\n V\u00e4rske \u201eT\u00f6\u00f6andjate manifest\u201c seab sihi t\u00f5sta majanduse tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.\u00a0<\/p>\n
\u201eEesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ja pragmaatiline nagu 1990. aastatel,\u201c \u00fctles Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu president Ain Hanschmidt. \u201eOleme seadnud ambitsioonika eesm\u00e4rgi \u2013 Eesti majanduse tootlikkus v\u00f5iks j\u00f5uda v\u00e4hemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Tootlikkusest s\u00f5ltub meie palk, ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime ning l\u00f5puks ka see, kui palju on riigil raha hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse ja riigikaitse jaoks.\u201c<\/p>\n
Kasvavad kulud ei ole toonud paremaid tulemusi<\/p>\n
Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliidu \u00fcldkoosolek kinnitas sel n\u00e4dalal manifesti pealkirjaga \u201eAeg anda endast 110 protsenti\u201c. Keskliit esindab enam kui 2000 ettev\u00f5tet, mis annavad t\u00f6\u00f6d 250 000 inimesele ja maksavad \u00fcle poole Eesti riigi maksutulust.\u00a0<\/p>\n
Manifest koondab tootlikkuse kasvatamiseks \u00fcle 50 konkreetse ettepaneku ja selle keskne ootus on maksurahu: j\u00e4rgmise nelja aasta jooksul mitte \u00fchtegi uut maksu ega maksukoormuse t\u00f5usu.\u00a0<\/p>\n
\u201eKahaneva majanduse ajal tehtud maksut\u00f5usud andsid vastupidise tulemuse: kergitasid hindu ja kahandasid meie ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imet ning ettev\u00f5tjate ja inimeste kindlustunnet. Riik peab oma kulud kiiremas korras kontrolli alla v\u00f5tma ja kuulutama ettev\u00f5tluskindluse taastamiseks v\u00e4lja maksurahu,\u201c r\u00f5hutas Hanschmidt. \u00a0<\/p>\n
Just riigi majandus- ja maksukeskkonna turbulentsi peavad Eesti tippjuhid ja ettev\u00f5tjad l\u00e4hiaastate t\u00e4htsaimaks m\u00f5juriks. T\u00f6\u00f6andjad soovivad seet\u00f5ttu, et maksukoormus ei \u00fcletaks 35 protsenti ja riigiv\u00f5lg ei \u00fcletaks 30 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Selle k\u00f5rval juhib manifest t\u00e4helepanu vajadusele kasutada maksumaksjatelt kogutud raha senisest t\u00f5husamalt.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks hariduskulud on nelja aastaga kasvanud ligi 40 protsenti ja moodustavad 6,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust \u2013 \u00fche Euroopa Liidu k\u00f5rgeima n\u00e4itaja \u2013, kuid majanduse tootlikkus on samal ajal langenud. Samuti on tervishoiukulud seitsme aastaga kahekordistunud, kuid tervena elatud aastate poolest on Eesti Euroopas viimaste seas. Tervise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6lt eemal oldud p\u00e4evad l\u00e4ksid eelmisel aastal riigile ja majandusele maksma 4,4 miljardit eurot.\u00a0<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjad ootavad maksurahu, t\u00f5husamat riiki ja tugevamat majanduskeskkonda<\/p>\n
\u201eHariduses ja tervishoius oleme kulusid j\u00f5uliselt kasvatanud, kuid paremat tulemust pole saanud. See ei ole rahastamise, vaid juhtimise k\u00fcsimus,\u201c m\u00e4rkis t\u00f6\u00f6andjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. \u201eK\u00fcsimus ei ole selles, kui palju me maksame, vaid mille eest me maksame.\u201c\u00a0<\/p>\n
Veel teeb manifest ettepaneku v\u00e4hendada regulatsioonide ja aruandluskohustuste mahtu veerandi v\u00f5rra ning soovitab mittestrateegilised riigiettev\u00f5tted \u2013 neid kuulub riigile \u00fcle 200 \u2013 erastada v\u00f5i b\u00f6rsile viia. Kuna paljude v\u00e4lisinvestorite jaoks on Eesti j\u00e4tkuvalt piiriturg ning suur osa investeerimisrahast siia ei j\u00f5ua, vajab kohalik kapitaliturg tugevdamist.<\/p>\n
Samuti r\u00f5hutab manifest, et laiapindsesse riigikaitsesse panustavad kaitset\u00f6\u00f6stuse k\u00f5rval ka toidu- ja joogitootjad, ehitus, transport, energeetika, elektroonikat\u00f6\u00f6stus ja IT-ettev\u00f5tted, kes varustavad riiki toimetulekuks vajalikuga. Kaitsehangetesse soovivad t\u00f6\u00f6andjad lokaliseerimisn\u00f5uet: kui riik ostab v\u00e4lisfirmalt kaitsevarustust v\u00e4hemalt 10 miljoni euro eest, peaks 25 protsenti summast j\u00e4\u00e4ma Eestisse.\u00a0<\/p>\n
Lahendamist vajab ka vajalike oskustega t\u00f6\u00f6tajate puudus. OSKA andmetel j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6turul igal aastal puudu 2100 tippspetsialisti ja oskust\u00f6\u00f6list ning t\u00f6\u00f6andjad ootavad selle augu t\u00e4itmiseks riigilt kontrollitud t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet ja talendipoliitikat.\u00a0<\/p>\n
<\/p>\n
\u201eJ\u00e4rgmise riigikogu koosseisu otsustest s\u00f5ltub, kas Eesti j\u00f5uab majanduse k\u00f5rgliigasse v\u00f5i j\u00e4\u00e4b Euroopa keskmisest \u00fcha kaugemale. Ootame erakondadelt konkreetseid otsuseid k\u00f5rgliiga poole liikumiseks,\u201c \u00fctles Sutter.\u00a0<\/p>\n
\n<\/p><\/blockquote>\n
Manifest ei esita siiski n\u00f5udmisi ainult riigile. \u201eEhk kui ootame riigilt 110 protsenti, peame olema valmis ka ise andma 110 protsenti,\u201c r\u00f5hutas Hanschmidt. \u00a0<\/p>\n
Eraldi peat\u00fckid koondavad \u00fcleskutsed t\u00f6\u00f6andjatele endile olla plaanides ja tegevustes ambitsioonikamad, laiendada oma ekspordiv\u00f5imekust, panustada juhtimiskvaliteeti ja pakkuda rohkem v\u00f5imalusi noortele. Samuti on \u00fcleskutsed t\u00f6\u00f6tajatele hoida oma tervist, kasvatada enda v\u00e4\u00e4rtust t\u00f6\u00f6turul ja v\u00f5tta julgemalt vastutust.\u00a0<\/p>\n
Manifesti koostamine enne riigikogu valimisi on t\u00f6\u00f6andjate keskliidu traditsioon. Esimene manifest ilmus 2007. aastal. \u00a0<\/p>\n
Eesti T\u00f6\u00f6andjate Keskliit\u202f\u00fchendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettev\u00f5tteid. Kokku esindab liit otse ja l\u00e4bi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettev\u00f5tet, mis on omakorda t\u00f6\u00f6andjaks 250 000 t\u00f6\u00f6tajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" V\u00e4rske \u201eT\u00f6\u00f6andjate manifest\u201c seab sihi t\u00f5sta majanduse tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263333,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[11789,26,27,37,33,35,5619,34,36,31,32,21,28,29,7326,56083,19,25,2808,23,24,22,20,30],"class_list":["post-263332","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ain-hanschmidt","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-tooandjate-keskliit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majanduspoliitika","tag-maksurahu","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tooandjad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117175002198361504","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263332","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263332"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263332\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263332"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263332"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263332"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}