{"id":26358,"date":"2025-10-24T04:33:09","date_gmt":"2025-10-24T04:33:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26358\/"},"modified":"2025-10-24T04:33:09","modified_gmt":"2025-10-24T04:33:09","slug":"moned-neljajalgsed-dinosaurused-upitasid-end-sageli-kahele-jalale-pusti-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26358\/","title":{"rendered":"M\u00f5ned neljajalgsed dinosaurused upitasid end sageli kahele jalale p\u00fcsti | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Inimeseloom on \u00fcsna eriline muu hulgas selle poolest, et ta k\u00f5nnib kahel jalal, v\u00e4hemalt keskp\u00e4eval. N\u00fc\u00fcd aga selgub, et samasuguse trikiga on saanud juba k\u00fcmneid miljoneid aastaid enne inimest hakkama ka m\u00f5ned muidu enamasti nelja jalaga maal p\u00fcsinud dinosaurused.<\/p>\n<p>Brasiilia, Argentina ja Saksa teadlased on avastanud, et kaks L\u00f5una-Ameerika sauropoodiliiki olid kehaehituse poolest h\u00f5lpsasti v\u00f5imelised kahele jalale p\u00fcsti t\u00f5usma, ja t\u00f5en\u00e4oliselt ei j\u00e4tnud nad seda v\u00f5imet kasutamata.<\/p>\n<p>P\u00fcstiasendis said nad nosimiseks k\u00e4tte k\u00f5rgematel puuokstel kasvanud lehti ja k\u00fcllap avaldasid ka oma looduslikele vaenlastele hirmu\u00e4ratavamat muljet.<\/p>\n<p>\u00dcks neist kahest sauruseliigist kannab nime uberabatitaan. Tema fossiile on leitud Brasiiliast ja nime on ta saanud Uberaba omavalitsus\u00fcksuse j\u00e4rgi Minas Geraisi osariigis.<\/p>\n<p>Teine on neukeensaurus, kes on p\u00e4rit Argentinast ja nime saanud Neuqu\u00e9ni provintsis voolava Neuqu\u00e9ni j\u00f5e j\u00e4rgi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>M\u00f5lemad nad elutsesid kriidiajastu l\u00f5pul, umbes 66 miljonit aastat tagasi.<\/p>\n<p>Julian Silva S\u00e3o Paulo Osariigi\u00fclikoolist ja ta kolleegid uurisid mitmel pool maailma loodusmuuseumides hoiul olevaid fossiile.<\/p>\n<p>Nad rekonstrueerisid loomade reieluud digitaalselt ja simuleerisid luude toimimist inseneriteaduses kasutatava l\u00f5plike elementide meetodi nimelise arvutusv\u00f5ttega, mis leiab diferentsiaalv\u00f5rrandite s\u00fcsteemi lahendid numbriliselt.<\/p>\n<p>Selgus, et uberabatitaani ja neukeensauruse reieluud olid r\u00e4sajamad ja j\u00e4serikumad kui muul viiel uuritud sauruseliigil, miska hajutasid nad p\u00fcstasendist tulenenud mehaanilist pinget t\u00f5husamalt.<\/p>\n<p>\u00dclej\u00e4\u00e4nud sauruseviisikul olid ka hiigelsuured reieluud ja v\u00f5imsad lihased, aga loomade kogukuse kohta siiski ebapiisavad.<\/p>\n<p>Silva ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas <a href=\"%20https:\/onlinelibrary.wiley.com\/doi\/10.1111\/pala.70019\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Paleontology<\/a>, et t\u00f5en\u00e4oliselt oli ka t\u00e4iskasvanud uberabatitaanidel, keda selles uuringus ei uuritud, p\u00e4ris raske pikemat aega kahel jalal p\u00fcsti p\u00fcsida ja see asend v\u00f5is selle liigi puhul iseloomustada pigem noorloomi.<\/p>\n<p>Dinosauruste maailm oli suur ja mitmekesine ja seal leidus rohkesti ka \u00fcliv\u00f5imsate tagajalgade ja seejuures m\u00f5nikord isegi naeruv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4ikeste esik\u00e4ppadega loomi, nagu n\u00e4iteks t\u00fcrannosaurused, ja nende jaoks oli kahel jalal k\u00e4imine igap\u00e4evane komme. Kuid see uuring ei olnud neist.<\/p>\n<p>Pildil on kaks p\u00fcstist neukeensaurust kunstniku kujutuses.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimeseloom on \u00fcsna eriline muu hulgas selle poolest, et ta k\u00f5nnib kahel jalal, v\u00e4hemalt keskp\u00e4eval. N\u00fc\u00fcd aga selgub,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26359,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[5000,540,26,27,14310,37,33,35,34,36,31,32,21,14311,28,29,95,19,25,14312,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-26358","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-argentina","9":"tag-brasiilia","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-dinosaurus","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kahejalgsus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-pusti","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427279154024295","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26358"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26358\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}