\u201eMe t\u00f5stame 10- ja 30-aastaste v\u00f5lakirjade tugiostud v\u00e4hemalt kahekordseks,\u201c teatas rahandusministeerium 19. augustil. Kokku plaanitakse septembrist novembrini osta v\u00e4hemalt 28 miljardi dollari v\u00e4\u00e4rtuses v\u00f5lakirju.<\/p>\n
Pikaajaliste v\u00f5lakirjade intressid on viimasel ajal kiiresti \u00fcles liikunud ja j\u00f5udnud mitme k\u00fcmnendi k\u00f5rgeima tasemeni. Intressid t\u00f5usevad muu hulgas siis, kui v\u00f5lakirjadel pole piisavalt ostjaid ja investorite meelitamiseks on vaja pakkuda suuremat kompensatsiooni.<\/p>\n
K\u00f5ik see n\u00e4itab, et olukord v\u00f5laturul on halvenemas. Aina v\u00e4hem on investoreid, kes on n\u00f5us USA valitsusele aastak\u00fcmneteks laenu andma. Seda arusaadavatel p\u00f5hjustel \u2013 USA eelarve on s\u00fcgavas miinuses ja riigiv\u00f5lg \u00fcletas sel n\u00e4dalal 40 triljoni dollari piiri.<\/p>\n
Kuna paljudele hakkab selgeks saama, et arvatavasti hakatakse dollari v\u00e4\u00e4rtust tulevikus veelgi kiiremini lahjendama, n\u00f5utakse ka dollaris v\u00e4lja antud laenudelt aina k\u00f5rgemaid intresse. 10, 20 v\u00f5i 30 aasta p\u00e4rast tagasi saadud dollarite ostuj\u00f5ud v\u00f5ib olla selleks ajaks v\u00e4ga palju langenud.<\/p>\n
Kulla hind t\u00f5usis h\u00fcppeliselt<\/p>\n
Kulla ja h\u00f5beda hinnad hakkasid uudise peale kiiresti t\u00f5usma. Kuld kallines lausa 4,4%, mis on suurim p\u00e4evane t\u00f5us alates veebruari algusest. Untsihind j\u00f5udis 19. augusti \u00f5htul 4523 dollarini ning v\u00f5rreldes 30. juuni p\u00f5hjadega on hind seega t\u00f5usnud 15%. H\u00f5beda hind t\u00f5usis aga lausa 5,8%. Pean t\u00f5en\u00e4oliseks, et j\u00e4rgnevatel n\u00e4dalatel ja kuudel hakkab h\u00f5be taas kulla tootlust m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt \u00fcletama.<\/p>\n
See k\u00f5ik annab alust arvata, et augusti alguses kullaturul toimunud l\u00e4bimurre oli otsustav ja pikaajaline t\u00f5usutrend on j\u00e4tkumas. Otsustavast l\u00e4bimurdest kullaturul kirjutasin augusti alguses:<\/p>\n
Kuld kallines, sest v\u00f5lakirjade tugiostud viitavad selgelt sellele, et v\u00f5laturul on asjad m\u00f5ranemas.<\/p>\n
USA dollari kurss kukkus suuremate valuutade suhtes kolme kuu madalpunkti. Pikaajaliste v\u00f5lakirjade intressid, mis t\u00f5usid n\u00e4dala alguses k\u00f5rgeima tasemeni alates 2007. aastast, hakkasid langema.<\/p>\n
Kirjutasin ka sellest, kuidas pikaajaliste v\u00f5lakirjade intressid on erinevates riikides taas t\u00f5usnud mitme k\u00fcmnendi k\u00f5rgeima tasemeni. Seda, miks see toimumas on ja kuidas see inimesi m\u00f5jutab, saab lugeda siit:<\/p>\n
Absurdne olukord<\/p>\n
K\u00fcllap on lugejal tekkinud k\u00fcsimus: mis raha eest USA valitsus omaenda emiteeritud v\u00f5lakirju ostab? Loomulikult turult laenatud raha eest. See k\u00f5lab absurdse ning j\u00e4tkusuutmatuna ja nii see ka on. Siin peitub aga \u00fcks detail \u2013 valitsus v\u00f5tab l\u00fchiajalisi laene rohkem ja ostab saadud laenurahaga tagasi pikaajalisi v\u00f5lakirju, sest l\u00fchiajaliste v\u00f5lgade intressid on veidi madalamad. See v\u00f5imaldab intressikulusid alla tuua.<\/p>\n
Siin peitub aga \u00fcks suur risk \u2013 kui l\u00fchiajaliste v\u00f5lgade intressid peaks samuti hakkama kiiresti \u00fcles liikuma, siis antud skeem enam ei t\u00f6\u00f6taks. Loomulikult on see ka tervikuna j\u00e4tkusuutmatu lahendus, sest see ei lahenda s\u00fcgavas miinuses eelarve probleemi ega peata massiivse riigiv\u00f5la paisumist.<\/p>\n
Seega \u2013 minu hinnangul saab riigi turule sekkumisel olema pikemas perspektiivis vastupidine efekt. Sekkumine on m\u00e4rk sellest, et turul on probleem. USA rahandusminister Scott Bessent on varasemalt ennast ise tituleerinud \u201eriigi parimaks v\u00f5lakirjade m\u00fc\u00fcjaks.\u201c Mina \u00fctleks, et head asjad m\u00fc\u00fcvad ennast ise. Kui v\u00f5lakirju on vaja kellelegi h\u00e4dasti \u201em\u00fc\u00fca\u201c, siis see n\u00e4itab, et investorite endi huvi ei ole piisav. Seel\u00e4bi tunnistab ka valitsus, et investoreid on vaja aina rohkem veenda, et nad v\u00f5lakirjadesse investeeriks.<\/p>\n
K\u00f5ik see toob teema veelgi tugevamalt investorite radarile ja aina rohkem saab olema neid, kes otsustavad v\u00f5laringlusest v\u00e4ljuda. Mida t\u00e4hendab v\u00f5laringlusest v\u00e4ljumine? Varasemalt on s\u00fcsteem toiminud nii, et kui investor valitsuselt v\u00f5la tagasi saab, laenab ta selle valitsusele tagasi. Kui raha suunatakse aga hoopis mujale, siis v\u00e4ljutaksegi v\u00f5laringlusest. Arvatavasti liigub tulevikus enamik v\u00f5laringlusest vabanevast kapitalist reaalvaradesse, kaasa arvatud v\u00e4\u00e4rismetallidesse. V\u00f5las\u00fcsteemist on \u00f5hk aga v\u00e4lja jooksmas.<\/p>\n
Kas intresse saab \u00fcldse alla tuua?<\/p>\n
Intresse oleks v\u00f5imalik alla tuua juhul, kui USA valitsus hakkaks piirama oma kulutusi ja laenaks v\u00e4hem. Seda on n\u00fc\u00fcdseks aga praktiliselt v\u00f5imatu teha, sest riigi majanduskasv on valitsuse aina suuremast laenamisest s\u00f5ltuvusse pandud. See t\u00e4hendab, et kui valitsus j\u00e4rsult kulutusi ja laenamist v\u00e4hendaks, tooks see ilmselt kaasa ka s\u00fcgava majanduslanguse.<\/p>\n
Nagu on \u00f6elnud USA investeerimistrateeg Lyn Alden: \u201eMitte miski ei peata seda rongi.\u201c Sellest, miks ei ole Ponzi skeemi p\u00f5him\u00f5tetel toimivat v\u00f5las\u00fcsteemi allak\u00e4iku enam v\u00f5imalik peatada, andis ta hea l\u00fchi\u00fclevaate eelmisel aastal toimunud konverentsil<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eMe t\u00f5stame 10- ja 30-aastaste v\u00f5lakirjade tugiostud v\u00e4hemalt kahekordseks,\u201c teatas rahandusministeerium 19. augustil. Kokku plaanitakse septembrist novembrini osta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263353,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-263352","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117175167549283283","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263352","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263352"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263352\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263352"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263352"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263352"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}