{"id":263284,"date":"2026-08-28T18:28:12","date_gmt":"2026-08-28T18:28:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263284\/"},"modified":"2026-08-28T18:28:12","modified_gmt":"2026-08-28T18:28:12","slug":"suur-tunnustus-arvo-part-palvis-saksamaal-goethe-medali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263284\/","title":{"rendered":"Suur tunnustus! Arvo P\u00e4rt p\u00e4lvis Saksamaal Goethe medali"},"content":{"rendered":"

Auhinnad andis pidulikul auhinnatseremoonial \u00fcle Goethe Instituudi president Gesche Joost. Arvo P\u00e4rdi nimel v\u00f5ttis auhinna vastu tema poeg, Arvo P\u00e4rdi Keskuse n\u00f5ukogu esimees Michael P\u00e4rt.<\/p>\n

Autasuga tunnustatakse laureaatide silmapaistvat loomingulist tegevust ning nende panust avatud kultuuridialoogi. Goethe Instituut t\u00f5stis esile, et k\u00f5ikide sel aastal tunnustuse p\u00e4lvinud laureaatide looming on Euroopa vaimu suurep\u00e4rane v\u00e4ljendus.<\/p>\n

Gesche Joost r\u00f5hutas k\u00f5igi laureaatide puhul nende erilist julgust elus ja loomingus ning nende k\u00f5igutamatut usku v\u00f5imatu v\u00f5imalikkusesse.<\/p>\n

\u201eOma tintinnabuli-kompositsioonitehnikaga on Arvo P\u00e4rdil \u00f5nnestunud puudutada ja \u00fchendada inimesi \u00fcle maailma \u2012 muusikaga, mis tundub oma olemuselt nii lihtne ja on ometi sedav\u00f5rd s\u00fcgav. P\u00e4rt ei ole kunagi loobunud uskumast v\u00f5imatu v\u00f5imalikkusesse: sellesse, et muusika, luues ruumi inimlikkusele, saab olla midagi enamat,\u201c s\u00f5nas Joost.<\/p>\n

\u201eArvo P\u00e4rt<\/a> on esimene eestlane, kes Goethe medali p\u00e4lvib. See on Saksa ja Eesti suhete tugevuse m\u00e4rk ning Ukrainas toimuva s\u00f5ja kontekstis s\u00fcmboliseerib see \u00fchtlasi L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Euroopa \u00fchtehoidmist,\u201c toonitas Joost.<\/p>\n

Michael P\u00e4rt andis tseremoonial edasi Arvo P\u00e4rdi s\u00fcdamlikud t\u00e4nus\u00f5nad suure tunnuste eest.<\/p>\n

\u201eSee oli rohkem kui nelik\u00fcmmend aastat tagasi, kui j\u00f5udsime perekonnaga saksakeelsesse maailma ja leidsime, et me ei tulnud v\u00f5\u00f5raste juurde. Siinsed inimesed ja institutsioonid kinkisid minu isale usalduse ja vabaduse \u2013 ruumi, milles tema muusika sai lendu t\u00f5usta,\u201c s\u00f5nas Michael P\u00e4rt. \u201eOleme s\u00fcdamep\u00f5hjani t\u00e4nulikud selle suure tunnustuse ja k\u00f5ige eest, mille oleme sel teekonnal t\u00e4nu teile saanud.\u201c<\/p>\n

Michael P\u00e4rt t\u00f5i oma k\u00f5nes esile vajaduse kuulata muusikat t\u00e4helepanelikult, s\u00fcdamega, et oleks v\u00f5imalik kogeda ka muusika taga ja sees peituvat maailma. \u201eV\u00f5ib-olla on s\u00fcdamega kuulamine ka \u00fcks kogemise viise: k\u00f5igepealt tuleb muusika, ja siis \u2212 ehk ka \u2013 m\u00f5istmine,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n

\"Arvo<\/p>\n

Arvo P\u00e4rt emigreerus koos perekonnaga N\u00f5ukogude Eestist 1980. aastal, siirdudes k\u00f5igepealt Viini. Aasta hiljem asuti t\u00e4nu DAAD (Deutscher Akademischer Austauschdienst) stipendiumile elama Berliini, mis j\u00e4i Arvo P\u00e4rdi koduks 30 aastaks.<\/p>\n

Saksamaal elatud aastatel on valminud p\u00f5hiosa Arvo P\u00e4rdi suurteostest, kaasa arvatud \u201eBerliner Messe\u201c, mis on loodud 1990. aasta mais Berliinis toimunud 90. Saksamaa katoliku kiriku p\u00e4evadeks \u2013 esimesteks p\u00e4rast Berliini m\u00fc\u00fcri langemist. Samast ajaj\u00e4rgust p\u00e4rineb ka \u00fcks Arvo P\u00e4rdi olulisemaid saksakeelseid koorits\u00fckleid, liturgilisel tekstil p\u00f5hinev \u201eSieben Magnificat-Antiphonen\u201c (1988\/1991), mille tellis Berliini RIAS Kammerkoor oma 40. aastap\u00e4eva puhul. Sellel perioodil on kirjutatud ka suurvormid \u201ePassio\u201c (1982), \u201eTe Deum\u201c (1985\/2007) ja \u201eMiserere\u201c (1989\/1992).<\/p>\n

Saksamaal sai alguse helilooja pikaajaline ja viljakas koost\u00f6\u00f6 tunnustatud produtsendi Manfred Eicheriga, kelle plaadifirma ECM egiidi all on ilmunud hulgaliselt Arvo P\u00e4rdi teoste esmasalvestisi ning autoriplaate. Arvo P\u00e4rdi hilisemast loomingust on saksakeelsele Meie Isa palve tekstile loodud \u201eVater unser\u201c (2005\/2011), mis on p\u00fchendatud paavst Benedictus XVI-le.<\/p>\n

Goethe medal on Saksamaa riiklik autasu, mida antakse v\u00e4lja alates aastast 1955. Tegemist on olulisima auhinnaga, millega tunnustatakse v\u00e4lismaa haridus- ja kultuuritegelasi nende panuse eest saksa keele ning kultuuri edendamisse oma kodumaal. \u00dchtlasi avaldatakse medaliga austust kultuuridialoogi elavana hoidmise eest.<\/p>\n

Goethe medali \u017e\u00fcriisse kuuluvad Saksamaa mitme olulise kultuuriasutuse juhid, Saksamaa v\u00e4lisministeeriumi ja Goethe Instituudi esindajad, sel aastal oli \u017e\u00fcrii esimees dramaturg, esseist ja teatritegelane Thomas Oberender. Goethe medalid antakse \u00fcle Johann Wolfgang von Goethe s\u00fcnnip\u00e4eval, 28. augustil Weimaris.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Auhinnad andis pidulikul auhinnatseremoonial \u00fcle Goethe Instituudi president Gesche Joost. Arvo P\u00e4rdi nimel v\u00f5ttis auhinna vastu tema poeg,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263285,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[4513,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":["post-263284","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-arvo-part","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117174554668773589","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263284","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263284"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263284\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263285"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263284"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263284"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263284"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}