{"id":263292,"date":"2026-08-28T18:54:09","date_gmt":"2026-08-28T18:54:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263292\/"},"modified":"2026-08-28T18:54:09","modified_gmt":"2026-08-28T18:54:09","slug":"saaremaal-lumandas-poletatakse-sel-nadalal-lupja-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263292\/","title":{"rendered":"Saaremaal L\u00fcmandas p\u00f5letatakse sel n\u00e4dalal lupja | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Saaremaal L\u00fcmandas on sellel n\u00e4dalal k\u00e4imas maailmas ainulaadne ja arhailine t\u00f6\u00f6protsess \u2013 lubja p\u00f5letamine. V\u00e4idetavalt on see Eestis ainus koht, kus seda on j\u00e4rjepidevat vanade traditsioonidega tehtud viimased 130 aastat.<\/p>\n<p>Reede \u00f5htuks oli lubjaahju k\u00f6etud j\u00e4rjest 56 tundi ja seda selleks, et lubjakivide temperatuuri hoida 1000 kraadi juures.<\/p>\n<p>&#8220;Tuli ei tohi kuidagi \u00e4ra kustuda. Siis on, nagu \u00f6eldakse, see ahjut\u00e4is sealsamuses. Juba vanad mehed \u00fctlesid, et kui ahi on korra kustunud, siis uuesti ei tohi alustada. Ja see on vanade meeste tarkus,&#8221; lausus lubjap\u00f5letaja Priit Penu.<\/p>\n<p>Kahe meetri pikkuseid halge kulub selle aja jooksul p\u00e4ris mitu hunnikut.<\/p>\n<p>&#8220;Meil umbes iga tund kulub \u00fcks ruumimeeter puid. Nii et kui me k\u00fctame 56 tundi, siis 55\u201360 ruumimeetrit puid l\u00e4heb,&#8221; \u00fctles Penu.<\/p>\n<p>L\u00fcmanda piirkonnas on lubjap\u00f5letuse traditsioonid pikad. Ainu\u00fcksi seal l\u00e4heduses on kokku kolm kunagist lubjaahju. Ja sellise arhailise protsessi n\u00e4gemine oma silmaga toob kohale alati uudistajaid.<\/p>\n<p>&#8220;Oleme kuulnud, k\u00e4isime kunagi, kui see t\u00fchi oli ja n\u00fc\u00fcd tulime vaatama, kuidas p\u00e4riselt asi k\u00e4ib,&#8221; \u00fctles Katre.<\/p>\n<p>&#8220;See ahi on tehtud 1936. aastal, nii et 90 aastat on juba t\u00e4pselt selles kohas p\u00f5letatud lupja, aga siin piirkonnas 130 aastat j\u00e4rjepidevalt. Nii Eesti ajal, Vene tsaari ajal, Saksa okupatsiooni ajal, N\u00f5ukogude ajal ja ka n\u00fc\u00fcd Eesti ajal,&#8221; lausus Penu.<\/p>\n<p>32 aastat sel lubja p\u00f5letamisega tegelnud Penu n\u00e4itas kiirkorras, kuidas saab kivist kvaliteetne lubiv\u00e4rv. Ahjust v\u00f5etud kivile valab ta vett, see hakkab murenema ja veelgi vett lisades muutubki p\u00f5letatud kivi kreemjaks lubjapastaks. Ja suurest katlast saab lubjav\u00e4rvi koguseliselt rohkem, kui sinna kive on sisse pandud.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dchest ahjut\u00e4iest me saame pastat kuskil 35 tonni ja 35 tonnist me saame umbes 70 tonni v\u00e4rvi. Ja 70 tonni v\u00e4rviga v\u00f5ib \u00e4ra v\u00e4rvida umbes 30 kirikut,&#8221; \u00fctles Penu.<\/p>\n<p>Kuidas saab aga lubjav\u00e4rv konkureerida sadade sortide t\u00e4nap\u00e4evaste keemiliste v\u00e4rvidega?<\/p>\n<p>&#8220;Keskaegsed hooned k\u00f5ik on tehtud lubja baasil ja nende restaureerimine peab k\u00e4ima ka lubjaga, muidu me rikume need hooned \u00e4ra,&#8221; lausus Penu.<\/p>\n<p>Kogu protsess kivist lubjav\u00e4rvini v\u00f5tab aega kuu: n\u00e4dal l\u00f5hutakse kive ja t\u00e4idetakse ahju, teisel n\u00e4dalal k\u00f6etakse ahju ja siis seda jahutatakse. Kolmandal n\u00e4dalal lagundatakse kivid veega lubjapastaks ja neljandal n\u00e4dalal tegeldakse juba lubjav\u00e4rvi pakendamisega<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saaremaal L\u00fcmandas on sellel n\u00e4dalal k\u00e4imas maailmas ainulaadne ja arhailine t\u00f6\u00f6protsess \u2013 lubja p\u00f5letamine. V\u00e4idetavalt on see Eestis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263293,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,102012,102014,102013,43141,19,25,948,23,24,22,20,30],"class_list":["post-263292","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lubi","tag-lubjavarv","tag-lubka-poletamine","tag-lumanda","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-saaremaa","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117174656565922896","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263292"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263292\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}