{"id":263486,"date":"2026-08-29T06:46:08","date_gmt":"2026-08-29T06:46:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263486\/"},"modified":"2026-08-29T06:46:08","modified_gmt":"2026-08-29T06:46:08","slug":"fonoteek-melomaanide-privileeg-voi-kultuurivaartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263486\/","title":{"rendered":"Fonoteek \u2013 melomaanide privileeg v\u00f5i kultuuriv\u00e4\u00e4rtus?"},"content":{"rendered":"

Nii muusikagurmaanid kui\u00a0ka lihtsalt muusikas\u00f5brad, l\u00f5puks terve muusikavaldkond seisab silmitsi kurioosse paradoksiga. Nimelt on f\u00fc\u00fcsilised helikandjad tegemas comeback\u2019i ning seda mitte ainult kuskil kaugel USAs v\u00f5i K-popi \u017eanri austavates ringkondades1, vaid ka siinsamas Eestis, muusikahuviliste hulgas, kes hindavad uuemat ning vanematki kodu- ja v\u00e4lismaist muusikat2. Kuigi veel m\u00f5ni aega tagasi paistsid melomaanide pelgupaigad ja plaadipoed vaikselt v\u00e4lja surevat ning f\u00fc\u00fcsilised helikandjad kolisid veebi ning plaadipoodide asemel ka n\u00e4iteks suurematesse raamatukauplustesse, on olukord praeguseks v\u00f5tnud uue suuna. Plaadipoode ja -turge tekib juurde, kasvab inimeste huvi f\u00fc\u00fcsilisi helikandjaid omada ja koguda.3 Kuna erinevalt n\u00e4iteks raamatupoest leiab plaadipoest ka eriala spetsialisti, gurmaani, kuraatori ja muusika tutvustaja \u00fches isikus, on t\u00e4hendusrikas ka plaadipood kui ruum, mis toob kokku samalaadsete huvidega inimesed.<\/p>\n

Kuid f\u00fc\u00fcsiliste helikandjate naasmise m\u00fcndil on ka teine k\u00fclg. Oletame, et hoolimata soovist f\u00fc\u00fcsilisi helikandjaid kuulata puuduvad selleks n\u00e4iteks rahalised v\u00f5imalused helikandjate, samuti nende kuulamiseks vajaliku aparatuuri ostmiseks. V\u00f5i et tahetakse m\u00f5nd helikandjat kuulata vaid korra, seda omamata. V\u00f5i et seda ei olegi enam turul saada, r\u00e4\u00e4kimata digiversioonist veebis. Nagu raamatute puhul, mida saab raamatukogust koju laenutada, oleks ka muusikas\u00f5pradel paslik p\u00f6\u00f6rduda raamatukokku, \u00f5igemini selle muusikaosakonda v\u00f5i fonoteeki. Seal, nagu teadlikult kureeritud plaadipoeski, pole riiulid mitte lihtsalt helikandjatest lookas, vaid on ka inimene, kes tunneb kogu l\u00e4bi ja l\u00f5hki. Ta valdab erialast muusikaspetsiifilist terminivara, nagu \u201eoopus\u201c ja \u201eBWV\u201c, teab, mis asi on helistik, orkestratsioon, soolo- v\u00f5i kooripartii, \u0161ellak- v\u00f5i vin\u00fc\u00fclplaat. Ta orienteerub eri ajastutes ja \u017eanrides, evib kompetentsust muusika h\u00fcbriidses infokeskkonnas navigeerimiseks ning tunneb muusika metaandmeid, et vaid abstraktsete m\u00e4rks\u00f5nade p\u00f5hjal leida riiulist t\u00e4pselt see \u00f5ige. Samuti oskab ta muusikahuvilisi juhendada vin\u00fc\u00fclim\u00e4ngija v\u00f5i m\u00f5ne teise tehnilise lahenduse kasutamisel.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Helikandjad v\u00f5ivad raamatukogus, ehkki passiivselt, riiulitel reas olla, ent \u00fches inimese ja ekspertiisiga kaob fonoteek kui kultuurim\u00f5tte kandja ja \u200ev\u00e4\u00e4rtus omaette.\u200e<\/p>\n

Pixabay \/ Creative Commons CC0 1.0\u200e<\/p>\n

Kuigi erialainimestele on ehk iseenesestm\u00f5istetav, et eraldi fonoteek v\u00f5i muusikasaal on sageli raamatukogu juures olemas, pole see v\u00f5ib-olla nii \u00fcldlevinud teadmine tagasihoidlikumatele v\u00f5i algajatele muusikas\u00f5pradele. Sootuks \u00fcldlevinud pole seevastu teadmine, et fonoteek v\u00f5i muusikaosakond on eraldiseisva struktuuri\u00fcksusena meie raamatukogudest vaikselt kadumas. Selguse huvides olgu kohe toonitatud, et tegu pole mitte fonoteekide ja muusikasaalide l\u00f5pliku sulgemise, helikandjate digiteerimise ja pr\u00fcgikasti viskamisega (kuigi ka seda on mujal maailmas juba juhtunud), vaid institutsionaalsete \u00fcmberkorraldustega, mille k\u00e4igus fonoteek on liidetud raamatukogu teiste all\u00fcksuste v\u00f5i osakondadega. Ehkki plaadi-, noodi- v\u00f5i erialakirjanduse kogu on alles, on kaotatud n\u00e4iteks selleks ette n\u00e4htud ruum (reaalne ja metafoorne) ning \u00fches sellega l\u00f5puks ka erialaspetsialistid oma ekspertiisi ning lihtsalt inimliku kohaloluga. Just institutsioonidest lahkuvad v\u00e4\u00e4rtuslikud inimesed on suurim kaotus, sest meie muusikakultuur ja selle areng tuginebki suuresti just eriala entusiastidele.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu kaob justkui teenus, mis on need kogud elus(ana) hoidnud. Helikandjad v\u00f5ivad k\u00fcll samamoodi, ehkki passiivselt riiulitel reas olla, ent \u00fches inimese ja ekspertiisiga kaob fonoteek kui kultuurim\u00f5tte kandja ja v\u00e4\u00e4rtus omaette. Vahest ongi seda k\u00f5ige lihtsam illustreerida suure raamatupoe plaadiriiuli ja teadlikult kureeritud plaadipoe k\u00f5rvutamise kaudu. Kui esimesel juhul on helikandjad riiulil n\u00e4iteks t\u00e4hestikulises j\u00e4rjekorras reas ning poes t\u00f6\u00f6tav inimene ei tea neist midagi, siis teisel juhul kureerib valikut spetsialist, kes on oma poes peaaegu k\u00f5ik helikandjad l\u00e4bi kuulanud ning seega orienteerub kogus, oskab aidata, otsida ja soovitada.<\/p>\n

Viimased n\u00e4ited fonoteekide \u00fcmberkorraldustest on p\u00e4rit P\u00e4rnu keskraamatukogust ja Tartu \u00fclikooli raamatukogust, kus muusikaosakond kui varem aastak\u00fcmneid iseseisvana tegutsenud \u00fcksus on n\u00fc\u00fcdsest organisatsiooniliselt \u00fchendatud m\u00f5ne teise osakonnaga.4 Loomulikult ei saa siin \u00fcle ega \u00fcmber ka raamatukogude pidevast, pitsitavast ja piinlikust rahapuudusest, mis sunnibki tegema \u00fcmberkorraldusi, t\u00f6\u00f6d optimeerima ja kulusid v\u00e4hendama. Pidevas muutumises on ka raamatukogude funktsioon ja fookus, mis ei piirdu enam ainult lugemisvara v\u00f5i laenutusteenuse pakkumisega, vaid vajab palju laiemat ja strateegilisemat l\u00e4henemist nii kogude, ruumide kui\u00a0ka teeninduse korraldamisel.5 Kuid, nagu kirjutab ka T\u00dc raamatukogu direktor Jaanika Anderson, siis \u201esamal ajal ei tohi kaduda raamatukogu p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused usaldusv\u00e4\u00e4rsus, avatus ja ligip\u00e4\u00e4s teadmistele.\u201c6<\/p>\n

T\u00dc raamatukogu muusikasaali olukord v\u00f5ib k\u00fcll mainitud \u00fcmberkorralduste tulemusena paista hoopiski t\u00f6\u00f6v\u00f5iduna, sest muusikasaal on struktuuri\u00fcksuse t\u00f6\u00f6protsessi \u00fcmberkujundamise t\u00f5ttu n\u00fc\u00fcd n\u00e4dalas varasemaga v\u00f5rreldes 16 tunni jagu kauem avatud.7 Kui varem sai muusikasaalis k\u00e4ia t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti kell 9\u201319 ning laup\u00e4eviti kell 12\u201318, siis n\u00fc\u00fcd on muusikasaal lahti \u00fclej\u00e4\u00e4nud raamatukoguga samadel aegadel: t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti 9\u201321 ning n\u00e4dalavahetusel 12\u201318. Muusikaspetsialist v\u00f5i konsultant on seevastu muusikasaalis kohal vaid t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti ja laup\u00e4eviti kell 12\u201318 ning muul ajal saab vajadusel abi raamatukogu kolmanda korruse teenindusletist. Kokku saab siiski leppida ka privaatse n\u00f5ustamise aja, sest muusikaosakonna senised kolm t\u00f6\u00f6tajat on edasi suunatud kogude arenduse osakonda ning seega v\u00e4ljaspool t\u00f6\u00f6aega saalist eemal. Sellele vaatamata ei korva pikem lahtiolekuaeg mentaalse ruumi ja inimliku kohalolu puudumist.<\/p>\n

See, milliseks kujuneb muusikaosakond praegu alles lahtipakkimisfaasis rahvusraamatukogus, pole teada, ent teiste raamatukogude hiljutise kogemuse p\u00f5hjal paistab, et tendents on \u00f5hus. Kuhu see v\u00e4lja viib ning kas ja kui palju selle tulemusena pikas plaanis muutub, on ehk vara \u00f6elda. Igatahes on selge, et loomulikult k\u00e4ivad selliste \u00fcmberkorraldustega kaasas v\u00f5idud ja ka kaotused ning \u00fcht universaalselt toimivat lahendust v\u00f5i kompromissi k\u00f5igi osaliste huvide kaitsmiseks ja edendamiseks ongi raske leida. Muidugi oleneb, kelle perspektiivist vaadata.<\/p>\n

Kui tulla tagasi muusikahuvilise vaatenurga juurde ja meenutada, et f\u00fc\u00fcsilised helikandjad on j\u00e4lle tagasi, tasub k\u00f5rva taha panna: mitmed uuringud n\u00e4itavad, et muusikasaalide ja fonoteekide kasutajad t\u00f5esti vajavad erialainimesi ja konsultante, kes juhatavad justkui kiirteele keerulise metainfo juurde, mida muusikaotsingud n\u00f5uavad ning milleni veebikataloogide ja iseteenindusautomaatide abiga ei j\u00f5ua.8 Samuti on teadmata, millise tahtliku v\u00f5i teadmatusest tahtmatu varalise kahju v\u00f5ib kaasa tuua inimese j\u00e4relevalve ja juhendamiseta j\u00e4etud muusikasaal.<\/p>\n

Seejuures on veel oluline, et kuigi fonoteegist ei saa helikandjat osta, vaid selle saab m\u00f5neks ajaks koju kaasa v\u00f5tta v\u00f5i seda kohapeal kuulata, k\u00e4ib sellegipoolest juba f\u00fc\u00fcsilise helikandjaga kaasas teatav kuulamisharjumuse ja muusika v\u00e4\u00e4rtustamise muutus, mis on praeguses muutlikus ja valdavalt veebi kolinud muusikamaailmas p\u00f5hjapanevalt oluline. Kui plaadipoed ja -turud toimivad kohtumispaikadena, siis t\u00e4pselt samamoodi toimib fonoteek v\u00f5i muusikasaal, mis esindab raamatukogu koosseisu kuuludes samuti avatust ja ligip\u00e4\u00e4setavust, kujundab kuulamisharjumust ja \u00f5petab muusikat v\u00e4\u00e4rtustama. Raamatukogu muusikaosakond on nii muusikahuviliste kohtumiskoht kui\u00a0ka kultuuris\u00fcndmuste toimumispaik. N\u00e4iteks T\u00dc raamatukogu muusikasaalis korraldatakse regulaarselt plaadikuulamis\u00f5htuid, seal k\u00e4ib Ants Johansoni eestvedamisel koos folgiklubi, kus r\u00e4\u00e4gitu-kuulatu salvestatakse ka Klassikaraadio saadete tarbeks. Peale selle on seal sobiva koha leidnud n\u00e4iteks Ps\u00fchhodisko konverents ja plaadilaat. Kuigi praegu pole selgelt \u00f6eldud, et need \u00fcritused \u00fches \u00fcmberkorraldustega kohe kaovad, tekib ikkagi k\u00fcsimus, kas p\u00e4rast muudatusi muusikasaalide t\u00f6\u00f6korralduses ning just nende toimimisp\u00f5him\u00f5tte revideerimist saab enam selliste \u00fcrituste j\u00e4tkusuutlikkuses kindel olla.<\/p>\n

1 CD-plaatide m\u00fc\u00fck on kasvamas t\u00e4nu Z-p\u00f5lvkonnale. \u2013 Postimees 20.\u00a0VII\u00a02026.<\/p>\n

2 Tuuli P\u00f5hjakas, Vin\u00fc\u00fclihullus. Miks me tahame muusikat j\u00e4lle k\u00e4ega katsuda? \u2013 Postimees 5.\u00a0VIII\u00a02026.<\/p>\n

3 Samas.<\/p>\n

4 Eili Arula, \u00dcle 40 aasta omaette \u00fcksusena tegutsenud muusikaosakond kaob raamatukogust. \u2013 Tartu Postimees 17.\u00a0VII\u00a02026.<\/p>\n

5 Jaanika Anderson, Kas me sellist teadusraamatukogu tahtsimegi? \u2013 Sirp 31.\u00a0VII\u00a02026.<\/p>\n

6 Samas.<\/p>\n

7 \u00d5ppeaasta algus toob kaasa muudatused raamatukogu muusikaosakonna t\u00f6\u00f6s. \u2013 Tartu \u00dclikool 16.\u00a0VII\u00a02026. https:\/\/utlib.ut.ee\/et\/uudis\/oppeaasta-algus-toob-kaasa-muudatused-raamatukogu-muusikaosakonna-toos<\/p>\n

8 Vt nt Nicola Barbuti, Mauro De Bari, Achilles Kameas, Thomas Chiotis, New job role profiles to bridge the digital skills gap in the cultural heritage sectors: The BIBLIO project. \u2013 Umanistica Digitale 2022, nr\u00a06, kd\u00a013, lk\u00a097\u2013115. https:\/\/doi.org\/10.6092\/issn.2532-8816\/15026; Johnston, Lucinda, Listening to Music \u201ein\u201c the Library. CAML Review Revue De l\u2019ACBM, 2020, nr 48, kd 1. https:\/\/doi.org\/10.25071\/1708-6701.40377<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nii muusikagurmaanid kui\u00a0ka lihtsalt muusikas\u00f5brad, l\u00f5puks terve muusikavaldkond seisab silmitsi kurioosse paradoksiga. Nimelt on f\u00fc\u00fcsilised helikandjad tegemas comeback\u2019i…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263487,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,215,144],"class_list":["post-263486","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-muusika","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-music","tag-muusika"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117177456480324377","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263486","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263486"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263486\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263487"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263486"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263486"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263486"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}