23. jaanuaril 2026 esietendus j\u00e4rjestikku kolm koosloomelavastust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide magistri\u00f5ppekava ehk CPPMi tudengitelt. Et koosloomelavastuse kui n\u00e4htuse olemus ei v\u00e4\u00e4ri l\u00e4biarutamist mitte \u00fcksnes tudengite, vaid ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud teatrimaastiku l\u00f5ikes, kutsus \u00f5ppekava juht ja kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor J\u00fcri Nael kokku viieliikmelise seltskonna, et pidada esietenduste \u00f5htul EMTAs maha avalik arutelu pealkirjaga “Mis on koosloomelavastus ja kuidas seda s\u00fc\u00fca?”. T\u00f5si k\u00fcll, s\u00f6\u00f6miseni me ei j\u00f5udnudki, ent v\u00e4hemasti sai l\u00e4bi valgustatud valmistamise faas. Vestluspartneriteks v\u00e4ga erineva taustaga kunstnikud ja kuraatorid \u2014 Alissa \u0160naider, Nicolette Kretz, Sandra K\u00fcpper ja Mart Kangro \u2014, r\u00e4\u00e4kisime vastutuse jagamisest, konfliktide lahendamisest, usalduse loomisest ja k\u00f5igest muust keerukast, mis koosloomelavastusi \u00fcmbritseb.<\/p>\n
Palun tutvustage l\u00fchidalt ennast ja oma kokkupuudet koosloomelavastustega.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Ma olen dramaturg, koreograaf ja visuaalkunstnik, kes leiab end sageli t\u00f6\u00f6tamast koosloomelavastustega. Mind huvitab nende juures v\u00f5imalus siseneda protsessi hoiakuga, et ma ei tea veel, kuhu see meid viib.<\/p>\n
Nicolette Kretz: Ma olen parajasti Tallinnas proovides; olen koos Eero Epneriga dramaturg Mart Kangro lavastusele “Meedium”. Aga see ei ole sugugi minu loomulik keskkond \u2014 ei Tallinn ega ka proovisaal. Ma olen p\u00e4rit Bernist \u0160veitsist ja t\u00f6\u00f6tan rahvusvahelise teatrifestivali “auawirleben” kunstilise juhina, mille programmi kuuluvadki peamiselt koosloomelavastused. Enne seda oli minu elus ka periood, kus keskendusin hoopis n\u00e4itekirjandusele \u2014 osalesin \u00fches riiklikus n\u00e4itekirjanike programmis, mul oli isegi agent ja inimestele meeldisid mu tekstid. Aga sain seda tehes aru, et see ei ole see teatrivorm, mis mulle p\u00e4riselt meeldib, nii et loobusin n\u00e4idendite kirjutamisest.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Mina olen siin eelk\u00f5ige kui CPPMi tudengite vanemlektor, kes aitabki m\u00f5testada, mida koosloomelavastuste loomine t\u00e4hendab, ning need kolm lavastust, mis t\u00e4na \u00f5htul esietenduvad, s\u00fcndisid minu ja Giacomo Veronesi juhendamisel. Oma taustalt olen ma dramaturg ja kuraator mitmele rahvusvahelisele etenduskunstide festivalile, nagu “Theater der Welt” ja “Lessingtage Hamburg”. Aastate jooksul olen seega saanud t\u00f6\u00f6tada paljude kunstnike ja truppidega.<\/p>\n
Mart Kangro: Ma olen etenduskunstnik ja oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul olen liikunud k\u00f5ikidel etenduskunstide valdkonna territooriumidel: teinud soolosid, grupit\u00f6id, tellimust\u00f6id\u2026 Aga \u00fcks asi, mis neid k\u00f5iki \u00fchendab, on see, et mitte kunagi pole ma t\u00f6\u00f6tanud materjaliga, mis on juba enne lavastusprotsessi algust olemas. Nii lavastaja kui ka mis tahes muu lavastusmeeskonna liikmena on see mul ikka nii k\u00e4inud, et tuleme kokku, hakkame koos m\u00f5tlema ja sellest lavastus s\u00fcnnibki.<\/p>\n
Selleks vestluseks valmistudes m\u00e4rkasin erinevust kahe keele vahel: kui ingliskeelne termin “devised theatre” m\u00f5jub konkreetsemalt ja osutab \u00fchisele leiutamisele, siis eestikeelne “koosloomelavastus” viitab \u00fclds\u00f5nalisemale koosloomisele. Aga arvestades et teater on oma olemuselt kollektiivne kunst, v\u00f5iks ju \u00f6elda, et koosloomine toimubki igas lavastusprotsessis, kus osaleb rohkem kui \u00fcks inimene. Niisiis: kuhu t\u00f5mbaksite teie piiri, et eristada koosloomelavastusi ja mis tahes muud teatrit, mis on samuti oma loomult kollektiivne? Kas erinevus seisneb \u00fcksnes selles, et koosloomelavastuse prooviprotsessi alguses pole tegijatel teksti, koreograafiat ja\/v\u00f5i partituuri ees, v\u00f5i milleski veel?<\/p>\n
Nicolette Kretz: Ma eelistan\u00a0 mitte t\u00f5mmata selles k\u00fcsimuses konkreetset piiri, vaid m\u00f5elda pigem skaalast, mille \u00fches otsas on koosloomelavastus, teises aga klassikaline lavastusmudel, kus on protsessi algusest peale olemas n\u00e4idend, lavastaja, n\u00e4itlejad ja tehniline personal. Nende kahe vahele mahub terve rida asju. On v\u00e4ga palju viise, kuidas ka olemas olevat teksti lavale panna \u2014 kas lavastada kogu n\u00e4idend v\u00f5i kasutada seda \u00fche materjalina.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Ma lisan, et koosloomelavastusi iseloomustab ka kaasautorlus. Minu jaoks on see v\u00e4ga erinev, kas meil on alustuseks materjal, mida hakata interpreteerima, v\u00f5i me loome midagi t\u00e4iesti uut. Ja nagu igas loomingulises protsessis, on siin palju riske \u2014 oluline on leida selles koosluses enda t\u00e4pne roll.<\/p>\n
Mart Kangro: Ma ei m\u00f5tle prooviprotsessi k\u00e4igus kunagi sellele, kuidas seda lavastust nimetama hakatakse, kui see v\u00e4lja tuleb. Ja ma ei m\u00f5tle enda loomingust ka koosloomelavastuse m\u00f5iste kaudu \u2014 ma t\u00f5tt-\u00f6elda isegi ei tea, mida see p\u00e4riselt t\u00e4hendab. Aga olen n\u00f5us Sandraga, et sellistes protsessides on oluline aru saada, milline on sinu roll. Me loome igal juhul koos, aga kes on juht ja kuidas me vastutust jagame? Protsessides, kus mina olen vastutav, on mul vedanud, et n\u00e4itlejad on mind usaldanud. Samas, osaledes m\u00f5nes teises protsessis etendajana, pean endale meenutama, et see ei ole siin praegu minu asi, ma peaksin j\u00e4rgima\u2026 Need k\u00fcsimused on mulle huvitavad: mida minult oodatakse, mis vastutuse ma v\u00f5tan, kui kaugele ma saan sellega minna?<\/p>\n
Alissa \u0160naider: M\u00f5tlesin ka erinevate vastutuste artikuleerimisele prooviprotsessis ja sellele, kuidas vastutus ei peaks olema identiteedi k\u00fcljes kinni \u2014 kui \u00fchel hetkel on vaja vastutust \u00fchelt inimeselt teisele liigutada, peab see paindlikkus olemas olema. Samamoodi on mulle oluline see, kuidas tullakse protsessis toime konfliktide ja pingetega: kas need lahendatakse, v\u00f5etakse tagasi v\u00f5i j\u00e4etakse t\u00e4helepanuta. See on selline teadmine, mis tekib alles koosloomelavastuse protsessis \u2014 seda ei ole olemas enne, kui me sellesse ruumi siseneme.<\/p>\n
Mul on hea meel, et t\u00f5ite sisse rollide jaotuse ja vastutuse, sest enamasti on ka koosloomelavastuse meeskonnas rollid jaotatud, endiselt on alles lavastaja, dramaturg, etendajad v\u00f5i n\u00e4itlejad. Aga lavastustes, mida t\u00e4na siin n\u00e4eme, on k\u00f5ik etendajad ka auto\u00adrid ja lavastajad. Kas teie meelest on v\u00f5imalik sellises lavastusprotsessis vastutust v\u00f5rdselt jagada?<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Ma arvan, et ei ole. Ka mu enda kogemuse p\u00f5hjal tundub, et sageli klammerdutakse v\u00e4ljendite k\u00fclge, nagu “v\u00f5rdsus”, “hool” ja “vastutuse jagamine”, ehkki praktikas need h\u00fcljatakse.<\/p>\n
Mart Kangro: Ma arvan, et minu kogemus on v\u00e4ga teistsugune kui tudengitel siin protsessis, sest kooli kontekstis ei pruugi sa inimesi nii h\u00e4sti tunda. V\u00f5i isegi kui tunned, olete ikkagi justkui j\u00f5uga kokku pandud. Minul on see v\u00f5tnud aastaid, et koost\u00f6\u00f6d tegema hakata, sest ma pean seda inimest t\u00f5esti m\u00f5istma \u2014 n\u00e4iteks Juhan Ulfsakit tundsin ma kaksk\u00fcmmend aastat, enne kui hakkasime koos t\u00f6\u00f6tama. Samamoodi Christina Ciupke, Nik Haffneri v\u00f5i Xavier LeRoyga, samamoodi sloveenlastega [Branko Jordan, Katarina Stegnar, Primo\u017e Bezjak \u2014 K. A.], kellega v\u00f5tsime kaua hoogu, enne kui otsustasime, et teeme koos lavastuse.<\/p>\n
Mul on v\u00e4ga vedanud, et selleks hetkeks, kui oleme otsustanud koos lavastust tegema hakata, on ka kogunenud piisavalt \u00fchiseid huvisid, millele seda ehitama hakata. Mind huvitab k\u00fcsimus, mis etenduskunst saaks olla ja mida ma saaksin selles ruumis teha nende kehadega, kellega ma t\u00f6\u00f6tan. See suunab mind k\u00f5igepealt kaardistama, mida me tahame teha ja saavutada, ja siis leiutama algup\u00e4rast materjali. Kui plaan on selge, siis ei teki ka hierarhiat. Ma pole seni leidnud p\u00f5hjust kasutada juba olemas olevat dramaturgiat, kui m\u00f5ned tsitaadid ja viited v\u00e4lja arvata.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Kinnitan ka oma kogemusest, et algusest peale peaks olema selge, mis rollis ma lavastusprotsessi sisenen ja milline on meie \u00fchine eesm\u00e4rk. Kui see ei ole selge, muutub t\u00f6\u00f6 \u00fcliraskeks \u2014 selline kogemus on mul ka olnud.<\/p>\n
Kas sellises olukorras, kus \u00fchist eesm\u00e4rki tegelikult pole, ongi v\u00f5imatu esietenduseni j\u00f5uda?<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: S\u00f5ltub. Vahel on see t\u00f5esti v\u00f5imatu, vahel \u00f5nnestub siiski leida uus idee, mis inimesed kokku toob.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Mina vastaksin Mardile, et see, millest sa r\u00e4\u00e4gid, on l\u00e4bipaistvus ja usaldus. Ma usun s\u00fcgavalt, et see ongi valem, millega koosloomelavastusi teha. Teinekord v\u00f5ib see ka justkui valuutaks muutuda \u2014 kell 19.30 on tarvis haavatavust, kell 19.45 usaldust \u2014 aga nii see ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
Milliseid tingimusi on vaja, et teha hea koosloomelavastus? Kas midagi veel peale oma koost\u00f6\u00f6partnerite tundmise?<\/p>\n
Mart Kangro: Aega ja ruumi. Inimesed peavad saama pidevalt kohal olla, mitte nii, et teinekord on ja siis j\u00e4lle ei ole. Kui keegi j\u00e4\u00e4b millestki ilma, tekivadki sageli pinged. Ma olen teistelt kuulnud, et probleemiks v\u00f5ib osutuda ka see, et k\u00f5ik tahavad laval rohkem t\u00e4helepanu saada. V\u00f5ib-olla on see sellep\u00e4rast, et ma teen ka soololavastusi, kus saan oma edevust rahuldada, aga t\u00e4helepanuvajadust pole mul kunagi olnud. Lavastust tehes l\u00e4htub minu kui etendaja roll ikkagi eelk\u00f5ige lavastuse eesm\u00e4rgist. Kui asusime Juhani ja Eeroga lavastuse “Kas te olete oma kohaga rahul” materjaliga t\u00f6\u00f6le, saime aru, et me ei saa seal kolmekesi vaheldumisi seletada nagu “Workshopis”. Nii ma istusingi esimesed nelik\u00fcmmend minutit rahumeeli vaikides.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Mida suurema grupiga t\u00f6\u00f6tada, seda keerulisemaks l\u00e4heb. Ka CPPMi tudengitele seda \u00fclesannet andes teadsime, et see on riskantne, aga samas on siit v\u00e4ga palju \u00f5ppida. Eelmise \u00fclesandena said nad teha soololavastuse ning kokku tuligi kuusteist v\u00e4ga erineva suuna ja hoiakuga teost. Aga n\u00fc\u00fcd tuli neil leida \u00fcles punkt, kus nad suudavad kokku tulla. Asja lihtsustamiseks andsime neile v\u00e4hemalt ette teema “poliitiline liikumine”, et neil oleks midagi, millele reageerida \u2014 kas siis teemaga kaasa minna v\u00f5i sellele vastu t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Mart Kangro: Oluline on alustuseks teada ka struktuuri. Muidu v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da laua taha ideid pakkuma, aga struktuur n\u00f5uab, et hakkaksid midagi praktiliselt tegema.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Mina nimetaksin kolm peamist tingimust: esiteks eetiline tasand ehk see, kuidas otsuseid tehakse, teiseks struktuurne tasand ehk see, millest Mart r\u00e4\u00e4kis \u2014 aeg, ressursid ja vastutuse jagamine \u2014 ja kolmandaks esteetiline tasand ehk see, missugust mitteteadmist me v\u00f5imaldame. M\u00e4rkisin \u00fcles ka m\u00f5tte: ilma struktuurita muutub avatus v\u00e4sitavaks.<\/p>\n
Aga kuidas \u00fcldse luua prooviprotsessis ruum, kus saab tekkida avatus ja tunne, et k\u00f5ik v\u00f5ivad end vabalt v\u00e4ljendada?<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Ma \u00fctleksin j\u00e4lle, et v\u00f5ti on usalduses ja l\u00e4bipaistvuses, samuti vastutuse s\u00f5nastamises ja kokku leppimises, kuidas konflikte lahendatakse.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Jah, sul peavad olema selles ruumis reeglid ja kokkulepe, kuidas sa konfliktidega tegeled. Konfliktid on prooviprotsessis absoluutselt vajalikud, sest konflikti v\u00e4ltimine ja pidevalt \u00fclej\u00e4\u00e4nud grupiga n\u00f5ustumine ei aita lavastuse loomisel edasi \u2014 lavastuse tuum tekibki konfliktide \u00fcmber. Minu kogemuses on juhtunud, et prooviprotsess on \u00fclikeeruline, aga l\u00f5puks kasutab lavastus neid konflikte teemadena. See v\u00f5ib niimoodi v\u00e4ga huvitavaks kujuneda \u2014 sest oli grupp inimesi, kes pidi teada saama midagi, mida nad enne ei teadnud.<\/p>\n
Mart Kangro: Asjade l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimine sunnib ka sind ennast selgemini s\u00f5nastama, mida sa tegelikult tahad saavutada. See on teinekord v\u00e4ga kasulik, sunnib m\u00f5tlema, kas midagi on ikka \u00f5ige teha v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Nicolette Kretz: K\u00f5ige hullem on see, kui protsessis hakkavad tekkima mitteametlikud hierarhiad, sest need on palju halvemad kui s\u00f5nastatud, ametlikud hierarhiad. S\u00f5nastatud hierarhiatele saad v\u00e4hemalt vastu vaielda, aga kui me teeskleme v\u00f5rdsust, ehkki me tegelikult ei ole v\u00f5rdsed, on sellega palju raskem hakkama saada. Ja seda juhtub suuremates meeskondades v\u00e4ga sageli, sest m\u00f5ni inimene on lihtsalt karismaatilisem v\u00f5i v\u00f5tab rohkem juhtpositsiooni \u2014 kuigi see n\u00e4ib esialgu kasulik, on see minu meelest v\u00e4ga libe tee.<\/p>\n
Kuidas leida koosloomelavastust tehes tasakaal k\u00f5igi asjaosaliste ideede arvestamise ja \u00fchise fookuse hoidmise vahel?<\/p>\n
Nicolette Kretz: Selles peitubki kogu kunst.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Minu jaoks on see k\u00fcsimus solidaarsusest erinevuste vahel \u2014 sellest, kuidas hoida ruumi nii enda kui ka teiste kehade jaoks. Igas protsessis saab see erineva vastuse ja sellest tekib uus teadmine, uus hoolep\u00f5hine praktika. See mind huvitabki.<\/p>\n
Mart Kangro: Uudishimu inimeste vastu, kellega ma t\u00f6\u00f6tan, paneb minu jaoks k\u00f5ik paika. Kui ma olen inimesed juba kokku kutsunud, on mul j\u00e4relikult nende vastu \u00e4\u00e4rmiselt suur huvi, nii et ma kuulan, mis neil \u00f6elda on. See on minu enda huvides \u2014 sellep\u00e4rast ma ju nendega koos t\u00f6\u00f6tangi. Nad inspireerivad mind.<\/p>\n
T\u00e4na esietenduvad lavastused koonduvad pealkirja alla “Poliitiline liikumine”. Kas koosloomelavastustes on teie meelest midagi olemuslikult poliitilist \u2014 mitte tingimata sisult, vaid just t\u00f6\u00f6meetodilt?<\/p>\n
Nicolette Kretz: Ma ei oska \u00f6elda “jah” v\u00f5i “ei”, aga v\u00e4ga sageli k\u00fcsitakse mult, milliseid lavastusi ma kuraatorina otsin. Enamjaolt ongi meie festivali programmis koosloomelavastused ja \u00fcks omadus, mida ma nende juures otsin, on tunne, et laval olevatel inimestel on mulle midagi \u00f6elda. Seda juhtub igat t\u00fc\u00fcpi teatris, aga koosloomelavastustes sagedamini, sest neis on lavalolijad asjaga isiklikumalt seotud. Ja selles m\u00f5ttes on koosloomelavastused t\u00f5epoolest poliitilised, sest ma arvan, et oma arvamuse avalik jagamine on igal juhul poliitiline.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Olen t\u00e4iesti n\u00f5us. Kunstniku valik ennast avalikult kuidagi positsioneerida on kindlasti poliitiline samm.<\/p>\n
Mart Kangro: Ma ei kujutagi t\u00e4nap\u00e4eval ette midagi, mis ei oleks poliitiline. Ka see otsus, mida ja kuidas ma teen, on poliitiline. See, et ma olen vabakutseline ja s\u00f5ltumatu, aga samas v\u00e4ga s\u00f5ltuv rahastusest ja etendusasutustest, on poliitiline. Ja ka see on poliitiline otsus, kellega ma t\u00f6\u00f6tan, milliste produktsioonimajadega koost\u00f6\u00f6d teen ja mis festivalidel esinen.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Kehade organiseerimine on alati poliitiline.<\/p>\n
Taivo Lints\u00a0(publikust): Koosloomelavastuse protsessis on palju \u00fchist demokraatlike protsessidega \u00fchiskonnas \u00fcldiselt. Kui palju te oma loomingus neid paralleele t\u00f5mbate, erinevatest demokraatiavormidest inspiratsiooni leiate? V\u00f5i vastupidi: kas p\u00e4rast nende loomeprotsesside l\u00e4bimist olete t\u00e4heldanud midagi, mida v\u00f5iks \u00fchiskondlikus demokraatias rakendada?<\/p>\n
Mart Kangro: Ma seaksin selle v\u00f5rdluse siiski k\u00fcsim\u00e4rgi alla. Ka see on demokraatlik protsess, kui lavastaja kutsutakse teatrisse t\u00f6\u00f6le ja ta valib trupist endale n\u00e4itlejad \u2014 samamoodi valib peaminister endale ministrid. Ma ei m\u00f5tle oma t\u00f6\u00f6s demokraatia peale, sest minu otsused p\u00f5hinevad sellel, mida need teevad kontekstiga, kus ma parajasti viibin. Oluline on, et ollakse \u00fcksteisega avatud ja h\u00e4irivatest n\u00fcanssidest julgetaks r\u00e4\u00e4kida. Ma ei lavasta klassikalist dramaturgiat ka p\u00f5hjusel, et ma ei lisaks sinna konteksti midagi uut \u2014 seda teevad juba teised inimesed ja mina ei teeks seda sugugi paremini.<\/p>\n
Nii et milles seisneb minu oskus? Minu oskus seisneb selles, et ma tean, kuidas t\u00f6\u00f6tada n\u00e4itlejatega olukorras, kus neid ei turva nende rolli sisemine dramaturgia ja struktuur, vaid nad peavad p\u00e4riselt n\u00e4gema inimesi, kes on neid vaatama tulnud. See on otsus ja ma loodan, et see tekitab publikus reaktsiooni, paneb neid n\u00e4gema erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas teatrit lugeda ja kogeda. Ja \u00fchte ruumi kokku tulemine, mis on t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcsna haruldane, on samuti poliitiline.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Olemasoleva teksti interpreteerimine on samuti demokraatlik akt, aga selle eesm\u00e4rk on pigem midagi koos m\u00e4letada. Koosloomelavastus avab seevastu v\u00f5imaluse otsida formaate, mis puudutavad t\u00e4nap\u00e4eva ja seda, kuidas me t\u00e4nap\u00e4eval \u00fcksteisega suhtleme.<\/p>\n
Poliitilistel teemadel j\u00e4tkates: kas vabakutselisus t\u00f6\u00f6tab pigem koosloomelavastuste kasuks v\u00f5i vastu? Kas poleks lihtsam kogu aeg t\u00f6\u00f6tada \u00fchesama trupiga ja p\u00fcsivalt rahastatud institutsiooni juures?<\/p>\n
Mart Kangro: Minu jaoks mitte, sest siis peaksin selle trupi eest vastutama ja see hakkaks mind v\u00e4ga kiiresti piirama. Aga kui keegi soovib ansamblis t\u00f6\u00f6tada, siis loomulikult on sellel ka omad eelised.<\/p>\n
Nicolette Kretz: Sellel on t\u00f5esti omad eelised, sest iga projektiga \u00f5pite \u00fcksteist j\u00e4lle paremini tundma. Mart, sa oled ju ka korduvalt t\u00f6\u00f6tanud koos Juhani ja Eeroga, mitte valinud iga kord uut inimest, kellega end proovile panna.<\/p>\n
Mart Kangro: Kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rge ajada, siis tegelikult olen t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4gagi erinevates kooslustes ja kontekstides, aga nende inimeste ring, kellega mul klapib, ei ole l\u00f5putu. Ka selliselt oma t\u00f6\u00f6elu korraldada on v\u00f5imalik vaid teatud tingimustel. Kui mul oleks kolm last, siis \u00f5petaksin ma arvatavasti koolis, mitte ei elaks nii heitlikku vabakutselise kunstniku elu.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: Ma arvan, et iga raamistus m\u00f5jutab koosloomelavastust, aga kunstnikuna \u00fcritad selle raamistuse sees vabadust leida \u2014 valida, kas l\u00e4hed raamistusega kaasa v\u00f5i vaidled sellele vastu. Vastuvaidlemine on k\u00fcllap riskantsem, aga see risk tasub ennast sageli \u00e4ra \u2014 sellises lavastuses avaldub ka kunstniku teadlikkus sellest, kuidas ta oma aega ja raha kasutab.<\/p>\n
Mart Kangro: Lisan veel, et riigi rahastatud teatrite kohustus on k\u00f5netada laia publikut, hoida elus klassikalist dramaturgiat ja konservatiivset joont ja see j\u00e4\u00e4b alati m\u00e4\u00e4rama nende institutsioonide otsuseid repertuaari valikul. Alternatiivsed projektid j\u00e4\u00e4vad sellistele teatritele alati huvitavaks k\u00f5rvalep\u00f5ikeks ega ole nende missioon. Seega, \u00fcksk\u00f5ik kui head ajad on Eesti Draamateatril, ei hakka ta kunagi v\u00f5tma riske sarnaselt Kanuti Gildi SAALiga, sest nende fookus on mujal.<\/p>\n
Ma julgen v\u00e4ita, et meil ei oleks ei Renate Keerdi, Maria Metsalu ega Karl Saksa jt, kui see alternatiivsuse ni\u0161\u0161 oleks j\u00e4\u00e4nud n-\u00f6 riigiteatritele. Kindlasti ei oleks mind. Nendel v\u00e4ikestel institutsioonidel nagu Kanut v\u00f5i Von Krahl on suur roll kanda, mida ei saa alahinnata \u2014 neil on oma roll ka selles, et Draamateatril l\u00e4heb h\u00e4sti. Ma isegi ei punasta seda \u00f6eldes. Tundub nii enesestm\u00f5istetav, aga kahjuks seda ikka veel ei m\u00f5isteta.<\/p>\n
Ana Trif\u00a0(publikust): Alissa, kuidas oled oma t\u00f6\u00f6s toime tulnud enda kirjeldatud olukordadega, kus s\u00f5navara on alles, aga praktika on kadunud?<\/p>\n
Alissa \u0160naider: Needsamad kaks asja: usaldus ja l\u00e4bipaistvus. Kui neid praktiseeritakse, saadakse ka pingetega hakkama.<\/p>\n
Ana Trif: Aga kuidas sa usaldust ja l\u00e4bipaistvust lood? Meil oli enda lavastusprotsessis [samal \u00f5htul esietendunud CPPMi koosloomelavastus “EMIT” \u2014 K. A.] terminoloogiaga raskusi, sest iga s\u00f5naga \u2014 n\u00e4iteks “austuse” v\u00f5i “hoolega” \u2014 seostub meil k\u00f5igil midagi erinevat.<\/p>\n
Alissa \u0160naider: R\u00e4\u00e4kimise, jagamise ja p\u00e4riselt teineteise kuulamise abil. Ma nimetan seda baasvajaduste lauale toomiseks. Ma kasutan oma praktikas palju kujutlust, et kui me t\u00f6\u00f6tame koos, on meie vahel laud. Me m\u00f5lemad toome midagi lauale ja r\u00e4\u00e4gime sellest, mis on laual, aga mina ei r\u00e4\u00e4gi kunagi otse sinust ega sina minust. Nii saame alati l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Mart Kangro: Proovide k\u00e4igus r\u00e4\u00e4gitakse sageli v\u00e4ga isiklikke lugusid, millega v\u00f5ib n\u00e4itlejal tekkida tunne, et paljastatakse midagi v\u00e4ga privaatset. Aga kui aru saada, et see on vaataja silmis tegelikult materjal nagu iga teine, siis tekib ka oma isiklike lugudega distants. Kui seda laval r\u00e4\u00e4gitakse, ei tea keegi, kas see on t\u00f5si v\u00f5i mitte. See aitab konsensust leida, sest ma jutustan laval palju lugusid, mis ei ole t\u00f5si\u2026 ja lugusid, mis on t\u00f5si, aga inimesed ei usu neid. On vaja aru saada, et me t\u00f6\u00f6tame materjaliga, mitte egodega.<\/p>\n
Sandra K\u00fcpper: See tuleb koos kogemusega.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"23. jaanuaril 2026 esietendus j\u00e4rjestikku kolm koosloomelavastust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide magistri\u00f5ppekava ehk CPPMi tudengitelt. Et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263691,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[102213,37,33,35,173,34,36,102216,41871,54349,140,102215,102214,177],"class_list":["post-263690","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-alissa-snaider","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-etendukunst","tag-karin-allik","tag-mart-kangro","tag-meelelahutus","tag-nicolette-kretgz","tag-sandra-kupper","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117178922714728571","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263690"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263690\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}