{"id":26364,"date":"2025-10-24T04:41:08","date_gmt":"2025-10-24T04:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26364\/"},"modified":"2025-10-24T04:41:08","modified_gmt":"2025-10-24T04:41:08","slug":"kirjutamine-kui-tolkimine-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26364\/","title":{"rendered":"Kirjutamine kui t\u00f5lkimine – Sirp"},"content":{"rendered":"

\u201ePs\u00fc\u00fchiline elu s\u00fcnnib ja uueneb seal, kus on p\u00fc\u00fcd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.\u201c Bulgaaria p\u00e4ritolu Prantsusmaa keeleteadlasele ja kirjanikule Julia Kristevale on teise keele kasutamine, keeltevaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning t\u00f5lkimine \u00fcks oluline tingimus, et olla elus.<\/p>\n

Kristeva v\u00e4ljendab teise keele armastuse (\u201eDe\u00a0l\u2019amour de\u00a0l\u2019autre langue\u201c) puhul m\u00f5tet, et kuna inimolend r\u00e4\u00e4gib loomulikult emakeelt, oma rahvuskeelt, siis selle asemel muud keelt r\u00e4\u00e4kida v\u00f5rdub loomulikkuse kaotamise, reetmise v\u00f5i v\u00e4hemalt t\u00f5lkimisega. V\u00f5\u00f5ra keele kasutaja on seega ennek\u00f5ike t\u00f5lkija: ta v\u00f5ib k\u00fcll suuta sulanduda suurep\u00e4raselt teise keelde, unustamata emakeelt, kuid v\u00f5\u00f5rap\u00e4rasus j\u00e4\u00e4b tajutavaks, avaldudes enamasti mentaliteedis v\u00f5i intonatsioonis, keele meloodias. Kristeva toob esile Prousti suurteose \u201eKadunud aega otsimas\u201c, mis on autori s\u00f5nutsi tema ainuke t\u00f5eline raamat\u00a0\u2013 lugu, mida kirjanikul ei ole vaja v\u00e4lja m\u00f5elda, sest see on juba temas eneses olemas ning vajab vaid t\u00f5lkimist. Ses m\u00f5ttes kattub kirjaniku \u00fclesanne t\u00f5lkija omaga: tunnete ja m\u00e4lestuste eriline keel vajab t\u00f5lkimist. Julia Kristeva toonitab t\u00f5lkija, v\u00f5\u00f5rkeele kasutaja ja kirjaniku olemuslikku l\u00e4hedust ning \u00fchendab k\u00f5ik need kolm \u00fchises ja ainulaadses t\u00f5lkimiskogemuses.1<\/p>\n

Kirjandusteosed peidavad niisiis eneses autorile omast erilist keelt, mille kummaline kauge olemus on kirjandusteose puhul \u00fchtaegu tingimus ja tulemus. See v\u00f5imaldab avastada ja luua uusi t\u00e4hendusi, millele toetub kirjandusloome, leiab Prantsuse-Kanada kirjanik, t\u00f5lkija ja sotsioloog R\u00e9gine Robin. V\u00e4he sellest: emakeele asemel v\u00f5ib kirjutamiskeeleks ollagi v\u00f5\u00f5rkeel. N\u00e4htus ei ole uus, kuid v\u00f5\u00f5rkeeles kirjutavaid kirjanikke paistab olevat XX\u00a0sajandi teisel poolel m\u00e4rgatavalt rohkem kui varem. M\u00f5istagi leidub selliseid ka eesti kirjanike hulgas. Eriti k\u00fclget\u00f5mbav n\u00e4ib aga olevat teise emakeelega kirjanikele olnud l\u00e4bi aegade prantsuse keel.2<\/p>\n

Miks otsustatakse vahel hakata oma emakeele asemel kasutama enese v\u00e4ljendamiseks kirjandusloomes teist keelt? Muidugi on sellele sama palju vastuseid kui isiklikke lugusid. Harjumusp\u00e4rane (ema)keel v\u00f5ib m\u00f5nikord seada piirid m\u00f5ttemustrites, kultuurile omased refleksid v\u00f5ivad kitsendada loomev\u00e4lja. M\u00f5ne autori v\u00e4ljendusviisi arvatavasti piirab \u00fcksainus kirjutuskeel nagu kapsel. V\u00f5\u00f5rkeeles kirjutavad autorid on tihtipeale mingil p\u00f5hjusel oma kodumaast eemaldunud. T\u00f5si, Mihkel Muti s\u00f5nul on m\u00f5ned sotsiaalsed r\u00fchmad ajaloos alati olnud teistest mobiilsemad, nende hulgas loovisikud: \u201eVaimuinimesed alatasa kas p\u00f5genevad kellegi-millegi eest v\u00f5i on tiivustunult kuhugi teel, aga alatasa kohtame neid oma loomulikust habitatio\u2019st eemal.\u201c3<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Prantsuse-Kanada kirjanik Nancy Huston \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Frantogian \/ CC BY-SA 3.0 \/ Wikimedia Commons<\/p>\n

Eksiil v\u00f5ib avada tee v\u00f5\u00f5rkeeles kirjutamisele, kuid pagulaskirjaniku looming j\u00e4\u00e4b kandma tema p\u00e4ritolumaa ja emakeele j\u00e4lgi. V\u00f5\u00f5rkeel tekitab takistusi isegi siis, kui kasutaja seda v\u00e4ga h\u00e4sti valdab. V\u00f5\u00f5rkeeles kirjutamise v\u00f5lu ja oht seisneb enese\u00fcletamises ja ootamatute keelenditega \u00fcllatamises. Mujalt tulnud kohalikus keeles v\u00e4ljenduja toob endaga v\u00f5\u00f5rap\u00e4rased ideed, muljed ja kogemused, millest ta ei saa ega taha end vabastada ning mis paratamatult kumavad l\u00e4bi tema tekstist, nagu ka tema emakeele taust. V\u00f5\u00f5rkeeles kirjutaja peab kohanema uute t\u00e4hendus- ja lause\u00f5petuse reeglitega, kuid ka teatud maailman\u00e4gemise aspektidega. Teine keel v\u00f5ib soodustada v\u00e4ljendusvabadust, l\u00fckates autori tundmatutele ja eksperimentaalsetele radadele\u00a0\u2013 valitud sihtkeel v\u00f5ib sedasi saada uusi v\u00e4rve. Niisugustest tekstidest leiab \u00fchtlasi tavap\u00e4rasest enam tegelaste m\u00f5tisklusi ja pingeid seoses identiteedi ja enese\u00adotsingutega.<\/p>\n

Mitmes keeles kirjutavaid ja eri kultuurikeskkondadega kohanenud kirjanikke on muidugi arvukalt. Toon m\u00f5ne n\u00e4ite maailmakirjandusest: Jonathan Littell, Samuel Beckett, Joseph Conrad, Eug\u00e8ne Ionesco, Milan Kundera, Julia Kristeva, Andre\u00ef Makine jpt.<\/p>\n

Poola p\u00e4ritolu Inglise kirjanik Joseph Conrad sulatas erakordse stiilimeistrina inglise kirjandusse mitteinglasliku tunnetuse. Inglise keelt ei r\u00e4\u00e4kinud ta vabalt enne 22.\u00a0eluaastat, mil temast sai Briti meres\u00f5itja. Valinud kodumaaks Suur\u00adbritannia, kirjutas ta oma arvukad meistriteosed inglise keeles, kuigi valdas ka poola, saksa ja prantsuse keelt. Kirjanik otsis lausetes \u00e4\u00e4rmise hoolega erilist v\u00e4rvi ja k\u00f5la, et elustada n-\u00f6 kulunud s\u00f5nu, mis olid p\u00e4rast sajandeid kestnud kasutamist kaotanud oma s\u00e4ra ja t\u00e4henduse. Conradi v\u00e4ljendusviisi ainulaadsus on viimistletud vaevan\u00f5udva t\u00f6\u00f6 vili. Inglise lugejale j\u00e4i Conradi stiil tihti liiga k\u00e4\u00e4nuliseks ja keerukaks, kuid see on m\u00f5ju avaldanud paljudele teistele kirjanikele. Autori (t\u00f5en\u00e4oliselt identiteedi ja keelega seotud) sisepiinad kajastuvad tema l\u00f5hestunud tegelastes, kes ei p\u00fc\u00fca kuigiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4ratleda oma geograafilist p\u00e4ritolu. Conrad on ise \u00f6elnud, et romaanikirjanik n\u00e4itab end oma teostes enam kui \u00fckski teine loovisik: ainsa reaalsusena v\u00e4ljam\u00f5eldud maailmas kirjeldab ta ainult iseend, avamata end siiski kunagi t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Prantsusmaal elav ja prantsuse keeles kirjutav Kanada p\u00e4ritolu Prantsuse-Kanada kirjanik ja t\u00f5lkija Nancy Huston l\u00e4ks 1973.\u00a0aastal 20aastasena Prantsusmaale \u00f5ppima. Ingliskeelses keskkonnas \u00fcles kasvanud Huston kinnitab, et ilma prantsuse keeleta tema loomingut ei oleks: t\u00f5eline kirjutamishuvi t\u00e4rkas t\u00e4nu prantsuse keelele, kuna emakeel oli emotsionaalselt liialt laetud. Ta v\u00f5rdleb v\u00f5\u00f5rkeelt koguni p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaga, milleta ei oleks ellu j\u00e4\u00e4nud.4 Ometi tunnistab ta, et naudib rohkem kui keelt ennast selle v\u00f5\u00f5rap\u00e4rast karakterit. Huston t\u00f5deb, et m\u00f5ningate emakeelsete m\u00e4lestuste puhul ei saa ta keelt muuta ega isegi olla kakskeelne\u00a0\u2013 liiati j\u00e4\u00e4b prantsuse keele teatud tasand talle alatiseks ligip\u00e4\u00e4smatuks, isegi kui ta oskab seda keelt suurep\u00e4raselt. Huston leiab, et m\u00f5ningane oma p\u00e4ritolust eemaldumine on kirjutamiseks h\u00e4davajalik tingimus, kuid t\u00e4ielik kohanemine v\u00f5\u00f5rsil on v\u00f5imatu, sest kellelegi ei saa tagantj\u00e4rele anda teistsugust lapsep\u00f5lve ega kujunemiskeskkonda. Arvukate kirjandusauhindadega p\u00e4rjatud Hustoni teemade hulgas kajastuvadki mitmekeelsus, r\u00e4ndek\u00fcsimus, identiteet jpm.<\/p>\n

Kunagises T\u0161ehhoslovakkias s\u00fcndinud Milan Kundera noorusp\u00f5lve spirituaalne \u00f5hkkond oli t\u00e4idetud kirgliku frankofiiliaga, kirega prantsuse kultuuri, kirjanduse, kunsti ja intellektuaalide vastu. Kundera esimesed teosed on kirjutatud t\u0161ehhi keeles, kuid 46aastaselt emigreerus p\u00f5lu alla sattunud kirjanik Prantsusmaale ning hakkas seal alates 1990.\u00a0aastast kirjutama prantsuse keeles (romaan \u201eSurematus\u201c jm). Kundera looming on keelevalikuga tihedalt seotud: selles on n\u00e4ha kuuluvustunnet kahe kodumaa suhtes, nii identiteedi, emotsioonide kui\u00a0ka v\u00e4\u00e4rtuste poolest. Kundera valdas prantsuse keelt nii heal tasemel, et korrigeeris oma raamatute t\u00f5lkeid. Keeleteemaga seostuvad tema loomingus ka emakeele v\u00f5\u00f5rastamise motiiv p\u00e4rast pikemat eemalolekut, eksiiliga seotud m\u00f5tted ning t\u00f5demus, et kodumaale tagasi p\u00f6\u00f6rduda on v\u00f5imatu. Kiidulaulu asemel uuele keskkonnale on ta kritiseerinud L\u00e4\u00e4ne-Euroopa tsivilisatsiooni, leidnud, et seal on k\u00f5ik muutunud pealiskaudseks ning v\u00e4line vorm domineerib k\u00f5ige \u00fcle. Ta on \u00f6elnud, et kui eurooplasel pole enam kultuurist suurt lugu, on fataalselt loogiline, et Prantsusmaa ei paku enam maailmale huvi. Et aga minevikku t\u00f5rjutakse alati teatava entusiasmiga, v\u00f5ib sellest \u00fcksk\u00f5iksusest saada vastumeelsus, isegi frankofoobia. \u201eMulle on see veel \u00fcks p\u00f5hjus armastada Prantsusmaad, ilma eufooriata\u00a0\u2013 \u00e4reva, kangekaelse ja nostalgilise armastusega.\u201c5<\/p>\n

Kundera m\u00f5tted kahe keele kohta: \u201eKui kirjutan praegu prantsuse keeles, ei t\u00e4henda see, et mu emakeel on asendatud. Emakeel on asendamatu, see v\u00e4ljub mu suust enne, kui hakkan m\u00f5tlema. Prantsuse keeles on iga lause p\u00fc\u00fcdlus, vallutus, k\u00f5ik on teadlik, miski ei ole enesestm\u00f5istetav, kaalun iga s\u00f5na tuhat korda\u00a0\u2013 k\u00f5ik on seiklus ja kihlvedu. T\u0161ehhi keel kutsub mind: \u201eTule koju, suli!\u201c Aga ma ei kuula. Tahan veel j\u00e4\u00e4da keele juurde, millesse olen p\u00f6\u00f6raselt armunud.\u201c6 Sellele vaatamata oli Kundera diskreetsel moel ikkagi oma s\u00fcdames s\u00fcnnimaa patrioot.<\/p>\n

Venemaal s\u00fcndinud ja kasvanud Andre\u00ef Makine innustus prantsuse kultuurist t\u00e4nu prantsuse p\u00e4ritolu vanaemale ning valis 30aastaselt oma elu\u00adkohaks Prantsusmaa. Kolme aasta p\u00e4rast avaldati tema esimene prantsuse keeles kirjutatud raamat. 1995.\u00a0aastal p\u00e4lvis ta teose \u201ePrantsuse testament\u201c eest muu hulgas Goncourti auhinna, 2016.\u00a0aastal sai temast Prantsuse Akadeemia liige. Makine\u2019i teemades v\u00e4ljenduvad huvi kakskeelsuse ja kultuuriliselt kahe maa juurde kuulumise vastu. Makine on r\u00f5hutanud, kui t\u00e4htis oli talle prantsuse keele v\u00f5\u00f5rap\u00e4rase karakteri avastamine, sest just uute v\u00e4ljendusviiside uurimine avas talle tee loomingu juurde. Vanaema keel ei allunud talle siiski sel m\u00e4\u00e4ral, kui kirjanik oli arvanud: automaatne kasutamine oli v\u00e4listatud, v\u00e4ljendusviis n\u00f5udis osavust ja t\u00f6\u00f6d. Makine nendib, et \u201ekui muudame keelt, muudame ka \u017eeste ja pilku\u201c. Ta lisab, et \u201esama s\u00f5na vene v\u00f5i prantsuse keeles ei kanna sama taju ega kuvandit, vaid v\u00e4ga erinevaid tundeid\u201c. Esimeste teoste puhul pidi Makine kirjastusele oma v\u00e4ljendusviisi p\u00f5hjendamiseks n\u00e4itama algteksti: ta m\u00f5tles v\u00e4lja kujuteldava t\u00f5lkija ning pani oma juba valmis prantsuskeelse k\u00e4sikirja ise vene keelde \u00fcmber, j\u00e4ttes mulje, et algtekst oli venekeelne. Kahe kultuuri sulandumisel s\u00fcndinud tekst on m\u00f5jus muu hulgas t\u00e4nu omap\u00e4rasele v\u00e4ljenduslaadile. Makine\u2019i arvates on keel v\u00f5imeline looma ja m\u00e4\u00e4rama identiteeti. Muu hulgas on ta pidanud vajalikuks lugejaile meelde tuletada rahvuse \u00fchism\u00e4lu hoidmise t\u00e4htsust.<\/p>\n

Kreekas s\u00fcndinud Kreeka-Prantsuse kirjanik Vassilis Alexakis siirdus 17aastasena Prantsusmaale \u00f5ppima. \u00dclej\u00e4\u00e4nud elu jagas ta end kahe maa vahel. P\u00f5hjendamaks oma kolme esimese romaani kirjutamist prantsuse keeles t\u00f5i kirjanik esile distantsi, mis tal selle keelega algul oli: prantsuse keel andis talle suurema vabaduse ning v\u00f5imaluse v\u00e4lja \u00f6elda selle, mida ta emakeeles ei oleks \u00f6elnud. Kuna Alexakisel ei olnud mingit sentimentaalset sidet prantsuse keelega, l\u00f5i see tema s\u00f5nul keelega rahulikuma, neutraalse, kerge ja meeldiva suhte, mis innustas kirjutama.7 Kirjutamiseks oli vaja vabaneda ja eemalduda painavatest m\u00e4lestustest ning nendega kaasnevatest etteheidetest iseendale. Alexakisele on olnud vabastav kogemus ka t\u00f5lkida oma teoseid, kus on muuhulgas k\u00e4sitletud keelte valikut ja \u00f5ppimist. Alexakis leiab, et tema kirjutamisviis on m\u00f5lemas keeles sama.<\/p>\n

Vilniuse juudi perest p\u00e4rit Prantsuse kirjanik Romain Gary (Roman Katsev) valdas suurep\u00e4raselt prantsuse, vene, poola, jidi\u0161i ja inglise keelt ning v\u00f5is kirjutada mitmes keeles. Tundes r\u00f5\u00f5mu s\u00f5nadega m\u00e4ngimisest, meeldis talle tekstis keeli omavahel segada.8 Gary heitis mugavuse k\u00f5rvale ning \u00fcritas luua oma sisemaailma peegeldava keelekasutuse. Samamoodi toimis ka Eug\u00e8ne Ionesco, kes tundis end rumeenia ja prantsuse keeleruumis \u201enagu kahe korruse vahel\u201c.<\/p>\n

Jaapani kirjanduse praegune menuautor Haruki Murakami on \u00f6elnud, et leidis oma stiili, kui oli kirjutanud teose inglise keeles ja selle jaapani keelde t\u00f5lkinud. Tema lihtne ja voolav stiil tuleneb v\u00f5\u00f5rkeeles kirjutades tehtud pingutustest t\u00e4pse s\u00f5nastuse leidmiseks, t\u00f5lkimine on aga lasknud tal jaapani keelt uue pilguga n\u00e4ha ja kasutada.9 Leidnud oma originaalse ja \u00e4ratuntava k\u00e4ekirja, ei olnud tal enam vaja inglise keeles kirjutada.<\/p>\n

Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze\u2019i arvates on suur kirjanik alati keelealal v\u00f5\u00f5ramaalane, isegi kui tegu on tema emakeelega: ta justkui loob oma emakeele v\u00e4ljal v\u00f5\u00f5ra keele, mida enne ei olnud. Kirjutamine muus kui emakeeles v\u00f5imaldab aga kirjanikul oma sise- ja kujutlusilma uudsena \u00fcmber s\u00f5nastada. Mitmek\u00fclgse liikuva konteksti pakub niisugusel juhul mis tahes keel.<\/p>\n

1 Julia Kristeva. L\u2019Amour de\u00a0l\u2019autre langue.\u00a0\u2013 Sommet du livre \u00e0 la Biblioth\u00e8que nationale de\u00a0France, 2014. http:\/\/www.kristeva.fr\/la-traduction-langue-de-l-europe.html<\/p>\n

2 Catherine Douzou, La\u00a0\u201el\u00e9gion \u00e9trang\u00e8re\u201c du\u00a0roman fran\u00e7ais de la\u00a0d\u00e9cennie. Rmt:\u00a0Narrations d\u2019un nouveau si\u00e8cle. Presses Sorbonne Nouvelle, 2013, lk\u00a0105\u2013115.<\/p>\n

3 Mihkel Mutt, Kes on eesti kirjanik (ja miks see t\u00e4htis on)?\u00a0\u2013 Looming\u00a02015, nr\u00a07, lk\u00a01028.<\/p>\n

4 Claudia Almeida, De\u00a0la\u00a0langue maternelle \u00e0\u00a0la langue d\u2019\u00e9criture: une certaine francophonie. Rmt: Transmission et th\u00e9ories des\u00a0litt\u00e9ratures francophones. Presses Universitaires de\u00a0Bordeaux, 2008, lk\u00a0413\u2013425.<\/p>\n

5 Milan Kundera, Ma passion pour la\u00a0culture de la\u00a0France.\u00a0\u2013 Revue Des\u00a0Deux Mondes 5.\u00a0XI\u00a01994.<\/p>\n

6 Mich\u00e8le Gazier, Martine Laval, Emmanuelle Bouchez, Fran\u00e7ais dans le\u00a0texte.\u00a0\u2013 T\u00e9l\u00e9rama 8.\u00a0VI\u00a02011.<\/p>\n

7 Claudia Almeida, De la langue maternelle \u00e0\u00a0la langue d\u2019\u00e9criture.<\/p>\n

8 Samas.<\/p>\n

9 Laurence Houot, Livre Paris: une rencontre passionnante avec la\u00a0traductrice d\u2019Haruki Murakami.\u00a0\u2013 Franceinfo 18.\u00a0III\u00a02016.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201ePs\u00fc\u00fchiline elu s\u00fcnnib ja uueneb seal, kus on p\u00fc\u00fcd luua sillakesi keelte ja seletamatu tundlikkuse vahel.\u201c Bulgaaria p\u00e4ritolu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26365,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-26364","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427310564397962","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26364\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26365"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}