![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/pexels-cottonbro-7186306-1024x682.jpg\")
<\/p>\nUued \u00f5petajad, k\u00f5rged ootused, muutuvad s\u00f5prussuhted ning tihe p\u00e4evakava v\u00f5ivad m\u00f5jutada noore vaimset heaolu rohkem, kui esmapilgul paistab.<\/p>\n
Suve l\u00f5pp v\u00f5ib m\u00f5nele lapsele tuua elevust ja ootus\u00e4revust, kuid paljude laste ja teismeliste jaoks t\u00e4hendab kooliaasta algus m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset muutust igap\u00e4evaelus. <\/p>\n
SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise \u00f5e\u00a0Eve Viilma\u00a0s\u00f5nul on m\u00f5ningane n\u00e4rvilisus enne esimest koolip\u00e4eva t\u00e4iesti normaalne. \u201eKui aga stress muutub p\u00fcsivaks v\u00f5i hakkab segama lapse igap\u00e4evast toimetulekut, \u00f5ppimist v\u00f5i suhteid teistega, tasub sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata,\u201d s\u00f5nab Viilma.<\/p>\n
Sotsiaalmeedia on kooliaja uus v\u00e4ljakutse<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva noorukid seisavad silmitsi v\u00e4ljakutsetega, mida varasemad p\u00f5lvkonnad samal m\u00e4\u00e4ral ei kogenud. Lisaks tavap\u00e4rasele \u00f5pikoormusele m\u00f5jutavad nende heaolu sotsiaalmeedia ja sellega kaasnev v\u00f5rdlemine teistega, tehnoloogiliste muutustega kohanemine ning suurenenud sotsiaalne surve.<\/p>\n
Kooliga seotud stressil v\u00f5ib olla mitu p\u00f5hjust. \u201eLevinumad kooliaasta algusega seotud stressitegurid v\u00f5ivad olla hirm halbade hinnete ees, soov sobituda eakaaslaste hulka, suurenenud kooliv\u00e4lised kohustused, muutused s\u00f5prussuhetes, muutunud uner\u00fctm p\u00e4rast suvevaheaega, mure kontrollt\u00f6\u00f6de ja eksamitega toimetuleku p\u00e4rast,\u201d loetleb vaimse tervise \u00f5de. Kuigi sellised v\u00e4ljakutsed on koolielus tavap\u00e4rased, v\u00f5ivad need lastele erinevalt m\u00f5juda. M\u00f5ni r\u00e4\u00e4gib tekkinud murest v\u00f5i pingest avatult, teine hoiab selle pigem enda teada.<\/p>\n
<\/p>\n
Foto: cottonbro studio<\/p>\n
Lapsevanemale: kooliaasta algusega aitavad kohaneda avatud vestlused<\/p>\n
Kooliaasta alguse eel saab lapsevanem \u00fcsna lihtsate v\u00f5tetega aidata lapsel eelseisvaks muutuseks valmistuda. Vaimse tervise \u00f5de Viilma soovitab v\u00f5tta enne kooli algust aega, et lapsega rahulikult r\u00e4\u00e4kida ja kuulata, milliste m\u00f5tetega ta uuele kooliaastale vastu l\u00e4heb. \u201eVaadake koos tagasi suvele. Vestelge sellest, mis lapsele k\u00f5ige rohkem meelde j\u00e4i, mida uut ta \u00f5ppis v\u00f5i proovis ja mille \u00fcle ta ise uhke on. Selline m\u00f5tisklemine aitab lapsel m\u00e4rgata oma tugevusi ja toetab tema enesehinnangut,\u201c soovitab vaimse tervise \u00f5de.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Lapselt v\u00f5ib uurida, mida ta kooli naasmise juures ootab ja kas on midagi, mis talle muret teeb. Meeles tasub pidada, et m\u00f5ningane \u00e4revus enne kooli algust on loomulik. \u201eKui laps oma hirmudest r\u00e4\u00e4gib, kuulake ta esmalt hinnanguid andmata \u00e4ra ja andke talle m\u00f5ista, et tema tunded on m\u00f5istetavad. Seej\u00e4rel saab koos arutada, mis v\u00f5iks olukorda tema jaoks lihtsamaks teha ja kuidas saate talle toeks olla.\u201c<\/p>\n
Eesm\u00e4rgid ja ootused olgu realistlikud<\/p>\n
Viilma soovitab koos lapsega seada uueks kooliaastaks eesm\u00e4rgid, mis on j\u00f5ukohased, motiveerivad ning toetavad tema arengut. \u201eLiiga k\u00f5rged ootused v\u00f5ivad tekitada asjatut stressi. Lapsele tasub selgitada ka seda, et eksimine ja eba\u00f5nnestumine kuuluvad \u00f5ppimise juurde,\u201d s\u00f5nab Viilma. \u201eJ\u00e4tkake vestlusi ka siis, kui kool on alanud. Tundke huvi selle vastu, kuidas lapsel l\u00e4heb, mis talle r\u00f5\u00f5mu teeb ja mis muret valmistab. Kui igap\u00e4evastest asjadest r\u00e4\u00e4kimine on harjumusp\u00e4rane, on vanemal lihtsam m\u00e4rgata, kui laps vajab rohkem tuge.\u201c\u00a0<\/p>\n
Tervislikud harjumused m\u00e4ngivad t\u00e4htsat rolli<\/p>\n
Suvevaheaeg pakkus rohkem vabadust ja paindlikkust, kuid rutiini puudumine v\u00f5ib m\u00f5jutada und, meeleolu ja keskendumisv\u00f5imet. Vaimse tervise \u00f5e s\u00f5nul on oluline alustada kooliaasta r\u00fctmiga kohanemist juba enne selle algust.\u00a0<\/p>\n
\u201eKvaliteetne uni on vaimse tervise alus. Enne kooli algust tasub magamamineku- ja \u00e4rkamisaegu j\u00e4rk-j\u00e4rgult kooliaasta r\u00fctmile l\u00e4hemale nihutada. Heale unele aitavad kaasa rahulik \u00f5htune rutiin, \u00fchtlane uneaeg ning ekraaniaja piiramine enne uinumist,\u201c selgitab Viilma.\u00a0<\/p>\n
Selged ja ennustatavad tegevused hoiavad \u00e4revust eemal ning aitavad lapsel oma p\u00e4eva paremini korraldada.\u00a0\u201eSelles v\u00f5iks olla oma aeg hommikus\u00f6\u00f6giks ja teisteks toidukordadeks, kooliasjade ettevalmistamiseks, kodut\u00f6\u00f6deks, perega suhtlemiseks ning puhkamiseks ja taastumiseks,\u201d s\u00f5nab Viilma. \u00dchtlasi tasub j\u00e4lgida, et kooli, huvitegevuste, s\u00f5prade ja muude kohustuste k\u00f5rval j\u00e4\u00e4ks lapsele piisavalt vaba aega. Vanemad saavad aidata seada prioriteete ja planeerida tegemisi nii, et koormus ei kasvaks liiga suureks.\u00a0<\/p>\n
Sotsiaalmeedia ja nutiseadmed on noorte igap\u00e4evaelu loomulik osa, kuid liigne ekraaniaeg m\u00f5jutab omakorda und, meeleolu ja keskendumist. Viilma soovitab peres kokku leppida n\u00e4iteks tehnoloogiavabad s\u00f6\u00f6giajad, ekraanivabad tunnid enne magamaminekut ning teha teadlikult pause sotsiaalmeediast.\u00a0<\/p>\n
Kuidas koolistressi \u00e4ra tunda ja aidata noorel sellega toime tulla?<\/p>\n
Viilma s\u00f5nul avaldub stress \u00fcldjuhul k\u00e4itumise muutustena. \u201eT\u00e4helepanu v\u00f5iks p\u00f6\u00f6rata n\u00e4iteks suurenenud \u00e4rrituvusele v\u00f5i vihapursetele, perest ja s\u00f5pradest eemaldumisele, sagedastele pea- v\u00f5i k\u00f5huvaludele, une- ja keskendumisraskustele, huvi kadumisele varasemate tegevuste vastu ning kooli v\u00e4ltimisele,\u201d loetleb vaimse tervise \u00f5de. Ohum\u00e4rgiks v\u00f5ivad olla ka riskik\u00e4itumine, ainete tarvitamine v\u00f5i pidev muretsemine kooli ja suhtlemisega seotud olukordade p\u00e4rast.\u00a0<\/p>\n
\u201eStressi ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ielikult v\u00e4ltida, kuid noor saab \u00f5ppida sellega paremini toime tulema. \u00c4revuse ja pinge leevendamisel v\u00f5ivad abiks olla lihtsad hingamis- ja l\u00f5\u00f5gastusharjutused ning t\u00e4helepanu teadlik suunamine k\u00e4esolevale hetkele,\u201d kinnitab vaimse tervis spetsialist.<\/p>\n
Viilma soovitab leida aega ka regulaarseks liikumiseks, mis aitab pingeid maandada ja toetab vaimset heaolu. Selleks sobib noorele endale meeldiv tegevus, olgu selleks jalutamine, rattas\u00f5it, ujumine, jooksmine, jooga v\u00f5i tantsimine.\u00a0<\/p>\n
Ka loomingulised tegevused v\u00f5ivad aidata pingeid maandada ja oma tundeid paremini m\u00f5ista. Kirjutamine, joonistamine, maalimine v\u00f5i muusikaga tegelemine annavad noorele v\u00f5imaluse oma emotsioone v\u00e4ljendada ja neid enda jaoks lahti m\u00f5testada.<\/p>\n
Vaimse tervise \u00f5de r\u00f5hutab, et oluline on arendada ka vastupidavust ja \u00f5petada lapsele, et raskused ja tagasil\u00f6\u00f6gid kuuluvad \u00f5ppimise ja kasvamise juurde. \u201eSee aitab m\u00f5ista, et pingutus on oluline, vigadest \u00f5pitakse ja edu kujuneb j\u00e4rjepidevuse kaudu.\u201d<\/p>\n
P\u00fcsiva v\u00f5i s\u00fcveneva \u00e4revuse korral on vaja professionaalset abi\u00a0<\/p>\n
Kuigi kooliaasta algusega seotud \u00e4revus on tavap\u00e4rane, vajab laps m\u00f5nikord t\u00e4iendavat tuge. \u201eAbi tasub otsida, kui \u00e4revus on intensiivne, p\u00fcsib pikemat aega v\u00f5i s\u00fcveneb, laps keeldub korduvalt kooli minemast, eemaldub s\u00f5pradest ja varem huvi pakkunud tegevustest v\u00f5i tal tekivad sagedased seletamatud kehalised vaevused,\u201d toonitab Viilma. T\u00e4helepanu vajavad ka olulised muutused s\u00f6\u00f6mis- v\u00f5i magamisharjumustes, lootusetuse v\u00e4ljendamine ning enesevigastamisest r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5i enesevigastamine.<\/p>\n
Varajane sekkumine aitab ennetada probleemide s\u00fcvenemist ja toetab lapse toimetulekuoskuste kujunemist. K\u00f5ige olulisem on, et laps tunneks end kuulduna ja toetatuna. Kui raskused p\u00fcsivad v\u00f5i s\u00fcvenevad, tasub p\u00f6\u00f6rduda vaimse tervise spetsialisti poole. SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise \u00f5dede poole saavad p\u00f6\u00f6rduda \u00f5pilased ja lapsevanemad Tallinna ning nende Harjumaa koolide kaudu, kus kooli\u00f5endusteenust osutab SA Tallinna Koolitervishoid. <\/p>\n
Vaimse tervise \u00f5ega saab \u00fchendust v\u00f5tta e-posti aadressil\u00a0vaimnetervis@kth.ee<\/a>.<\/p>\n Allikas: SA Tallinna Koolitervishoid<\/a><\/p>\n Loe lisaks<\/p>\n Nii v\u00e4heneb ps\u00fchhiaatrilise haiglaravi vajadus<\/a><\/p>\n Kas seadused teevad sotsiaalmeedia noortele turvalisemaks?<\/a><\/p>\n Kooliaasta uner\u00fctmi tasub s\u00e4ttida aegsasti<\/a><\/p>\n Koduv\u00e4givalla ohvrid otsivad abi \u00fcha varem<\/a><\/p>\n Stress j\u00e4tab ajurakkudesse armi<\/a><\/p>\n Lapse k\u00f5neviis v\u00f5ib viidata tulevastele vaimuhaigustele<\/a><\/p>\n Telerivaatamine teeb aju v\u00e4iksemaks ja dementseks<\/a><\/p>\n Noorte vaimset tervist parandab eriline retsept<\/a><\/p>\n Tahtlik enesekahjustamine on kasvutrendis<\/a><\/p>\n Kas mul on depressioon?<\/a><\/p>\n Vajadus ps\u00fchhiaatrilise abi j\u00e4rele p\u00fcsib suur<\/a><\/p>\n ATH-l on kolm erinevat alat\u00fc\u00fcpi<\/a><\/p>\n Buprenorfiini ja ketamiin aitavad suitsiidim\u00f5tete vastu<\/a><\/p>\n Nutiseadmete kasutus ja noorte vaimne heaolu<\/a><\/p>\n Miks ma kogu aeg v\u00e4sinud olen?<\/a><\/p>\n Hilisem koolip\u00e4eva algus parandab \u00f5pitulemusi<\/a><\/p>\n Mis on elu m\u00f5te ja t\u00e4hendusrikas elu?<\/a><\/p>\n