{"id":26342,"date":"2025-10-24T04:19:09","date_gmt":"2025-10-24T04:19:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26342\/"},"modified":"2025-10-24T04:19:09","modified_gmt":"2025-10-24T04:19:09","slug":"kompromissitu-ja-heas-mottes-veider","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26342\/","title":{"rendered":"Kompromissitu ja heas m\u00f5ttes veider"},"content":{"rendered":"<p>Festival \u201e\u00dcle heli\u201c 16. \u2013 19. X Tallinnas.<\/p>\n<p>Seekord toimub \u201e\u00dcle heli\u201c festival tervenisti Tallinna vanalinnas, Pika ja P\u00fchavaimu t\u00e4nava vahele j\u00e4\u00e4vas kitsa tordil\u00f5igu kujulises kvartalis. J\u00f5uan ava\u00f5htuneljap\u00e4eval Kanuti gildi saali fuajeesse pisut liiga vara ja kuulan, kuidas heliproovi tehakse. Avamisaja l\u00e4henedes k\u00e4ivitab Raul Keller fuajees Lokaalraadio t\u00e4navuse installatsiooni \u2013 seitse-kaheksa harilikku odavat patareidega raadioaparaati, mis on fuajeesse laiali laotatud ja eri lainepikkustele s\u00e4titud ning iga\u00fcks paistab erinevat heli emiteerivat. M\u00f5ni kahiseb staatilise t\u00fchjuse l\u00e4histel, teisest tulvab v\u00f5imsaid tonaalseid basse, kolmanda helikunst on saastunud kommertskanalitest sisse imbuvate katketega. Tervikuna on helipilt p\u00f5nev ja d\u00fcnaamiline, muutudes ajas ja ruumis, kui ringi liigun. S\u00fcvenen, naudin ja imestan publiku v\u00e4hesuse \u00fcle, kuni mulle diskreetselt vihjatakse, et avamise p\u00f5his\u00fcndmus toimub parasjagu hoopis mujal.<\/p>\n<p>Kvartali teise k\u00fclge, v\u00e4ikesesse galeriilaadsesse ruumi on L\u00e4ti poeetidest raadiopiraatide r\u00fchmitus Orbita \u00fcles seadnud neli t\u00e4iesti irratsionaalse kujuga raadioantenni: ruumi on erineva kaootilisusastmega laiali keritud sadu meetreid vasktraati, mis moodustavad eri struktuuriga seinu, lage, p\u00f5randat ja ruumi keskel paiknevat j\u00e4medat sammast kasutavaid r\u00e4gastikke, mille vahel publik saab ringi liikuda. Visuaalselt efektse kassikanga abil p\u00fc\u00fctakse \u00fcmbritsevast eetrist kinni huvitavaid k\u00f5lasid, mida siis efektiplokkide ja muu aparatuuri abil filtreeritakse ja m\u00fcraseks heliinstallatsiooniks v\u00f5imendatakse. Saadud tulemused saadeti omakorda mikrosaatjate abil eetrisse, tekitades vanalinna m\u00f5nek\u00fcmnemeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga laineala, mis m\u00f5neks p\u00e4evaks k\u00fcll vist Tallinna k\u00f5ige huvitavamaks ja mitmekesisemaks kujunes, kui keegi, lisaks \u00fclakorruse raadioaparaatidele, selles ringi kruttida taipas.<\/p>\n<p>Kui poole kaheksaks fuajeesse tagasi j\u00f5udsin, oli seal rahvast murdu: rohkem, kui ma kunagi varem \u201e\u00dcle helil\u201c n\u00e4inud olen. Peatselt kutsuti publik harjumusp\u00e4ratusse kohta, v\u00e4iksemasse P\u00fcha Vaimu saali, kuhu oli \u00fcles seatud juba varasemast tuttav vineerist ja keermelattidest rakistega ambisooniline k\u00f5laris\u00fcsteem, millesse seati selleks \u00f5htuks m\u00e4ngima Taavi Suisalu \u201eEt\u00fc\u00fcdid mustas\u201c \u2013 heliteos, mis n\u00e4ib oma kontseptsioonilt kasutavat orbiidile h\u00fcljatud satelliitidelt p\u00fc\u00fctud katkendlikke j\u00e4\u00e4ksalvestisi, romantilise ja emotsionaalse, k\u00f5lapildilt aga klaari, minimalistliku ja kosmiliselt t\u00fchjana. Kujutlusv\u00f5imet igati elavdav.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/10\/Sirp-39_0020__art_r1.jpeg\" data-rel=\"lightbox-gallery-LjJthdlV\" data-magnific_type=\"image\" data-rl_title=\"Erik Alalooga festivali kolmandal p\u00e4eval kineetiliste objektide abil kraftwerkilikku kompositsiooni loomas. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" data-rl_caption=\"Maria Aua\" title=\"Erik Alalooga festivali kolmandal p\u00e4eval kineetiliste objektide abil kraftwerkilikku kompositsiooni loomas. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"682\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/Sirp-39_0020__art_r1-1024x682.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-202636\"\/><\/a><\/p>\n<p>Erik Alalooga festivali kolmandal p\u00e4eval kineetiliste objektide abil kraftwerkilikku kompositsiooni loomas. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Maria Aua<\/p>\n<p>Lavataguseid k\u00e4ike pidi liiguti suurde saali, kuhu Orbita oli veel \u00fche vastuv\u00f5tujaama \u00fcles seadnud. Seekord p\u00fc\u00fcti suure t\u00f6\u00f6stusliku antenni abil lisaks raadiolainetele k\u00f5ikv\u00f5imalikke argiseid magnet- ja elektriv\u00e4lju, paisutades neid neljakesi d\u00fcnaamiliseks live-m\u00fcraks ja miksides oma t\u00fckeldatud luuletustega, mille Aare Pilv suurep\u00e4raselt eesti keelde oli t\u00f5lkinud ja mitmesugused h\u00e4\u00e4led, n\u00e4iteks fs-i oma, linti olid lugenud.<\/p>\n<p>Raul Kelleri \u201eUnen\u00e4gija kesklainel\u201c oli orelilikult kurjakuulutav ja j\u00e4rjest tihenev nagu termof\u00fc\u00fcsikaprotsess v\u00f5i ilmastikukatastroof. Videotaust, kus korraga segunesid \u00fchte kaadrisse Kadrioru staadion, t\u00e4iskuu, virmalised, l\u00f5ke ja elektrooniline glitch, lisas ebam\u00e4\u00e4rast \u00f5\u00f5vatunnet veelgi. Taavi Suisalu elavas esituses m\u00e4ngitud \u201eArktika saatkond\u201c algas modulatsioonidena digitaalsest telefonihelinast, mille puhtad helid muutusid j\u00e4rk-j\u00e4rgult koos videoga voolavas vees sulavast lume- ja j\u00e4\u00e4supist \u00fcllatavalt orgaanilise k\u00f5laga krudinateks, vulinateks ja klidinateks. Hello Upani \u201eKosmiline l\u00f5una\u201c algas tundeliste ASMR-meeleoludega, ehitades luuperisse kontaktmikrofoniga k\u00f5igepealt oma juukseid ja seej\u00e4rel fooliumi riivates soojadest helidest tausta. Esiplaanile kerkis seej\u00e4rel \u00fclemhelisid k\u00e4histav viiul, kasvades, samuti luuperi abil, j\u00e4rjest valjemaks, artikuleeritumaks ja kihilisemaks.<\/p>\n<p>\u00d5htu l\u00f5petas Tont oma retroaparatuuril m\u00e4ngitud, samuti improvisatoorse \u201eSulandumisega\u201c. Praamimootoriliku vaikse taustam\u00fcrina foonile paisusid kurjakuulutavad selgepiirilised surinakujundid. K\u00f5lapilt ja meeleolu meenutasid 1970ndate l\u00f5pu v\u00f5i 1980ndate alguse \u00f5udusfilmimuusikat, n\u00e4iteks midagi Ennio Morricone loodud \u201eThe Thing\u2019i\u201c p\u00f5hiteema laadset, mida iseloomustavad h\u00f5redus, paisumine ja kajana m\u00f5juvad kordused. Taustavideos tulvas mustav sulavesi peale nagu kardetav must ollus salatoimikutest, tungides koos helidega naha vahele ja j\u00e4ttes koduteele saatma meeldivad k\u00f5hedus\u00adjudinad.J\u00e4rgmise p\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal sai ambisoonilisest s\u00fcsteemist kuulata Kristallofoonia helistuudio loomingut. Kuigi tegemist pole elava esitusega, pean \u00fctlema, et sellesse kolmem\u00f5\u00f5tmelisse s\u00fcsteemi seatud helit\u00f6\u00f6d pakkusid festivali v\u00e4ltel huvitavat, t\u00e4pse k\u00f5laga ja d\u00fcnaamilist kuulamist, olles l\u00e4bivalt elamuseks.<\/p>\n<p>Anthony di Furia \u201eDemale Child System \u2013 Imprisonment\u2019is\u201c animeeruvad metallkausse, kellu v\u00f5i vibrafoni meenutavad elektroonilised kajad ja kuminad pea kohal \u00fcha liikuvamaks, kuni \u00fcmberringi hakkab langema imeva heliga vaakumipiisku. Sujuvalt siseneb ruumi midagi mastaapset, madalat, kaapivat ja kohisevat. Chris Poovey \u201eInside a Mirage of Vertu\u2019s\u201c kasvavad argised kr\u00f5ginad ja kr\u00f5psud kokku kosmiliste klidinate sujuvaks vooluks, taustal paisumas \u00e4hvardav madal kuma, esiplaanil murdumas klaasampullidena s\u00e4ravad kristallid. Toimub vaakumine esialgse igap\u00e4evase ja sellest kasvanud s\u00e4rava helikeskkonna vahel edasi-tagasi, kuni miski raske k\u00f5igest \u00fcle rullub, kustutades eelneva ja viies kuulaja taandudes uude \u00e4revalt vibreerivasse ruumi. Voldemars Johansonsi \u201eChromosphere\u201c pakub sessioonile j\u00f5ulise l\u00f5pu, paisudes alguses krudiseva m\u00fchana. Sedam\u00f6\u00f6da, kuidas k\u00f5rv harjub, otsekui silmad pimedusega, ja paremini seletama hakkab, eristub see m\u00fcha tasapisi l\u00f5putuks, tuhandetest v\u00e4ikestest praksatustest koosnevaks veealuseks ilutulestikuks. Tihe ja kerge saluut tuleb aina l\u00e4hemale, muutudes j\u00e4rk-j\u00e4rgult h\u00f5redamaks, raskemaks ja s\u00fcgavamaks allveepommitamiseks. Vee all kr\u00f5biseb j\u00e4rjest intensiivsem tulekahjul\u00f5\u00f5m. Raskemad k\u00e4rgatused on nii bassised, et panevad p\u00f5randalauad v\u00e4risema ja viivad hinge kinni hoidva kuulaja kujutluspildis allveelaeva, mis selle k\u00f5ige l\u00f5puks k\u00fcll vaevalt enam kunagi veepinnale t\u00f5useb.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmisel korral j\u00f5uan festivalile sf\u00e4\u00e4rilisel laup\u00e4eva\u00f5htul. Sissejuhatuseks m\u00e4ngib Kristjan Kannukene teatraalsetes poosides haavatava k\u00f5laga viiulit, h\u00e4lisedes vokaalselt kaasa, taustaks diskreetsed ruumilised helid.<\/p>\n<p>Ka Agita Reke alustab \u00f5rnalt, salap\u00e4raselt ja hiilivalt. \u00d5rnad kahinad kasvavad tonaalseks, paisudes undamiseks, mis omakorda bassiseks m\u00fcrinaks areneb. Habrastest abstraktsioonidest j\u00f5utakse improvisatsiooni k\u00e4igus l\u00f5puks j\u00f5ulise taustal m\u00fctsuva biidi ja seda saatvate atmosf\u00e4\u00e4riliste kajadeni. J\u00e4\u00e4b mulje, et etteaste allhoovustes on terve aja techno peidus olnud, paljandudes aeg-ajalt keerukama abstraktsema m\u00fcra kahinakihi alt.<\/p>\n<p>Erik Alalooga \u201eKuut\u00f5ve tr\u00e4\u00e4nssi\u201c keskmes on rataste ja v\u00e4ntade abil nookuvad ja nolgutavad kineetilised objektid, kraftwerkiliku masinlikkusega kompositsiooni ehitamas. Ehe mehaaniline luup kohtub lindistatud luuperikordustega, mille aluseks on masinisti enda poolt t\u00f6\u00f6riistalaadsete objektide abil k\u00f5lama pandud \u00fcksikud unikaalsed helid. L\u00f5puks j\u00f5uab k\u00f5lapilt kraftwerkiliku minimalismi juurest kiiremate kajadega tihendatud, karmima, industriaalse sound\u2019i juurde.<\/p>\n<p>Kiwanoid m\u00e4ngis \u201eUssis\u00f5nu\u201c esitades \u0161amaanitrummi, taustaks digitaalsed k\u00f5nesimulaatorid l\u00e4bi vokooderi soome-ugri rahvaluulet esitamas, robotiaktsendid eesti murdekeelt moonutamas, pudendades selle abstraktse k\u00f5laga, tuvastamatuteks silpideks. Teose v\u00e4ltel intensiivistub \u00fcha k\u00e4rbseseene-trip\u2019ist kantud, palavikuliselt vibreeriv r\u00fctm. Maoteemalist rahvalaulu t\u00e4iendavad loetamatus kodeeringus digitekstiread, mis k\u00fc\u00fcdena \u00fcle taustaekraani siuglevad.<\/p>\n<p>Kris Kuldkepi analoogelektrooniline impro-set pole mitte pelgalt bi-, vaid multipolaarne, pakkudes eklektilist teekonda \u00fcle emotsioonide Ameerika m\u00e4gede. Vaevum\u00e4rgatavatest kordustest abstraktsioonis joonistub v\u00e4lja kerge r\u00fctm, mis juhib v\u00e4lja k\u00f5rvakriipiva feedback\u2019i-vile-laadse m\u00fcraterrorini, millele j\u00e4rgnevad abstraktsed sahinad, keelpillina k\u00f5lav bassikatke ja metalsed, pikalt kajavad m\u00e4ngutoosik\u00f5lad. L\u00f5puks j\u00f5utakse j\u00e4lle tagasi d\u00fcstoopiliselt kimedasse h\u00e4ire\u00e4revusse.<\/p>\n<p>Indoneesiast p\u00e4rit J. \u201eMo\u2019ong\u201c Santoso Pribadi vaatab lavale astudes oma iseehitatud lisaelementidega v\u00e4ntkannelt kurjakuulutava lihunikupilguga, trummipulgad k\u00e4es, l\u00fc\u00fces nendega seej\u00e4rel j\u00e4rsult ja j\u00f5uliselt keeltele, nagu l\u00fc\u00fcakse Jaapani suurt trummi. Luuperisse ehitatakse tumedatest poognak\u00e4ginatest foon, vahepeal k\u00f5lavad sealt ka kergemad, gamelanlike kulinak\u00f5ladega l\u00f5unamaised rahvamuusikar\u00fctmid, millele vastandub live-koputuste agressiivne kaos. Lisaks puhkpillid: m\u00f5nda aega m\u00e4ngib artist groteskse k\u00f5laga torupillivilet otse huultele t\u00f5stes kakofoonilist passaa\u017ei, et see siis vooliku kaudu puhutava, vastu ootusi kandle sisse mahutatud viimsep\u00e4evapasuna-funktsiooni vastu vahetada, l\u00f5puosas k\u00f5lab aga plast- ja bambustorudest ning kilekotist kombineeritud kriiskav-t\u00f6risev fl\u00f6\u00f6t-digeridoo. Teretulnud koopamehelik ja maal\u00e4hedane vaheldus muidu elektroonilise festivali kontekstis.<\/p>\n<p>P\u00fchap\u00e4evaks on veel kuulata j\u00e4\u00e4nud heliloojate \u00fchenduse Seniit ambisooniline looming. Shawn Pintchbecki \u201eDepartures\u201c kombineerib keskkonnahelisid melanhoolsena virvendava kuminamassiiviga, mis m\u00f5jub nagu paisuv nostalgiaemotsioon. Tervik kasvab j\u00e4rjest kihilisemaks nagu kaugenev vaade suurele hulgale m\u00e4lestustele, mis \u00fcksteist h\u00e4gustavad. Rebeca Vilpuu \u201eHoovustes\u201c hoiab tundlik klaver bassise elektroonilise s\u00fcgaviku serval nappi, ebakindlat tasakaalu. Altpoolt aimub midagi \u00e4hvardavat, mis ennast t\u00e4nu minimalistlikule helikeelele otse n\u00e4ha ei lase. Hans-Gunter Locki \u201eA Draft of Spatial Sound\u201c kasutab ambisoonilise s\u00fcsteemi v\u00f5imalusi t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, joonistades ruumi eriti ruumiliseks. Kuulamiskogemus oleks nagu viibimine j\u00e4rjest intensiivistuva kiirgusev\u00e4lja keskel, kuhu ilmuvad v\u00e4ikesed aktiivse liikumisega, k\u00f5rgetest helidest koosnevad objektid, mis j\u00e4\u00e4vad kuulaja orbiidile tiire tegema. Trevor Kinna usutav migreenisimulatsioon kasutab k\u00f5rva kriipivaid vilesid ja undamisi, mille vahele tekivad raskesti j\u00e4lgitava alustaimestikuna detailsemad struktuurid.<\/p>\n<p>Sessiooni l\u00f5pp saabub raskema, seekord kaksiklajatusega. Otto Iivari \u201eDynamos\u201c viskleb miski suur ja raske aegluubis ringi r\u00e4ntsatades nagu hiigelkala kuival, pillutades v\u00e4iksemaid, k\u00f5rgemast helist tehtud objekte. Konstruktsioon annab nagina ja krutjumise saatel selle raskuse all j\u00e4rele, kaotades l\u00f5puks stabiilsuse, lihkudes paigast ja sadades kuulajale m\u00fcrinal kaela ning mattes ta tihkesse vaikusse. Nikos Stavropoulose \u201ePar une belle fin d\u2019apr\u00e8s-midi\u2019s\u201c j\u00e4tkab see n\u00e4htamatu leviaatan portselanipoes, l\u00fckates suuremad objektid raske m\u00fcrsuga \u00fcmber, veeretades neid m\u00fcrinal ringi ja pannes tonaalseid helisid t\u00e4is vitriinid oma sammude saatel r\u00fctmiliselt klirisema.<\/p>\n<p>Festivali finale discr\u00e8te\u2019ina k\u00f5lab Heli\u00fcleste Tasandite Ansambli \u201eVali vaikus\u201c. Saalis on enamiku ajast t\u00f5esti vaikne \u2013 kuulda on isegi publiku liigeste naksatusi, r\u00e4\u00e4kimata sellest, kui keegi toolil niheleb. Hans-Gunter Lock suudab m\u00e4ngida viiulit nii, et seda pole peaaegu kuulda, tekitades vaid veidraid kahinaid. Publiku \u00fcmber paigutatud artistide juurest kostab vaikseid v\u00f5imendamata helisid nagu juuste kammimine, h\u00f5bepaberi krabin, metallesemete kl\u00f5psatused ja vaevu kuuldavad muigutused. Ruumi asetatud Aivar T\u00f5nso metalsetest ebak\u00f5laritest k\u00f5lab harvadel hetkedel pisut gongilikku kuma. Tekkiv helipilt on peaaegu sama n\u00fcansseeritud ja t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne nagu maailm ise, aga paneb siiski ajataju kummaliselt moonduma ja kuulaja kannatuse proovile. Tekib tunne, et sellise taseme minimalismi nautimiseks oleks vaja oma k\u00e4rsitust f\u00fc\u00fcsilisest kehast kuidagi lahti saada. Aga just k\u00f5ike seda ongi oodata \u00fchelt Eesti k\u00f5ige eksperimentaalsemalt muusikafestivalilt, positiivses m\u00f5ttes veidrast avainstallatsioonist kuni kompromissitu finissage\u2019ini v\u00e4lja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Festival \u201e\u00dcle heli\u201c 16. \u2013 19. X Tallinnas. Seekord toimub \u201e\u00dcle heli\u201c festival tervenisti Tallinna vanalinnas, Pika ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26343,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-26342","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427224068743017","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26342","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26342"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26342\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26342"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26342"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26342"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}