Eesti konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks soovitab konkurentsiv\u00f5ime eksperdikogu oma raportis muu hulgas kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist \u00e4ritarbijatele, piirata mittejuhitava taastuvelektri osakaalu ning investeerida efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisv\u00f5imsustesse.<\/p>\n
Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsiv\u00f5ime eksperdikogu t\u00f6\u00f6 tulemusena valminud raport k\u00e4sitleb Eesti majanduse tulevikuv\u00e4ljavaateid, v\u00f5imalusi ja takistusi ning perspektiivikaid majanduspoliitilisi soovitusi. Olulisemate valdkondadena anal\u00fc\u00fcsis kogu elektriturgu, sideteenuseid, p\u00f5llumajandust ja ettev\u00f5tete rahastamisega seonduvat, ning andis nendega seotud soovitusi.<\/p>\n
Elektrituruga seonduvalt soovitab kogu planeerida mittejuhitava taastuvelektri osakaalu Eestis vahemikku 60\u201380 protsenti kogutarbimisest, v\u00f5ttes arvesse tarbijate, tootjate ja energias\u00fcsteemi kulusid ning kaasnevaid kasusid.<\/p>\n
Selle soovituse selgituseks nendib raport, et p\u00e4ikese- ja tuuleenergiale \u00fcleminekuga kaasneb turuhinna ja tarbijahinna langus, kuid viimane stagneerub, kui mittejuhitava energia osakaal saavutab 80 protsenti.<\/p>\n
P\u00e4ikese- ja tuuleelektrile \u00fcleminekuga ja turuhinna langemisega kahanevad ka elektris\u00fcsteemi ja riigi netotulud, kuna madam turuhind surub v\u00e4lja s\u00fcsteemi pakutavad juhitavad v\u00f5imsused ning kahandab elektritarbimise k\u00e4ibelt kogutavaid maksutulusid.<\/p>\n
“Arvestades mittejuhitava elektri osakaalu kasvuga kaasnevat kulu elektris\u00fcsteemi talitluspidevusele ja elektrik\u00e4ibelt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu riigile, siis olenevalt CO2 heitmekvoodi hinnast, maagaasi hinnast ja muudest turuhinda m\u00f5jutavatest teguritest v\u00f5ib p\u00e4ikese- ja tuuleelektrist saadav majanduslik v\u00f5it kahanema hakata juba tasemelt, kus mittejuhitava ja mittesalvestatava p\u00e4ikese- ja tuuleelektri osakaal tarbimises \u00fcletab 60 protsenti,” kirjutavad Kadri M\u00e4nnasoo ja Einari Kisel Tallinna tehnika\u00fclikoolist raporti vastavas peat\u00fckis.<\/p>\n
Samuti soovitavad nad kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist eesm\u00e4rgiga langetada elektrienergia l\u00f5pphinda nende \u00e4ritarbijate segmentides, kelle elektri \u00fchikukulu \u00fcletab naaberriikide konkurentettev\u00f5tjate taset.<\/p>\n
Ka soovitatakse kaaluda p\u00f5hjaliku meteoroloogilise uuringu l\u00e4biviimist, et kaardistada tuulekiiruse pikaajalised h\u00e4lbed Eesti eri piirkondades, v\u00f5i veelgi parem k\u00f5igis Balti riikides.<\/p>\n
\u00dchtlasi soovitavad energeetikaeksperdid p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu teadus- ja arendustegevusele ning investeeringutele efektiivsetesse juhitavatesse elektritootmisv\u00f5imsustesse, mille CO\u2082-heide on madal ja\/v\u00f5i mis v\u00f5imaldavad olemasoleva taristu ning ressursside optimaalset kasutamist.<\/p>\n
Selliste lahendustena on v\u00e4lja pakutud soojuse ja elektri koostootmisjaamu,
biogaasil t\u00f6\u00f6tavaid gaasielektrijaamu, energiasalvestina toimivaid pumph\u00fcdroelektrijaamu, vesiniku k\u00fctuseelemente ja kaugk\u00fcttekatlamajade juurde rajatavaid soojusmahuteid.<\/p>\n
“Eraldi k\u00e4sitlust vajab ka Eestisse tuumaenergia rajamine. Senikaua, kuni nimetatud lahendused piisavat reservv\u00f5imsust ei paku, tuleb t\u00f6\u00f6korras hoida p\u00f5levkivielektrijaamad,” seisab elektrituru peat\u00fckis.<\/p>\n
Balti riikide arengu erinevused s\u00fcvenevad<\/p>\n
Eesti eksperdid toovad konkurentsiv\u00f5ime raportis v\u00e4lja ka, et kuigi Eesti edestab teisi Baltimaid kulutustes teadus- ja arendustegevusele, on vahe P\u00f5hjamaadega endiselt suur.<\/p>\n
Murekohana tuuakse samuti v\u00e4lja, et Eesti ettev\u00f5tete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on v\u00f5rreldes teiste Balti riikidega v\u00e4iksemad, kuid kinnisvarasse suuremad. Tervikuna on ettev\u00f5tlussektori investeeringud suhtena sisemajanduse koguprodukti kolmes Balti riigis peaaegu v\u00f5rdsed.<\/p>\n
“Eesti majandus ja eksport on oma keerukuselt t\u00e4na L\u00e4tist ja Leedust k\u00f5rgemal tasemel, kuid erinevused Balti riikide arengus on viimastel aastatel s\u00fcvenenud. N\u00e4iteks Leedu majandus on t\u00e4na mitmekesisem v\u00f5rreldes Eesti ja L\u00e4ti majandusega,” kommenteeris konkurentsiv\u00f5ime eksperdikogu liige, Arenguseire keskuse uuringute juht Uku Varblane.<\/p>\n
Raportis k\u00e4sitletakse ka ettev\u00f5tete rahastamist, t\u00f5dedes, et Eesti ettev\u00f5tted toetuvad rahastamisvajaduse katmisel peamiselt pangalaenudele, kuid uuenduslike, ent samas riskantsemate projektide rahastamiseks sobiks paremini omakapitaliturg, ennek\u00f5ike riski- ja erakapitaliturg. Eksperdikogu soovitab Eesti riigil edendada olulise ankurinvestorina piiri\u00fcleseid fondifondide algatusi, kaasates lisaks Baltikumile P\u00f5hjamaid.<\/p>\n
Balti riikide ja Euroopa majanduse peamiseks riskiteguriks peavad aga eksperdid muutusi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas, mida iseloomustavad president Donald Trumpi poolt kehtestatud tollimaksud ning nendega seotud globaalset m\u00e4\u00e4ramatust.<\/p>\n
Konkurentsiv\u00f5ime eksperdikogu kutsuti riigikogu majanduskomisjoni eestv\u00f5ttel kokku 2023. aasta l\u00f5pus, et anal\u00fc\u00fcsida Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5imet ja v\u00e4ljavaateid ning tuua v\u00e4lja ideed nende parandamiseks.<\/p>\n
Raport t\u00e4ismahus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks soovitab konkurentsiv\u00f5ime eksperdikogu oma raportis muu hulgas kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist \u00e4ritarbijatele, piirata mittejuhitava…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2636,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2597,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2599,2598,28,29,19,25,2596,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-2635","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-arenguseire-keskus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-juhitavad-voimsused","20":"tag-konkurentsivoime-raport","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-taastuvenergia","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2635","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2635"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2635\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2636"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2635"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2635"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2635"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}