{"id":26354,"date":"2025-10-24T04:30:09","date_gmt":"2025-10-24T04:30:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26354\/"},"modified":"2025-10-24T04:30:09","modified_gmt":"2025-10-24T04:30:09","slug":"arvo-pardi-mottemaastikud-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26354\/","title":{"rendered":"Arvo P\u00e4rdi m\u00f5ttemaastikud – Sirp"},"content":{"rendered":"

Konverents \u201eArvo P\u00e4rt. M\u00f5ttemaastikud\u201c 17.\u00a0 ja 18. X Arvo P\u00e4rdi keskuses. Ettekande pidasid Christoph Wolff (Harvardi \u00fclikool), Leopold Brauneiss (Viini \u00fclikool), Mart Tatlow (G\u00f6teborgi \u00fclikool), Eero Tarasti (Helsingi \u00fclikool), Peter Bouteneff (p\u00fcha Vladimiri \u00f5igeusu teoloogiline seminar, New York), Marie Antunes Serra (Strasbourgi \u00fclikool) ning Eestist Maarja Tyler (Arvo P\u00e4rdi keskus, EMTA), Anu Veenre (EMTA), Toomas Siitan (EMTA, Arvo P\u00e4rdi keskus), Kerri Kotta (EMTA), Joonas Hellerma (ERR), Peeter Torop (Tartu \u00fclikool), Kristina K\u00f5rver (Arvo P\u00e4rdi keskus, Tartu \u00fclikool), Marek Tamm (Tallinna \u00fclikool, Eesti TA).<\/p>\n

17. ja 18. oktoobril peeti Arvo P\u00e4rdi keskuses rahvusvaheline teaduskonverents \u201eArvo P\u00e4rt. M\u00f5ttemaastikud\u201c. Esimene samalaadne, COVIDi t\u00f5ttu k\u00fcll aasta v\u00f5rra edasi l\u00fckkunud \u00fcritus 2021. aastal oli \u201eArvo P\u00e4rt \u2013 tekstid ja kontekstid\u201c. Seekordne m\u00e4rks\u00f5na oli \u201einterdistsiplinaarsus\u201c, mis pole P\u00e4rdi loomingu uurimisel enneolematu, sest sellega k\u00e4ivad sageli kaasas religiooniuuringud. Uudne oli P\u00e4rdi muusika sidumine semiootikaga. T\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rati tema 1960. aastate loomingule, mida uuritakse j\u00e4rjest enam ja milles on hakatud n\u00e4gema tintinnabuli-stiili eelastet.<\/p>\n

Konverentsi avap\u00e4eva teema oli ajaloom\u00e4lu ja P\u00e4rdi muusika ning peaesineja Christoph Wolff k\u00e4sitles ettekandes \u201eKultuurim\u00e4lu muusikas. M\u00f5tisklusi Arvo P\u00e4rdi teosest \u201eKui Bach oleks mesilasi pidanud\u2026\u201c\u201c Bachi loomingu rolli P\u00e4rdi muusikas.<\/p>\n

Bachi m\u00f5ju oli kesksel kohal ka Toomas Siitani ettekandes \u201eArvo P\u00e4rt ja muutuvad modernismid\u201c, kus ta keskendus P\u00e4rdi 1960. aastate loomingut m\u00f5jutanud teguritele, eriti aga tema nn Bachi aastale 1964, mil valmisid \u201eKollaa\u017e teemal B-A-C-H\u201c, \u201eDiagrammid\u201c, \u201eMusica syllabica\u201c ja \u201eKvintetiino\u201c. P\u00e4rdi loomingulise kriisi alguseks peetakse 1968. aastat, mil valmis \u201eCredo\u201c, kuid Siitan t\u00f5estas veenvalt, et see juhtus juba neli aastat varem. 1964. aasta teostest on n\u00e4ha, et P\u00e4rt hakkas oma avangardistlikele kompositsioonitehnikatele otsima tuge kultuurim\u00e4lust ning k\u00f5igis eelnimetatud teostes avaldus see Bachi nimest tuleneva motiivi kasutamises v\u00f5i tema muusika tsiteerimises.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Konverentsi \u00fcks peaesinejaid oli Harvardi \u00fclikooli emeriitprofessor Christoph Wolff, kes k\u00e4sitles oma ettekandes Bachi loomingu olulist rolli P\u00e4rdi muusikas.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Birgit P\u00fcve<\/p>\n

Eesti esimest dodekafoonilist teost anal\u00fc\u00fcsis Maarja Tyler ettekandes \u201eEkspressionistlik \u201eNekroloog\u201c (1960) Arvo P\u00e4rdi loomingu kontekstis\u201c. Seda teost mainitakse tavaliselt pigem keeruka saatuse, mitte muusikaliste omaduste t\u00f5ttu, esitatakse samuti harva. Dodekafoonia oli 1960. aastal Eestis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5\u00f5ras n\u00e4htus ja kokkupuude sellega pigem teoreetiline. V\u00f5ib arvata, et kui P\u00e4rt ei oleks oma teost tutvustades maininud kaksteisttooni tehnikat, mida on kuulates \u00fcsna raske tabada, oleks ehk j\u00e4\u00e4nud olemata kriitika \u201ekas me peame tunnistama, et meie relvad on l\u00e4inud n\u00fcriks, et peame laenama mujalt vahendeid, et viia n\u00f5ukogude muusikat edasi?\u201c (Boris K\u00f5rver)*. Kriitika viis l\u00f5puks teose esitamiskeeluni, millest r\u00e4\u00e4kis ka Maarja Tyler, kuid r\u00f5\u00f5mustavalt oli tema ettekande p\u00f5hir\u00f5hk teose muusikalisel sisul ja teost \u00fcmbritseval tundemaailmal, et anda aimu P\u00e4rdi tollasest vaimulaadist.<\/p>\n

T\u00e4iesti teistsuguse nurga alt vaatles P\u00e4rdi teoseid Kerri Kotta, kelle p\u00e4rusmaaks on vormik\u00fcsimused. Ettekandes \u201eTheosis kui stiili areng ja vormilis-retooriline teekond Arvo P\u00e4rdi loomingus\u201c olid vaatluse all s\u00fcmfooniate vormilised protsessid ning helilooja muusikalise stiili areng eesm\u00e4rgiga kirjeldada neid jumalikkuse suunas liikumisena.<\/p>\n

Elavat huvi tekitas Anu Veenre uurimus \u201eArvo P\u00e4rt kolleegide pilgu l\u00e4bi: arutelud Eesti NSV Heliloojate Liidu t\u00f6\u00f6koosolekutel 1979. aastate l\u00f5pul\u201c, kus ta andis \u00fclevaate koosolekutest, mis peeti aastatel 1944\u20131987. Seal kuulati l\u00e4bi enam-v\u00e4hem kogu sel perioodil Eestis loodud helilooming, sh P\u00e4rdi teosed. Selline t\u00f6\u00f6korraldus on noorematele inimestele arusaamatu, r\u00e4\u00e4kimata l\u00e4\u00e4nest tulnutele, mist\u00f5ttu tuli teemat huvilistele l\u00f5unapausil selgitada.<\/p>\n

\u00dcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid ja isikup\u00e4rasemaid oli dirigendi ja klahvpillim\u00e4ngija Mark Tatlow\u2019 ettekanne \u201eArvo P\u00e4rdi \u201eMozart-Adagio\u201c kui muusikaline ajamaastik\u201c. Uurimuse keskmes oli k\u00fcll \u201eMozart-Adagio\u201c, mille kaudu ta anal\u00fc\u00fcsis klassitsistliku ja t\u00e4nap\u00e4evase maailma suhestumist, kuid t\u00f5eliselt raputav oli hoopis tema \u201eThe Deer\u2019s Cry\u201c visuaalne teksti t\u00f5lgendus. Tekstikeskne oli ka \u00fche parima P\u00e4rdi-tundja Leopold Brauneissi ettekanne \u201eR\u00f5hk kui s\u00f5na muusikalise teisendi element Arvo P\u00e4rdi teoses\u201c, mis avas P\u00e4rdi muusikas nii olulise k\u00fclje \u2013 teksti ja muusika kindlatest struktuurireeglitest l\u00e4htuva keeruka seotuse.<\/p>\n

P\u00e4eva l\u00f5petas kontsert, kus Robert Traksmann, Marcel Johannes Kits ja Sten Heinoja esitasid P\u00e4rdi, Elleri ja Bachi teoseid ning esiettekandele toodi Leopold Brauneissi P\u00e4rdi 90. s\u00fcnnip\u00e4evaks loodud teos \u201eTranquillo-Giocoso-Sereno. Kolm v\u00e4ikest pala\u201c.<\/p>\n

Konverentsi teine p\u00e4ev, kus keskne koht oli filosoofial ja semiootikal, osutus mulle kohati raskesti m\u00f5istetavaks, aga huvitavaks ja m\u00f5tlemapanevaks. Peak\u00f5neleja, semiootik ja muusikateadlane Eero Tarasti tutvustas P\u00e4rdi loomingut ettekandes \u201eFilosoofiline ja muusikalooline vaade Arvo P\u00e4rdi loomingule\u201c eksistentsiaalse semiootika nn zemilise mudeli kaudu. Selles mudelis on kaks kategooriat ehk moi (= mina) ja soi (= \u00fchiskond), mis jagunevad kaheks alakategooriaks. Tarasti arvates avalduvad moi ja soi P\u00e4rdi muusikas M(eloodia)-h\u00e4\u00e4le subjektiivsusena ja T(intinnabuli)-h\u00e4\u00e4le objektiivsusena.<\/p>\n

M- ja T-h\u00e4\u00e4lte vastastikusest s\u00f5ltuvusest teoloogilisest vaatepunktist r\u00e4\u00e4kis Peter Bouteneff ettekandes \u201e1+1=1: \u00fchtsus ja mitmekesisus teoloogias ja tintinnabuli\u2019s\u201c. P\u00e4rt on nimetanud seda tehet oma\u00a0tintinnabuli-tehnika muusikalise struktuuri aluseks.<\/p>\n

1990. aastatel k\u00e4sitleti P\u00e4rdi muusikat sageli koos John Taveneri ja Henryk G\u00f3reckiloominguga kui \u201euuslihtsuse\u201c ilmingut. Sellisest l\u00e4henemisest on loobutud, kuid ei saa eitada, et k\u00f5igi kolme muusikat v\u00f5ib kirjeldada kui p\u00fchalikku. Sellele teemale keskendus Marie Antunes Serra oma esitluses \u201eP\u00fchaduse v\u00e4ljenduslikud modaalsused Arvo P\u00e4rdi ja John Taveneri 1990. aastate l\u00f5pu ja 2000. aastate alguse vokaalmuusikas\u201c. Milliste muusikaliste v\u00f5tetega see tunne tekitatakse, on aga \u00fcsna raske selgitada. Antunes Serra p\u00fc\u00fcdis seda teha semiootiliste ja narratoloogiliste meetodite varal.<\/p>\n

\u00dcks t\u00f5simeelne P\u00e4rdi muusika uurija ei saa m\u00f6\u00f6da helilooja muusikalistest p\u00e4evikutest, mida too 1974. aastast peale pidas. Seal peegelduvad P\u00e4rdi t\u00f6\u00f6protsess ning muusikalised ideed, aga leidub ka rikkalikult teksti ja pildimaterjali: tsitaate loetud raamatutest, palveid, m\u00f5tisklusi, samuti skeeme, joonistusi ja graafilisi s\u00fcmboleid. P\u00e4evikuid anal\u00fc\u00fcsis kultuurisemiootika vaatepunktist Kristina K\u00f5rver oma uurimuses \u201eArvo P\u00e4rdi muusikap\u00e4evikud kui inter\u00adsemiootilised m\u00f5ttemaastikud helis, s\u00f5nas ja pildis\u201c.<\/p>\n

Joonas Hellerma t\u00f5i ettekandes \u201e\u00d5ied murtud vaimust. M\u00f5tteid modernistliku muusika filosoofiast ja Arvo P\u00e4rdi loomingust\u201c v\u00e4lja nii m\u00f5ndagi esmapilgul P\u00e4rdi loominguga seostamatut, n\u00e4iteks Thomas Manni \u201eDoktor Faustuse\u201c peategelase Adrian Leverk\u00fchni saatuse ja Theodor Adorno uue muusika filosoofia, mille keskmes on \u201elohutu kannatus\u201c ehk \u00fcksikisik ja tema kannatus. P\u00e4rdi muusikaski on see olulisel kohal (seda t\u00f5estavad Kristina K\u00f5rveri tutvustatud muusikalised p\u00e4evikud), kuid oma p\u00fchadele tekstidele toetumise ja kolmk\u00f5lak\u00e4sitluse kaudu l\u00e4heb ta Adorno kirjeldatud modernismist otsustavalt edasi ning n\u00e4eb valgust ka seal, kus Adorno arvates seda enam olla ei saa.<\/p>\n

Mainimata ei saanud m\u00f5istagi j\u00e4\u00e4da kultuurisemiootiku Juri Lotmani nimi, mis k\u00e4is l\u00e4bi mitmest ettekandest. Peeter Torop, alustanud oma esitluses \u201eLoovuse semiootika: ante factum ja post factum d\u00fcnaamika\u201c Dostojevskist, j\u00f5udis kiiresti Lotmanini ning tutvustas tema joonistatud autoportreid, mis on v\u00e4lja antud ka raamatuna. Lotmani joonistused on justkui p\u00e4evas\u00fcndmuste kommentaariks, aga v\u00f5imaldasid paberile panna ka m\u00f5ndagi sellist, mida tollal ei olnud v\u00f5imalik s\u00f5nades v\u00e4ljendada.<\/p>\n

Konverentsi viimane ettekanne, Marek Tamme \u201e\u00dcks joon, l\u00f5pmatud t\u00e4hendused: holistlik m\u00f5tlemine Arvo P\u00e4rdi ja Juri Lotmani loomingus\u201c v\u00f5ttis eelnevalt r\u00e4\u00e4gitu paljuski kokku. Lotmanil ja P\u00e4rdil, kes k\u00fcll kunagi ei kohtunud, on palju \u00fchist. Lotman r\u00f5hutas, et semio\u00adsf\u00e4\u00e4ri k\u00f5ik elemendid on isomorfsed ja moodustavad sidusa terviku, ning ka P\u00e4rdile on maailm kui \u00fcks organism: \u201eKui meil hammas valutab, siis valutab terve keha, kui \u00fcks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm.\u201c See helilooja lause puudutab ise\u00e4ranis praeguste s\u00f5dade taustal.<\/p>\n

P\u00e4rdi m\u00f5ttemaastikke puudutaval konverentsil k\u00e4idi v\u00e4lja mitmeid uusi uurimissuundi, p\u00f5hiliselt just seoses semiootikaga, kuid v\u00e4rske pilguga vaadati ka varasemaid k\u00e4sitlusi. Toomas Siitan m\u00e4rkis tabavalt, et \u201ekonverents ei l\u00f5ppe punkti, vaid koma v\u00f5i kooloniga\u201c. K\u00f5ik ettekanded olid nii huvitavad, et tuli tahtmine haarata m\u00f5ne k\u00f5ne all olnud raamatu j\u00e4rele v\u00f5i kuulata P\u00e4rdi muusikat uute teadmiste valguses. Kuuldavasti olevat t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne plaan k\u00f5ik ettekanded ka tr\u00fckis avaldada. <\/p>\n

* Boris K\u00f5rveri s\u00f5nav\u00f5tt ENSV Heliloojate Liidu VII kongressil 1962. aastal. ERA.R-1958.1.192.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Konverents \u201eArvo P\u00e4rt. M\u00f5ttemaastikud\u201c 17.\u00a0 ja 18. X Arvo P\u00e4rdi keskuses. Ettekande pidasid Christoph Wolff (Harvardi \u00fclikool), Leopold…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26355,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-26354","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427267323109591","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26354"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26354\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}