Maksumaksja raha eest riiklike IT-arenduste tellimisel ei ole valik \u00fcksnes ametnike v\u00e4ljam\u00f5eldud ja kontrollitud s\u00fcsteemide ning turult ostetud toodete vahel, vaid t\u00e4iesti v\u00f5imalik on seada hanketingimused nii, et erasektori konkurents pannakse t\u00f6\u00f6le avaliku teenuse jaoks k\u00f5ige nutikama lahenduse leidmiseks, kirjutab Doris P\u00f5ld.<\/p>\n
Hiljuti pidasid iduettev\u00f5tja M\u00e4rt Aro<\/a> ning haridus- ja teadusministeeriumi osakonnajuht Aivo Riisenberg<\/a> ERR-i portaalis maha l\u00fchida ja viisaka, kuid sellev\u00f5rra tulisema avaliku m\u00f5ttevahetuse, mis puudutab \u00fcht Eesti ammust murekohta.<\/p>\n Kuidas maksumaksja nappi raha k\u00f5ige nutikamalt kasutada, et e-riiklus ei j\u00e4\u00e4ks vaid kunagiseks edulooks, vaid Eesti avalike teenuste digis\u00fcsteemid oleks ka edaspidi maailmas eeskujuks?<\/p>\n Kuidas teha nii, et kodanike suhtlus mistahes riigiasutustega oleks digiriigile kohaselt mugav, efektiivne ja turvaline? Ja kuidas needsamad nutikad, k\u00f5iki uusi tehnoloogilisi v\u00f5imalusi kasutavad s\u00fcsteemid veel ka ekspordituluks p\u00f6\u00f6rata?<\/p>\n M\u00e4ngus pole v\u00e4hemat kui miljoni inimese aeg, vaev ja rahulolu oma riigi teenustega ning ajapikku miljardid eurod targalt teenitud raha, mis kas tulevad Eestisse v\u00f5i ei tule.<\/p>\n Turvalisus ja uuenduslikkus<\/p>\n See, kuidas riik IT-arendusi tellib, on igas t\u00e4nap\u00e4evases \u00fchiskonnas v\u00e4ga oluline k\u00fcsimus. Tahes-tahtmata on riik suur ja m\u00f5jukas klient. Seda enam Eesti-suuruses riigis. Riigi targast tellimusest saadud ramm v\u00f5ib kasvatada suureks nii m\u00f5negi \u00fckssarviku.<\/p>\n Riik on ka oman\u00e4oline ja, t\u00f5epoolest, unikaalne tellija. Riik vastutab nagu ei keegi teine, sest erinevalt teenusepakkuja valimisest v\u00f5i valimata j\u00e4tmisest vabal turul, peame me k\u00f5ik riigiga asju ajama.<\/p>\n Seet\u00f5ttu on ka riigi IT-hangetesse, v\u00e4ga suurtesse, k\u00fcmnetesse miljonitesse ulatuvatesse tellimustesse, sisse kirjutatud olemuslik pinge.<\/p>\n \u00dchelt poolt on tarvis tagada kontroll teenuse turvalisuse, k\u00e4ttesaadavuse ja t\u00f6\u00f6kindluse \u00fcle. Teiselt poolt peaks ka avalik teenus olema ju uuenduslik ning pidevalt aina mugavam, lihtsam ja kiirem. P\u00f5hiseaduse parimas m\u00f5ttes konservatiivsus versus innovaatiliste tarkvaraettev\u00f5tete \u00fclikiire innovatsioonits\u00fckliga maailma loogika.<\/p>\n Sellist pinget ilmestab ka \u00e4sjane avalik ja vahvalt kirglik m\u00f5ttevahetus, mis t\u00f5ukus konkreetselt koolide sisseastumise infos\u00fcsteemi ehk SAIS-i hankest. M\u00e4rt Aro juhtis t\u00e4helepanu, et riik ei peaks ju vajalikku IT-s\u00fcsteemi kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kujul ehitada laskma, vaid v\u00f5iks kasutada m\u00f5nd sarnast, juba end turul t\u00f5estanud toodet, see s\u00e4\u00e4staks maksumaksja raha.<\/p>\n Aivo Riisenberg t\u00f5i aga v\u00e4lja, et kodanike andmeid talletavale riiklikule s\u00fcsteemile kehtib terve rida n\u00f5udeid, millele \u00fckski turul pakutav sarnane digit\u00f6\u00f6riist ei vasta.<\/p>\n Kuldne kesktee on olemas<\/p>\n M\u00f5istlik kesktee oleks seesama, kuidas kunagi s\u00fcndisid X-tee, digiallkirjastamine ja teised juba aastak\u00fcmnetega oma v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5estanud e-riigi nurgakivid.<\/p>\n Riik peaks s\u00f5nastama eesm\u00e4rgi, lahendatavad probleemid, n\u00f5uded ja kitsendused ning laskma siis erasektori ettev\u00f5tetel pakkuda v\u00e4lja terviklikke lahendusi. Riik ei peaks andma j\u00e4rele andmekaitse ja muudes n\u00f5uetes, kuid ei peaks ka kippuma ise ette kirjutama, milline t\u00e4pselt peab IT-s\u00fcsteem olema, ega ostma \u00fcksnes kitsalt tehnilise tarkvaraarenduse tundi.<\/p>\n Haridussektorist on meil tegelikult positiivseid n\u00e4iteid selle kohta, kuidas \u00f5ppeinfos\u00fcsteem on kasutajateni (koolid, \u00f5pilased ja lapsevanemad) viidud erasektorist teenuse sisse ostmise kaudu.<\/p>\n Sellisel l\u00e4henemisel on omajagu plusse. Maksumaksja raha saaks k\u00f5ige efektiivsemalt kasutatud, sest hankekonkurentsis erasektoris karastunud tootedisainerite vahel kooruks v\u00e4lja kokkuv\u00f5ttes k\u00f5ige kulut\u00f5husam lahendusviis.<\/p>\n “Riiklik hankekultuur kasvataks omakorda Eesti IT-ettev\u00f5tete tootearenduse muskleid ja annaks referentse, et veel edukamalt konkureerida piiri taga.”<\/p>\n Kui hange oleks suunatud k\u00f5iki rangeid n\u00f5udeid t\u00e4itva s\u00fcsteemi kui teenuse pakkumisele, mitte \u00fcksnes tarkvara \u00fche versiooni valmistegemisele, oleks tagatud pidev uuendamine ja t\u00f6\u00f6kindlus. Selline riiklik hankekultuur kasvataks omakorda Eesti IT-ettev\u00f5tete tootearenduse muskleid ja annaks referentse, et veel edukamalt konkureerida piiri taga.<\/p>\n