{"id":26373,"date":"2025-10-24T04:52:08","date_gmt":"2025-10-24T04:52:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26373\/"},"modified":"2025-10-24T04:52:08","modified_gmt":"2025-10-24T04:52:08","slug":"kull-ta-suhkru-ja-moosiga-laheb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26373\/","title":{"rendered":"K\u00fcll ta suhkru ja moosiga l\u00e4heb"},"content":{"rendered":"<p>Endla teatri \u201eJuulikuu lumi\u201c, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Kairi M\u00e4ndla, kost\u00fc\u00fcmikunstnik K\u00e4rt Hammer, helilooja ja muusikaline kujundaja Astra Irene Susi, valguskunstnik Margus Vaigur. Laval Kadri R\u00e4mmeld, Astra Irene Susi, Jaan Rekkor, Priit Loog, Nils Mattias Steinberg, \u00dclve Rabbi ja Tarmo J\u00fcrgens. Esietendus 13. VI Endla teatri K\u00fc\u00fcnis.<\/p>\n<p>Suve hakul Endla teatris esietendunud \u201eJuulikuu lume\u201c kohta on ilmunud hulganisti arvustusi, Eesti kohta suisa t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne hulk. Retseptsioon on vastuoluline: kiidetakse, laidetakse, j\u00e4\u00e4dakse k\u00f5hklevale seisukohale. Ometi ei ole \u00fckski kriitik pikemalt peatunud lavastuse pealkirjal ega l\u00f5pustseenil: lumi langeb, kitarr tiniseb, n\u00e4itlejad laulavad \u00fchel meelel ja heldinud ilmel Terminaatori aegumatut megahitti. Publik \u2013 samuti heldinult, kergelt k\u00fcljelt k\u00fcljele \u00f5\u00f5tsudes \u2013 liitub \u00f5rnal h\u00e4\u00e4lel, sest selle laulu poeesia on k\u00f5igi eestlaste alateadvusesse talletatud: \u201eiga elatud p\u00e4ev on samm l\u00e4hemale iseenda surmale\u201c, \u201eneetud k\u00fclmus veel ei pruugi olla Antarktika\u201c ja aegumatu \u201ejee-jee\u201c. Aga ideaalis v\u00f5iks ju enne kaasa laulma hakkamist k\u00fcsida: vabandage palun, milleks te mind ahvatlete? Millele ma sellele ahvatlusele andudes alla kirjutan?<\/p>\n<p>L\u00f5pustseeni pehmelt salalik manipulatsioon on \u00fcliirooniline \u2013 see on eriti raju \u017eest, mis annab brutaalpoeesiale jalaga munadesse ja astub lihunikukirvega taotud kunstiliste kujundite vastu. Eriti arvestades, et vastselt on kogetud pooleteisetunnist lugu publiku vastuhakust kehvale kunstile. Selle stseeniga, v\u00e4ga kavalalt, paneb Ulfsak \u201epubliku ette peegli\u201c (nii v\u00f5tab \u00fchiskonnakriitilise teatri kreedo kokku tegelane Nils), sest publik on \u00fches kunstnikega enese t\u00fchistanud ning eneseirooniast saab taas iroonia.<\/p>\n<p>Jah, oma s\u00fc\u00fc on selles k\u00f5igil. Teatri\u00adtegijatel, kes publikut k\u00f5iges\u00f6\u00f6jaks peavad, ja vaatajatel, kes k\u00f5ike s\u00f6\u00f6vadki. \u201eK\u00fcll ta suhkru ja moosiga l\u00e4heb,\u201c teadis elutargalt juba L\u00e4rmisepa t\u00e4nava Lota, pani rohelisele puulehele suhkrut ja moosi ning s\u00f5i \u00e4ra.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/10\/Sirp-39_0007__art_r1.jpeg\" data-rel=\"lightbox-gallery-T4bz5apS\" data-magnific_type=\"image\" data-rl_title=\"\u201eJuulikuu lume\u201c (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri R\u00e4mmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" data-rl_caption=\"Gabriela J\u00e4rvet\" title=\"\u201eJuulikuu lume\u201c (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri R\u00e4mmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"682\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/Sirp-39_0007__art_r1-1024x682.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-202625\"\/><\/a><\/p>\n<p>\u201eJuulikuu lume\u201c (fotol Nils Mattias Steinberg ja Kadri R\u00e4mmeld) loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n<p>\u201eJuulikuu lume\u201c selgrooks on Quentin Dupieux\u2019 filmi \u201eYannick\u201c (2023) eeskujul lugu lihtsast teatrik\u00fclastajast, kes on tulnud vabal \u00f5htul teatrisse, et ennast pisutki paremini ja kultuursemalt tunda, ent leiab eest alla igasugust arvestust haltuuramaigulise jandi. Vastuoksa k\u00f5igi ootustele hakkab ta laval toimuva vastu valjuh\u00e4\u00e4lselt protestima (\u201e\u00f5udselt kehvasti m\u00e4ngite\u201c) ja p\u00fcstoliga aru n\u00f5udma. \u00c4raspidisel moel \u00f5nnestub tal oma leeri meelitada nii kaasvaatajad, inspitsient (kes julgustab: \u201eMa ei arva, et te olete hull. Te lihtsalt tahtsite, et etendus oleks parem. Teised ainult r\u00e4\u00e4givad, aga teie \u2013 teie tegutsete. Nagu t\u00f5eline teatris\u00f5ber.\u201c) ning enamik pantvangi v\u00f5etud n\u00e4itlejaist, kes n\u00f5ustuvad m\u00e4ngima \u00fclest\u00f5usu algatajaks olnud teatrivaataja enda kirjutatud n\u00e4item\u00e4ngus, mis aga \u2026 osutub samuti \u00f5udselt kehvaks.<\/p>\n<p>Etenduse jooksul \u00f5pitakse tundma k\u00f5igi tegelaste argi- ja pereelu, saadakse teada, mis kedagi r\u00f5\u00f5mustab v\u00f5i kurvastab. \u00dchtmoodi \u00fcksikud on k\u00f5ik, ja kunst, hoolimata ponnistustest, ei too neid l\u00f5puks \u00fcksteisele l\u00e4hemale, nagu ka p\u00fcstoliga \u00e4hvardamine ei pane n\u00e4itlejaid paremini m\u00e4ngima ega muuda maailmagi kuigiv\u00f5rd paremaks.<\/p>\n<p>Juhan Ulfsakile projitseeritakse a priori elitaarsust ja provokatiivsust, kuigi vaevalt et ta ise seda soovib v\u00f5i taotleb. Ometi peab ta selle kuvandiga leppima. Temas on teatri suhtes uussiirast naiivsust, vanamoelist lapselikku armastust. Mulle paistab, et teda ajab n\u00e4rvi p\u00fchendumatus, lollus ja pealiskaudsus, aga samav\u00f5rra ka pretensioonikus ja snobism. Ulfsak tegeleb l\u00e4bi lavastuste k\u00fcsimusega, mis on teater ja milline on teatris siiruse-paatose-k\u00fc\u00fcnilisuse vahekord. Ta teeb tihti ja heal meelel teatraalset teatrit, ei provotseeri ega \u00fclbitse, seega on mul raske ette kujutada paremat lavastajat teatriringkonna siseringik\u00fcsimuste lahkamiseks ja klaarimiseks.<\/p>\n<p>\u201eJuulikuu lumi\u201c \u00e4sab laiskadele loojatele, kes publikut \u00e4ra kasutavad, esitades pseudointellektuaalset loba ja tehes n\u00e4o, et tegemist on \u0161ed\u00f6\u00f6vriga. V\u00f5i siis vastupidi \u2013 lihtsalt laisalt ja rumalalt, ressursse raisates, triviaalseid kujundeid ja tarkuseteri t\u00f5sise n\u00e4oga \u00fcha uuesti esitades, teades, et publik tuleb niigi. Isegi kui on kehv. Ja tulebki. See on m\u00e4rk teatri v\u00f5imupositsioonist ja autoriteedist, mis samav\u00f5rra kui teeb au, tekitab rusuvat vastutus- ja h\u00e4bitunnet.<\/p>\n<p>Endla teatris etendatavas loos ega lavastuses pole midagi eriti ebatavalist, avangardset ega raju. Otse vastupidi, on midagi k\u00f5igile: p\u00e4rnakatele P\u00e4rnu muredest, publikule publikumuredest, teatriinimestele teatrimuredest. Lugu on petlikult lihtne, aga vaatepunktip\u00f6\u00f6rdeid nii palju, et ei j\u00f5ua j\u00e4rge pidada \u2013 see on korraga nii lavastuse n\u00f5rkus kui ka tugevus. Eriti arvestades, et tegemist on suvelavastusega, mis ei ole suvelavastus. Lavastusega, mis \u00fcheaegselt kardab olla nii k\u00fclmaksj\u00e4tvalt keskp\u00e4rane kui ka v\u00f5luvalt suurep\u00e4rane.<\/p>\n<p>\u201eJuulikuu lumi\u201c on nagu kihiline v\u00f5ileib, kus iga komponent on oluline. Kui s\u00fc\u00fca v\u00f5ileiva pealt ainult juustuviil, on maitsev, aga \u00fcheplaaniline; kui on ununenud v\u00f5i, siis on okei, aga kuidagi nagu kuiv; kui limpsida \u00e4ra ainult tomati peale pandud pipar, on t\u00e4iesti arusaamatu ja maitsemeeli \u00e4rritav kogemus.<\/p>\n<p>Publik teeb Endla K\u00fc\u00fcnis kaasa kogu arengukaare, ampsab k\u00f5iki kihte ning on etenduse l\u00f5ppedes veidi kriitilisem, tundlikum ja eneseteadlikum oma \u00f5iguste osas kunstilt rohkemat n\u00f5uda \u2013 sest ainus asi, mida teatripublikule s\u00fc\u00fcks saab panna, on v\u00e4hene n\u00f5udlikkus pakutava suhtes. Aga \u2026 lavastaja on tunni\u00adkontrollina l\u00f5petuseks valmis seadnud l\u00f5ksu, kuhu k\u00f5ik robinal sisse kukuvad, \u00fcmisedes ennastunustavalt ja ilma igasuguse eneseirooniata ajusagaratesse kulunud fraasi \u201ek\u00f5ik ei ole ajuv\u00e4hk, mis m\u00f5istuse sult s\u00f6\u00f6b\u201c ning saalist lahkutakse lahutatud meelega ja heldinult.<\/p>\n<p>Aga mida siis n\u00f5uda? N\u00f5uda on m\u00f5tet ikka ainult kvaliteetsemat, huvitavamat, \u00fclevamat ja piire \u00fcletavamat. N\u00f5uda n\u00f5udlikumat! Kui ihaleda keskp\u00e4rasemat, lihtsasti seeditavamat ja argisemat, soovimata omalt poolt kuidagimoodi pingutada v\u00f5i huvi tunda selle vastu, mis veel tundmata, siis on asjalood kehvasti. \u201eTeater on pantvangi\u00adsituatsioon,\u201c on viimasel ajal tihti kombeks \u00f6elda. Loomulikult, k\u00fcllap on samamoodi \u00f6eldud ka varem, l\u00e4bi aegade, aga dramaatilise efekti nimel ja selleks et puudutaks, on parem r\u00f5hutada, et just n\u00fc\u00fcd ja praegu on see probleem erilisel moel esile kerkinud. Jube tundlikuks on l\u00e4inud k\u00f5ik. Aga kuidassaada publik oma selja taha, kui asjalood on hapud? Kuidas ise areneda? Peataolek on peatus. Peatus on puhkus. Puhkusele j\u00e4rgnevad teod. Vist. Vast?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Endla teatri \u201eJuulikuu lumi\u201c, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Kairi M\u00e4ndla, kost\u00fc\u00fcmikunstnik K\u00e4rt Hammer, helilooja ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26374,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-26373","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427354046312579","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26373","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26373"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26373\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26374"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26373"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26373"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26373"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}