Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop on \u00fcks NASA paljulubavamaid projekte. Sellega saab muuhulgas j\u00e4\u00e4dvustada kosmost 100 korda suuremal vaatev\u00e4ljal kui kuulus Hubble\u2019i teleskoop. Hiljuti valis agentuur 118 programmi, mis teleskoopi kasutada saavad. Iga projekt h\u00f5lmab \u00fclesandeid, mille t\u00e4itmiseks on Roman parimas positsioonis, n\u00e4iteks vasts\u00fcndinud mustade aukude otsimine kosmosest ja l\u00e4hedalasuvate galaktikate t\u00e4hepopulatsioonide uurimine. Kosmoseteleskoobi peamised eesm\u00e4rgid on aga tumeenergia ja tumeaine uurimine ning potentsiaalselt k\u00fcmnete tuhandete eksoplaneetide avastamine.<\/p>\n
Romani kosmoseteleskoobil on 2,4 meetrise diameetriga panoraampeegel ning Wide-Field Instrument (WFI) \u2013 300,8-megapiksline mitmeribaline n\u00e4htava valguse ja l\u00e4hiinfrapuna kaamera, mis tagab Hubble\u2019i kosmoseteleskoobiga v\u00f5rreldava kujutise teravuse 0,28 ruutkraadi suurusel vaatev\u00e4ljal, mis on 100 korda suurem kui Hubble\u2019i kaameratel. Teleskoobil on ka koronagraaf \u2013 suure kontrastsusega v\u00e4ikese vaatev\u00e4ljaga kaamera ja spektromeeter, mis katab n\u00e4htavaid ja l\u00e4hiinfrapuna lainepikkusi, kasutades uudset t\u00e4hevalguse summutamise tehnoloogiat.<\/p>\n
Need seadmed v\u00f5imaldavad Romanil teha laiaulatuslikke uuringuid universumis, samuti l\u00e4bimurdelisi uuringuid eksoplaneetide kohta oma asukohast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, kus asub \u00fchtlasi James Webbi kosmoseteleskoop (JWST).<\/p>\n
Romani peegli lai vaatev\u00e4li v\u00f5imaldab teleskoobil uurida samaaegselt suurt hulka galaktikaid ja t\u00e4hti. Seega on sellel ainulaadsed v\u00f5imed, millega \u00fckski teine teleskoop v\u00f5istelda ei suuda, kuid kujutab endast ka v\u00e4ljakutset andmete haldamisele. NASA ametnike s\u00f5nul toodab Roman eeldatavasti 1,4 terabaiti teadusandmeid p\u00e4evas ja peaks saatma tagasi umbes 500 terabaiti andmeid aastas. See aastane n\u00e4itaja on v\u00f5rdne andmete kogumahuga, mille Hubble on tootnud enam kui 35 tegevusaasta jooksul.<\/p>\n
T\u00fchistamisest varajase stardini<\/p>\n
Romani teleskoobi stardile on eelnenud pea kaksk\u00fcmmend aastat arendust\u00f6id ja neli miljardit dollarit. Kuid eelmise aasta aprillis n\u00e4is lekkinud eelarvedokumentidest 2026. aastaks, et kogu missioon v\u00f5idakse t\u00fchistada. Dokumentides oli ettepanek suurimateks k\u00e4rbeteks NASA ajaloos: rahastamise \u00fcldine v\u00e4hendamine 24% v\u00f5rra, millest teadusprogrammide puhul on tegemist 50% suuruse k\u00e4rpega. Ettepaneku kohaselt oleks endiselt toetatud n\u00e4iteks Hubble\u2019i ja JWST missioone, kuid raha ei oleks jagatud teistele teleskoopidele. <\/p>\n
Paar n\u00e4dalat hiljem avaldati Trumpi ametlik eelarveettepanek, mille kohaselt poleks projekti k\u00fcll t\u00fchistatud, aga oleks selle rahastust v\u00e4hendatud 156,6 miljonini 2026. aastaks, mis oleks eelneva aastaga v\u00f5rreldes poole v\u00e4hem.<\/p>\n
Romani missiooni kallal t\u00f6\u00f6tavad teadlased otsustasid seega t\u00f6id kiirendada. Kongress l\u00fckkas l\u00f5puks Trumpi v\u00e4lja pakutud k\u00e4rped tagasi, j\u00e4ttes eelarve samaks, kuid teadlased otsustasid siiski t\u00f6\u00f6dega kiiremas tempos j\u00e4tkata, kartes, et olukord v\u00f5ib 2027. aasta eelarvega korduda.<\/p>\n
Stardiajaks oli toona planeeritud 2027. aasta mai, kuid NASAs v\u00f5eti eesm\u00e4rgiks see eelmise aastanumbri sisse mahutada. Kavandatav stardiaega muudeti aina varasemaks, kuni see k\u00e4esoleva aasta augustisse maandus. Teadlased tegid p\u00e4evas mitu vahetust ning t\u00f6\u00f6tati igal n\u00e4dalavahetusel, et teleskoobi stardiks k\u00f5ik valmis saada, r\u00e4\u00e4kisid allikad uudistekanalile Space.com<\/a>.<\/p>\n Romani stardiaeg on n\u00fc\u00fcd juba p\u00fchap\u00e4eval, 30. augustil. See stardib koos SpaceXi Falcon Heavy kanderaketiga kell 7.27 kohaliku aja j\u00e4rgi (14.27 Eesti aja j\u00e4rgi) NASA Kennedy kosmosekeskusest Floridas. Siis suundub see P\u00e4ikese-Maa Lagrange\u2019i punkti 2 (L2), mis asub Maast umbes 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. <\/p>\n Teleskoobil kulub 30 p\u00e4eva, et j\u00f5uda oma sihtkohta (L2), ning teel sinna peab see t\u00e4itma paar vahe-eesm\u00e4rki. Roman peab tegema m\u00f5ned trajektoori korrigeerimised, sealhulgas umbes 24 tundi p\u00e4rast starti toimuva vahepealse \u201ekorrektsiooni 1\u201c man\u00f6\u00f6vri, mida kirjeldas kui \u00fcht Romani k\u00f5ige olulisemat man\u00f6\u00f6vrit etten\u00e4htud orbiidile j\u00f5udmisel.<\/p>\n P\u00e4rast ligi kaht aastak\u00fcmmet kestnud arendust\u00f6\u00f6d \u2013 ja viimast aastat, mil m\u00f5eldi, kas teleskoop \u00fcldse stardiplatvormile j\u00f5uab \u2013, on meeskonna t\u00e4helepanu l\u00f5puks nihkunud Romani tegelikule t\u00f6\u00f6tamisele kosmoses.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (4)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nancy Grace Romani kosmoseteleskoop on \u00fcks NASA paljulubavamaid projekte. Sellega saab muuhulgas j\u00e4\u00e4dvustada kosmost 100 korda suuremal vaatev\u00e4ljal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263677,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,2016,130,12810,37,33,35,34,36,287,280,371],"class_list":["post-263676","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-autod","tag-business","tag-digiuudised","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kosmos","tag-teadus","tag-tehnika"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117178796918949224","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263676","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263676"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263676\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}