>\n
Tallinn otsib \u00fcldplaneeringus suuremat paindlikkust<\/p>\n
\u00dcldplaneering tehakse nii-\u00f6elda pikslitel p\u00f5hinevana, nagu on n\u00e4iteks Helsingi linnal.<\/p>\n
“Neil on 100 korda 100 ruudustik ja k\u00f5ik funktsioonid on antud piksliliselt. See annab hiljem teatud menetluslikku paindlikkust, sest nagu Martin \u00fctles, me ei suuda 25 aastat ette n\u00e4ha k\u00f5iki protsesse,” lisas M\u00e4nd.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul on selline planeerimine toonud Helsingile palju kasu.<\/p>\n
“Kui l\u00e4hete L\u00e4nsiterminali juurde, siis seal on kohe suur uus linnaosa, millest l\u00e4heb l\u00e4bi lai rohekoridor. Seal on kindlasti v\u00e4ga meeldiv elukeskkond,” \u00fctles M\u00e4nd.<\/p>\n
Samas t\u00f5des M\u00e4nd, et sellised suured struktuuriotsused, mis on eelnevalt pandud paika \u00fcldplaneeringutega, v\u00f5tavad aastaid aega.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul sekkub Helsingi linn linnaplaneerimisse v\u00e4ga j\u00f5uliselt ning paljusid eraomanikke on kohustatud alade sihtotstarvet muutma.<\/p>\n
Helsingis omab avalik sektor 80 protsenti maast, Tallinnas on see 20 protsenti. M\u00e4ndi s\u00f5nul on Helsingil seet\u00f5ttu palju lihtsam \u00fcldplaneeringut kehtestada ning Eestis peab eraomanike seisukohtadega rohkem arvestama.<\/p>\n
“Kui keegi teeb ettepanekuid v\u00f5i vastuv\u00e4iteid, siis me peame p\u00f5hjendama, miks me oleme nii otsustanud. Linna kohus ongi olla kaaluvas rollis, sest kohalike elanike ja arendajate huvide vahel on tihtipeale suur konflikt,” \u00fctles M\u00e4nd.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul tuleb leida protsessis tasakaal.<\/p>\n
“K\u00f5ik see dokumenteeritakse ja l\u00f5puks l\u00e4heb j\u00e4relevalve riigile, kes hindab, kas menetlus ja kaasamisprotsessid on korrektselt l\u00e4bi viidud ning kas p\u00f5hjendused on korralikult kaalutletud,” s\u00f5nas M\u00e4nd. “Kui riik leiab, et k\u00f5ik on korras, siis see tuleb meile tagasi ja saame \u00fcldplaneeringu kehtestada.”<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul tuleb \u00e4ri- ja elamupindade tasakaalu huvides kirjutada \u00fcldplaneeringusse sisse paindlikkus.<\/p>\n
“Kui inimene tahab oma kodus esimesel korrusel avada n\u00e4iteks kohviku v\u00f5i v\u00e4ikse t\u00f6\u00f6koja, siis see v\u00f5imalus on talle loodud. Praegu on ette n\u00e4htud, et see ala on 100 protsenti elamine, aga \u00fcldplaneeringus me saame teistsuguse v\u00f5imaluse luua,” selgitas ta.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul katsetavad nad P\u00f5hja-Tallinna \u00fcldplaneeringus esmakordselt Eestis esimeste korruste paindlikkuse lahendust.<\/p>\n
Metroo, k\u00f6israudtee ja veetakso<\/p>\n
Karro s\u00f5nul on linnaelanikelt tulnud ettepanekuid, nagu metroo, k\u00f6israudtee ja veetakso. M\u00e4nd \u00fctles, et erinevaid v\u00f5imalusi hakatakse arutama, kuid tegemist on pika protsessiga.<\/p>\n
“Helsingi hakkas oma metrood planeerima siis, kui nende rahvaarv oli 400 000. Meid on praegu juba 460 000,” \u00fctles M\u00e4nd. “Helsingi j\u00f5udis metroo rajamise ja esimese liini avamiseni alles 20 aastat hiljem.”<\/p>\n
Karro s\u00f5nul saab \u00fcldplaneeringu alusel taotleda Euroopa Liidu struktuurifondide raha, kui suudame t\u00f5estada pikemat eesm\u00e4rki \u00fchendada maa alt linnaosi. Tema hinnangul on realistlikum saada rahastust rongiliiklusele kui metroos\u00fcsteemi v\u00e4ljaarenduseks.<\/p>\n
M\u00e4nd lisas, et metroos\u00fcsteem ei pruugi \u00fcldse \u00fcldplaneeringu kavasse minna. K\u00f5igepealt oodatakse \u00e4ra ideekorje l\u00f5ppkuup\u00e4ev. M\u00e4ndi s\u00f5nul on sinna ettepanekud esitanud \u00fcle 1700 inimese.<\/p>\n
“K\u00f5igepealt hakkame neid grupeerima, anal\u00fc\u00fcsima ja l\u00e4bi vaatama, mis meile \u00fcldse tulnud on. Protsessi on kaasatud riigi- ja linnaametid ning erialaorganisatsioonid, \u00fclikoolid ja muud osapooled,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Rohkem rohelust, v\u00e4hem autokesksust<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul hakkab inimeste ettepanekutes silma, et soovitakse paremat \u00fchenduvust ning v\u00f5imalust j\u00f5uda \u00fchest kohast teise kiiremini. Samuti t\u00f5id inimesed probleemina v\u00e4lja liiklusm\u00fcra.<\/p>\n
“Suures pildis on v\u00e4ga paljud lahendused poliitilised otsused, n\u00e4iteks piirkiiruse alandamine,” selgitas M\u00e4nd. “See on midagi, mida me \u00fcldplaneeringusse sisse kirjutada ei saa, seda tehakse teiste \u00f5igusaktide ja poliitiliste otsustega.”<\/p>\n
Teine oluline asi, mida M\u00e4ndi s\u00f5nul esile tuuakse, on roheteema.<\/p>\n
“Tallinn on v\u00f5rreldes teiste linnadega tegelikult v\u00e4ga roheline, aga inimesed ei taju seda. \u00dcks p\u00f5hjus ongi see, et meil on rohesaared, aga need ei ole v\u00f5rgustikuna omavahel \u00fchendatud, ” \u00fctles M\u00e4nd ning kinnitas, et hakkavad sellega \u00fcldplaneeringu raames tegelema.<\/p>\n
Paljud noored t\u00f5id ettepanekutes v\u00e4lja, et soovivad v\u00e4hendada autokesksust.<\/p>\n
“Ma ei r\u00e4\u00e4gi, et k\u00f5ik peavad ainult jalgrataste peale minema, vaid oluline on see, et oleks valik,” s\u00f5nas Karro.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul on Tallinna areng olnud ajalooliselt tugevalt kesklinna keskne, kuid j\u00e4rjest enam n\u00e4hakse vajadust mitme kohaliku keskuse j\u00e4rele eri linnaosades, et inimesed saaksid vajalikud teenused ja tegevused k\u00e4tte oma elukoha l\u00e4hedalt.<\/p>\n
M\u00e4nd t\u00f5i n\u00e4iteks N\u00f5mme, kus selline kohalik keskus on juba osaliselt olemas, kuid sarnast l\u00e4henemist soovitakse rohkem rakendada ka teistes linnaosades. Konkreetset keskuste arvu hakatakse alles anal\u00fc\u00fcsima.<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul on Tallinna suurim puudus see, et ei ole tegeldud v\u00f5rgustikega, nagu rohealad ja liiklusv\u00f5rgustikud.<\/p>\n
“25 aastat tagasi polnud see linnaplaneerimise p\u00f5him\u00f5tetes oluline, tehti lihtsalt kuskile pargikesi,” \u00fctles M\u00e4nd.<\/p>\n
Teise olulise teemana t\u00f5i ta v\u00e4lja liiklusv\u00f5rgustikud, nagu linnasiserongid.<\/p>\n
“Teistes linnades on see v\u00e4ga tavaline, meil l\u00e4heb see \u00fclivaevaliselt,” selgitas M\u00e4nd. “Oleme \u00fcritanud pilootprojekte teha, aga alati takerdub see mingisuguse p\u00f5hjuse taha.”<\/p>\n
M\u00e4ndi s\u00f5nul on Tallinnal ja selle l\u00e4hialadel kasutamata raudteetaristut, mida saaks linnalise \u00fchistranspordi arendamisel paremini rakendada.<\/p>\n
N\u00e4itena t\u00f5i ta Kopli ja J\u00e4rvevana piirkonna raudteeliinid, mis aitaksid parandada \u00fchendusi linna eri osade vahel. Samuti juhtis ta t\u00e4helepanu Maardu ja Tallinna vahelisele suurele pendelr\u00e4ndele ning v\u00f5imalusele rajada l\u00fchike raudtee\u00fchendus, mis tooks \u00fchistransporti tuhandeid inimesi.<\/p>\n
“Meie ei saa aga seda protsessi suunata. See on midagi, mida peaks vedama riik,” t\u00f5des M\u00e4nd.<\/p>\n
Martin Karro julgustas osalema k\u00f5iki vanusegruppe, r\u00f5hutades, et inimeste ettepanekuid v\u00f5etakse t\u00f5siselt ning neid kasutatakse tulevastes aruteludes ja planeerimisprotsessides. M\u00f5lemad kutsusid elanikke osalema Tallinna \u00fcldplaneeringu 2050 k\u00fcsitluses, et aidata kujundada linna tulevikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinn on asunud koostama uut \u00fcldplaneeringut, mille koostamiseks saavad Tallinna linna elanikud ettepanekuid teha augusti l\u00f5puni. “\u00dcldplaneering v\u00f5imaldab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263229,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[1286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,38244,19,25,102004,75488,23,24,22,20,30],"class_list":["post-263228","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andro-mand","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-martin-karro","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-linna-uldplaneering","tag-tallinna-linnaplaneerimise-amet","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117174054814124474","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263228","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263228"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263228\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263229"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263228"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263228"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263228"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}