{"id":263498,"date":"2026-08-29T07:02:12","date_gmt":"2026-08-29T07:02:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263498\/"},"modified":"2026-08-29T07:02:12","modified_gmt":"2026-08-29T07:02:12","slug":"tsehhist-avastati-kultusepaik-mis-on-1000-aastat-vanem-kui-stonehenge","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263498\/","title":{"rendered":"T\u0161ehhist avastati kultusepaik, mis on 1000 aastat vanem kui Stonehenge"},"content":{"rendered":"

Rajatis avastati Chleby k\u00fclas Kesk-B\u00f6\u00f6mi piirkonnas. Arheoloogid leidsid ringikujulise piirde, mis koosnes umbes 230 meetrit l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2,5 m s\u00fcgavusega kraavist. Kraavi \u00fcmber asusid erinevates kohtades kaksteist sissep\u00e4\u00e4su, mis viisid piirde keskele, teatas uurimisr\u00fchm enda avalduses.<\/p>\n

Arheoloogid oletavad, et piirde seinad olid t\u00f5en\u00e4oliselt ehitatud puitpostidest. Kraavist leitud loomade luude p\u00f5hjal arvavad eksperdid, et sissep\u00e4\u00e4se ehtisid h\u00e4rgade koljud ja sarved.<\/p>\n

\u201eH\u00e4rjakultus oli esimeste p\u00f5llumajandus\u00fchiskondade seas oluline religioosne s\u00fcmbol,\u201c \u00fctles avalduses<\/a> Karli \u00dclikooli arheoloog Jan Turek. Nendes neoliitikumikultuurides olid h\u00e4rjad teadaolevalt j\u00f5u ja viljakuse s\u00fcmbolid.<\/p>\n

\"Pildil<\/p>\n

Arheoloogid m\u00e4rkisid, et rajatis on kiviaja leiukoha kohta ebatavaline. Sellel oli 12 eba\u00fchtlaste vahedega sissep\u00e4\u00e4su. Kui arheoloogid neid uurima hakkasid, avastasid nad, et sissep\u00e4\u00e4sude paigutus ei olnud juhuslik. Uurimisr\u00fchma juht Petr Kri\u0161tuf selgitas, et nende asetus moodustab s\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldas j\u00e4lgida p\u00e4ikese- ja kuuts\u00fckli k\u00f5ige olulisemaid hetki.<\/p>\n

Arheoloogid on tuvastanud kaks peamist vaatluspunkti. \u00dcks neist on seotud Kuu \u00e4\u00e4rmiste asenditega horisondil selle ligikaudu 18-aastase ts\u00fckli jooksul. Teine seob suvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva p\u00e4ikeset\u00f5usu talvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva p\u00e4ikeseloojanguga. Sarnast paigutust on kirjeldatud Stonehenge\u2019i puhul. <\/p>\n

\u201eEelajalooliste p\u00f5llumajandus\u00fchiskondade jaoks s\u00fcmboliseeris p\u00e4ikeset\u00f5usu ja suvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva seos algust, samas kui p\u00e4ikeseloojang ja talvine p\u00f6\u00f6rip\u00e4ev t\u00e4histasid l\u00f5ppu,\u201c \u00fctles Kri\u0161tuf. \u201eSama p\u00f5him\u00f5tet v\u00f5ib n\u00e4ha ka Stonehenge\u2019i peateljel. N\u00fc\u00fcd saame aru, et [see paik] oli projekteeritud sarnaselt.\u201c<\/p>\n

Chleby rajatise rituaalne otstarve on aga ajas muutunud v\u00f5i t\u00e4ielikult kadunud. Varasemate v\u00e4ljakaevamiste k\u00e4igus leiti alalt 18 inimese matused pronksiaja \u00dan\u011btice kultuurist, millele olid iseloomulikud unikaalsed matused ja esemed, sealhulgas Nebra taevaketas. Sel ajal v\u00f5is sellel paigal veel rituaalne otstarve olla. Kuid rauaajal (umbes 800 eKr \u2013 1 eKr) ehitati Chleby asukoha kohale asula.<\/p>\n

Uurimist\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub ja arheoloogid kavatsevad anal\u00fc\u00fcsida paiga pinnast, et saada rohkem teavet seal kunagi elanud inimeste kohta.<\/p>\n

\u201eLisaks esemetele ja surnute j\u00e4\u00e4nustele j\u00e4tavad inimesed pinnasesse ka keemilisi j\u00e4lgi. Need v\u00f5ivad aidata meil m\u00f5ista, kuidas seda erakordset paika eelajaloo erinevatel perioodidel kasutati,\u201c \u00fctles avalduses Jan Fi\u0161er, T\u0161ehhi Vabariigi Hradec Kr\u00e1lov\u00e9 \u00fclikooli arheoloog.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rajatis avastati Chleby k\u00fclas Kesk-B\u00f6\u00f6mi piirkonnas. Arheoloogid leidsid ringikujulise piirde, mis koosnes umbes 230 meetrit l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga ja 2,5…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[2016,26,27,12810,37,33,35,34,36,31,32,21,287,28,29,95,19,25,280,371,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-263498","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-autod","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-digiuudised","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kosmos","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teadus","tag-tehnika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117177519187422253","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}