![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/10\/Sirp-39_0012__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nIiris T\u00e4hti Toom ja Henri Kopra leiavad, et Kopli rahvamaja on just selline keskkond, mis neid inspireerib.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Anneli Ivaste<\/p>\n
Kuidas te Kopli rahvamaja leidsite?<\/p>\n
Henri Kopra: Saime rahastuse Kopli rahvamaja hoovi uuendamiseks siis, kui olime rahvamajaga juba vabatahtlikena seotud. Minu side selle kohaga hakkas tekkima, kui asusin Inglismaal magistrit\u00f6\u00f6d tegema. Tahtsin seda teha Kopli teemadel, Iiris k\u00e4sitles Lasnam\u00e4ed. Olime k\u00fcll Eestist eemal, aga soovisime kodumaaga seotuks j\u00e4\u00e4da, uurida tuttavaid paiku v\u00e4rske pilguga.<\/p>\n
Kopli rahvamajja sattusin aga nii, et mind huvitas linnaaiandus arhitektuuriliste t\u00fcpoloogiate vaatevinklist ning Kopli 93 hoones oli just alanud \u201eCentrinno\u201c projekt, millega oli plaanis rajada kogukonnaaed. Toona vedasid ettev\u00f5tmist Karin Kruup ja Ave Timberg. Uurisin, mida nemad teevad, l\u00e4ksin oma teadmiste ja oskustega appi.<\/p>\n
Vaikselt hakkasime Iirisega m\u00f5tlema, kuidas vana hoone uuesti kasutusele v\u00f5tta. Kuidas saaks seal juba asuvat puidut\u00f6\u00f6koda laiendada. Ilmselgelt on kogu maja \u00fchekorraga korda tegemine v\u00e4ga mahukas ja kallis t\u00f6\u00f6, seega keskendusime just vahekasutuse mudelile: milliseid osi hoonest v\u00f5i krundist saaks kasutada juba enne kui suuremad investeeringud kohale j\u00f5uavad. Mida rohkem funktsioone \u00fchte kohta tuua, seda suurem n\u00f5udlus tekib ka uute tegevuste j\u00e4rele, majja tulevad aina uued kasutajad.<\/p>\n
N\u00e4ha oli, et palju kasutatakse sisehoovi. Parandust\u00f6\u00f6koda laienes suveks \u00f5ue, kogukonna aednikud tegid hoovis v\u00e4iksemaid \u00fcritusi ja k\u00e4isid vett v\u00f5tmas. Samal ajal oli see koht oma konaruste ja lagunevate osade t\u00f5ttu ohtlikuv\u00f5itu. Loogiline oli siduda v\u00e4liruum paremini majaga.<\/p>\n
Iiris T\u00e4hti Toom: Mina leidsin Kopli rahvamaja suuresti t\u00e4nu Henrile. See on t\u00e4pselt selline koht, kus tahaks isegi olla ja k\u00e4ia. P\u00e4rast Inglismaal uurimust\u00f6\u00f6 l\u00f5petamist tahtsin j\u00e4tkata samav\u00f5rd intellektuaalseid v\u00e4ljakutseid pakkuva ning \u00fchiskondlikult t\u00e4hendusrikka t\u00f6\u00f6ga. N\u00e4gime Koplis seda v\u00f5imalust. Magistrit\u00f6\u00f6s m\u00e4ngisin l\u00e4bi mitu stsenaariumi, kuidas ideid v\u00f5iks ellu viia, ning j\u00f5udsin arusaamale, et vajalikeks t\u00f6\u00f6deks pole rahastust ja puudu on otsene klient. Tuli ise tuvastada vajadused ja leida v\u00f5imalused. Meil vedas, et esimene projekt, mille kirjutasime, sai rahastuse, kuna \u00fcldiselt on konkurents v\u00e4ga tihe.<\/p>\n
Kopli rahvamaja hoov on taaskasutatud materjalist. Ideena r\u00e4\u00e4gitakse materjaliringlusest palju, kuid elus on palju takistusi. Alustades sellest, et keegi ei tea, kust midagi saab, l\u00f5petades sellega, et puuduvad oskused sellest ehitada. Kuidas teil l\u00e4ks? Kui palju idee teostamise juures ilmnes takistusi ja kitsaskohti?<\/p>\n
Kopra: Alustada v\u00f5iks hoopiski k\u00fcsimusest, miks Kopli on sobiv koht materjali\u00adringluse katseprojektiks. Kopli rahvamajas tegeletakse juba praegu parandamisega: seal asub paranduskelder, kus saavad kokku sarnaste v\u00e4\u00e4rtustega inimesed. Saadi aru, et selle idee v\u00f5iks tuua avalikku ruumi n\u00e4htavale ning hakata katsetama.<\/p>\n
Alguses oli muidugi keeruline, Tallinnas pole sellist materjalipanka, kuhu v\u00f5ib minna ja vaadata, mis \u00fcle on, ja sealt siis v\u00f5tta. V\u00e4lja arvatud s\u00e4\u00e4stva renoveerimise infokeskuse ladu Paljassaare j\u00e4\u00e4tmejaama juures, aga nemad koguvad peamiselt muinsusv\u00e4\u00e4rtusega kraami, mis hoovi sillutamiseks pole ilmtingimata sobiv. Jah, neilt saime paekivi, mida on k\u00fcll kasutatud hoovi \u00e4\u00e4ristuses, aga paas on pehme materjal ning ala keskele, kus palju k\u00f5nnitakse, see kiire lagunemise t\u00f5ttu ei sobi.<\/p>\n
Osalt leidsime materjali nii, et k\u00e4isime lahtiste silmadega ringi, m\u00e4rkasime kuskil lammutust\u00f6id ja maakive, otsisime kontakti ja lihtsalt kirjutasime-helistasime. M\u00f5nikord juhtus nii, et materjalist tahetigi lahti saada. M\u00f5nikord oli tegu juba j\u00e4relturu materjaliga. Keeruline oli ka koguseid arvestada. Paremal juhul on lammutatud materjal juba alusele laotud, siis on t\u00e4pselt n\u00e4ha, kui palju seda on. Kehvemal juhul on materjal kottides v\u00f5i hunnikutes. Siis v\u00f5tad k\u00e4tte, l\u00e4hed laod ise kaubikusse ja tood \u00e4ra. Materjali saamiseks tuleb olla leidlik.<\/p>\n
V\u00e4ga palju materjali leiab Facebooki turult v\u00f5i osta.ee platvormilt. Seal on palju saripostitajaid. N\u00e4ed, et kellelgi on midagi sobivat, teed juttu ja siis tuleb v\u00e4lja, et tal on kuskil ladu, kus hoiab igasugust v\u00e4\u00e4rt kraami.<\/p>\n
Toom: Leidsime niimoodi m\u00f5ned lammutusettev\u00f5tted, kes materjali utiliseerides ka kasutusk\u00f5lblikku v\u00e4lja sorteerisid. Saime nende ladudest ja pr\u00fcgihunnikutest kokku pea kolmandiku vajaminevast materjalist. S\u00fcsteemsemalt materjalide otsimine on veidi nagu n\u00f5ela otsimine heinakuhjast. Pead leidma \u00f5iged kontaktid, kuna info liigub p\u00f5hiliselt meililistide ja mitteametlike kanalite kaudu. Sellist avalikku vahendusplatvormi, kust tavatellija v\u00f5i arhitekt ringsele materjalivalikule ligi p\u00e4\u00e4seks, ei olnud laialdaselt toimival kujul olemas. Praegu on lootus, et Tallinna loodavad ringmajanduskeskused ning ka taaskasutusele spetsialiseerunud m\u00fc\u00fcgiplatvormid, nt ZeroBuild.me, t\u00e4idavad veidi selle t\u00fchimiku. Nende edu eeldus on korduvkasutust toetavate lammutusmeetodite levik, m\u00fc\u00fcdava materjali maht ja kvaliteet, pikemaaegsed hoiustamisv\u00f5imalused jpm. Need k\u00f5ik omakorda algavad kultuurilisest arusaamast, et materjal on \u00fcldse taas\u00adkasutamist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
Kuidas peaks Kopli rahvamajaga edasi liikuma?<\/p>\n
Toom: Minu arust pakub etapiviisiline arendamine huvitavaid v\u00f5imalusi. Kopli poolsaar areneb kiiresti: arendamisel on Kopli liinid, Bekkeri sadama ala, P\u00f5hjala tehas, elamualad jpm. Tegu on mastaapse ruumilise ja demograafilise muudatusega, mida toetab samaaegne \u00fchiskondliku taristu edendamine. Siin on oma osa ka kultuurim\u00e4lestistel kui koha- ja kultuuriloo kandjatel. Minu arvates ei tasu Kopli rahvamaja renoveerida klassikalise arhitektuuriv\u00f5istluse mudeli j\u00e4rgi, kus ideid pakutakse \u00fclalt alla ning k\u00f5ik tehakse \u00fchekorraga valmis.<\/p>\n
Kopli rahvamaja suur v\u00e4\u00e4rtus on see, et seal saab tasapisi etapiti testida, mis t\u00f6\u00f6tab, mis mitte, suurendada huvi elanike seas, pakkuda teistsuguseid v\u00f5imalusi. Kui selgub, et miski toimib h\u00e4sti, siis saab sellega edasi liikuda. J\u00e4tkusuutlikum ja huvitavam on kasvatada vaikselt n\u00f5udlust ja pakkuda paralleelselt v\u00f5imalust. <\/p>\n
Kas kehtivad seadused ja reeglid \u00fcldse lubavad sellist tasapisi kasutusse v\u00f5tmist, p\u00f5lve otsas nokitsemist ja vastuvoolu ujumist?<\/p>\n
Toom: Vahekasutuse toetamiseks on v\u00e4ga vaja v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada juriidilised tugipunktid. Nii avalikus kui eraomandis on igasuguseid huvitavaid kinnistuid ja hooneid, mis on niisama v\u00e4\u00e4rtuslikud, ent alakasutatud ja amortiseerunud seisus. Vahekasutus aitaks neid hooneid ehitustehniliselt s\u00e4ilitada ning uus tegevus m\u00f5jub piirkonna kultuurilise katal\u00fcsaatorina.<\/p>\n
Kopra: Vahekasutusmudelite rakendamine on soodsam, maandab riske, kui tuleb testida elanike huvitatust konkreetsete ruumide, teenuste ja tegevuste vastu enne suuremate investeeringute tegemist. L\u00e4htutakse tasaarengu p\u00f5him\u00f5tetest ja tagatud on, et iga uus sekkumine s\u00fcnnib alles siis, kui teatud n\u00f5udluse ja tegevuse l\u00e4vendid on saavutatud.<\/p>\n
Pean ka v\u00e4ga oluliseks, et inimesed, kes elavad \u00fches piirkonnas ja jagavad \u00fchist posti sihtnumbrit, ei m\u00f6\u00f6duks \u00fcksteisest tere \u00fctlemata. Vajame sidusat l\u00f5imunud \u00fchiskonda ja \u00fcksteise tundma\u00ad\u00f5ppimine on selle alus.<\/p>\n
Toom: Oleme Henriga m\u00f5lemad Inglismaal elanud ja t\u00f6\u00f6tanud. Seal on asumiseltsid v\u00e4ga populaarsed, v\u00e4ga tragilt tullakse kokku, k\u00e4iakse kogu aeg linnaametnikele teada andmas, milliseid arenguid soovitakse v\u00f5i ei soovita. Kaasa r\u00e4\u00e4gitakse h\u00e4\u00e4lekalt ja pidevalt. Koplis olime meie Henriga just need, kes linnaosavalitsusega pidevalt sidet otsisid. Ja seda mitte selleks, et kurta, pigem ikka selleks, et \u00f6elda, mida me tahame, kuidas v\u00f5iks teistmoodi olla. Kaasamine kindlasti suurendab linnaametniku t\u00f6\u00f6mahtu, aga selline sisend on v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n
Kuidas P\u00f5hja-Tallinna valitsus teie tagasiside vastu v\u00f5ttis?<\/p>\n
Kopra: Esialgu l\u00f5ime kontakti Salme kultuurikeskuse direktoriga, sest tema haldas osaliselt ka Kopli rahvamaja ja parandust\u00f6\u00f6koda. Kui saime rahastuse, v\u00f5eti meid ka linnaosavalitsuses t\u00f5sisemalt jutule. Sealt on v\u00e4lja kasvanud igakuised arutelud, kus m\u00f5tleme juba rahvamaja pikema arengu peale.<\/p>\n
P\u00e4rast projekti l\u00f5ppu j\u00e4ime suhtlema ja m\u00f5tlema, kuidas koostada kultuurimajale hea tegevuskava ja ruumi\u00adprogramm. M\u00f5tleme ka sellele, mis rahva\u00admajaga edasi teha, et hoida \u00e4ra selle lagunemine nii kultuurilises, sotsiaalses kui ka ehitustehnilises m\u00f5ttes.<\/p>\n
Toom: Eks nii on igal pool, et alguses pead ennast t\u00f5estama, et sind usaldataks ja t\u00f5siselt v\u00f5etaks. Koplis on koost\u00f6\u00f6 olnud v\u00e4ga hea.<\/p>\n