{"id":263972,"date":"2026-08-30T02:09:19","date_gmt":"2026-08-30T02:09:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263972\/"},"modified":"2026-08-30T02:09:19","modified_gmt":"2026-08-30T02:09:19","slug":"soerd-kiire-volakasv-on-riigile-vaga-suur-risk-ja-karpimine-valtimatu-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263972\/","title":{"rendered":"S\u00f5erd: kiire v\u00f5lakasv on riigile v\u00e4ga suur risk ja k\u00e4rpimine v\u00e4ltimatu | Majandus"},"content":{"rendered":"

Valitsus peab tegema pingutusi, et saada eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k nelja protsendi piiresse ning igal juhul on vaja k\u00e4rpemeetmeid, sest kiire v\u00f5la- ja intressikasv on v\u00e4ga suur risk riigile tervikuna, \u00fctles reformierakondlasest endine rahandusminister Aivar S\u00f5erd.<\/p>\n

Neljap\u00e4eval tutvustas rahandusministeerium v\u00e4rsket majandusprognoosi<\/a>, mille kohaselt on eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k j\u00e4rgmisel aastal 4,5 protsenti.\u00a0<\/p>\n

S\u00f5erd r\u00e4\u00e4kis ERR-ile, et v\u00f5rreldes kevadprognoosiga ei toonud v\u00e4rske prognoos v\u00e4ga suuri muudatusi, n\u00e4iteks maksutulude prognoos, mis on riigieelarve koostamisel oluline, ei toonud tulu juurde, vaid see isegi v\u00e4henes 45 miljoni euro v\u00f5rra.<\/p>\n

“M\u00f5nel varasemal aastal on s\u00fcgisene prognoos toonud maksutulu juurde, andes leevendust eelarve koostamisel,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

S\u00f5erd lisas, et tulude laekumise osas on parem vaadata nominaalkasvu, mis on 5,2 protsenti nagu kevadelgi. See t\u00e4hendab, et eelarve koostamisel on v\u00e4ljakutsed p\u00e4ris suured, eriti arvestades, et kindlasti j\u00e4tkub ka palgasurve – igal ministril on omad lisataotlused.<\/p>\n

“L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised saavad kindlasti olema pingelised,” t\u00f5des S\u00f5erd. “Samas, kuna s\u00fcgisene prognoos ei toonud tulude osas leevendust, siis seda ruumi, mille arvelt lisataotlusi rahuldada, eriti ei ole.”<\/p>\n

M\u00e4rgatava muudatusena kevadise ja v\u00e4rske prognoosi vahel t\u00f5i ta esile eelarve nominaalse puuduj\u00e4\u00e4gi, milleks kevadel ennustati 4,9, n\u00fc\u00fcd aga 4,5 protsenti.<\/p>\n

“Tulude poolel ju muutust ei ole, need isegi v\u00e4henevad \u2013 see saab tulla kulude poole arvelt, aga kust see siis tuleb?” k\u00fcsis endine rahandusminister ja vastas ise: see tuleb investeeringute nihutamise ja haigekassa puuduj\u00e4\u00e4gi v\u00e4hendamise arvelt.<\/p>\n

See aitab tema s\u00f5nul ilmestada suurt pilti, et puhtalt investeeringute nihutamisel on eelarvetasakaalule \u00fcsna suur m\u00f5ju. Seda on v\u00f5imalik veelgi teha ja arvatavasti ka tehakse, usub S\u00f5erd, sest meil on v\u00e4ga suured kaitsehanked, raudteehanked seoses Rail Balticuga ja teedeehitused.<\/p>\n

Selleks aga, et puuduj\u00e4\u00e4k nelja protsendi piiresse saada, investeeringute nihutamisest ei piisa: kuna tulude prognoos tulusid j\u00e4rgmiseks aastaks juurde ei too, siis igal juhul on vaja k\u00e4rpemeetmeid.<\/p>\n

Millised need k\u00e4rped saavad olema, on S\u00f5erdi s\u00f5nul praegu teadmata. Ta meenutas, et koos erakonnakaaslase, samuti varem rahandusministri ametit pidanud Mart V\u00f5rklaevaga k\u00e4isid nad m\u00f5ned k\u00e4rpeettepanekud<\/a> v\u00e4lja, need said aga viisakalt \u00f6eldes \u00fcsna j\u00e4ise vastuv\u00f5tu osaliseks.<\/p>\n

“Meil on ka oma erakonna rahanduse t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kus oleme paar korda neid k\u00e4rpeettepanekuid arutanud ja midagi juurde lisanud, aga ega selle t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt v\u00e4ga suurt edasiminekut pole vahepeal olnud,” nentis S\u00f5erd.<\/p>\n

Sellist v\u00f5imalust, et valitsus j\u00e4taks l\u00e4henevate riigikogu valimiste valguses valusad k\u00e4rped tegemata, ei pea S\u00f5erd v\u00f5imalikuks.<\/p>\n

“Me r\u00e4\u00e4gime praegu sellest, et j\u00e4rgmise aasta puuduj\u00e4\u00e4ki, mis on prognoosi j\u00e4rgi 4,5 protsenti, saada neljale protsendile, aga isegi kui see realiseerub, v\u00f5la kasv ju j\u00e4tkub. Veidi aeglasemas tempos, aga intressikulu kasv j\u00e4tkub suure hooga,” s\u00f5nas ta ja lisas, et EL-i erand, mis lubab eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki \u00fcle asutamislepingus lubatud kolme protsendi piiri kasvada, kehtib ka veel vaid m\u00f5ned aastad ja p\u00e4rast seda tuleb taas puuduj\u00e4\u00e4giga kolme protsendi piiresse mahtuda.<\/p>\n

Lisaks muudele ohtudele – kiire v\u00f5la- ja intressikasv on v\u00e4ga suur risk riigile tervikuna – v\u00f5ib see viia l\u00f5puks ka \u00fclem\u00e4\u00e4rase eelarvedefitsiidi menetluseni ja seet\u00f5ttu ei n\u00e4e S\u00f5erd muud v\u00f5imalust kui kulude liiga kiire kasvuga tegeleda.<\/p>\n

“Miks kaitsekulud kasvavad, me teame, aga muud kulud lisaks sellele, ka teised valitsussektori kulud ju kasvavad majandusest kiiremini. Olukord on piisavalt t\u00f5sine,” \u00fctles riigikogu liige.<\/p>\n

S\u00f5erd m\u00e4rkis, et kui valitsusel ei peaks olema julgust selle lahendamiseks piisavalt j\u00f5uliselt tegutseda, j\u00f5uame olukorrani, nagu on n\u00e4iteks Soomes, mis peab praegu v\u00e4ga suuri pingutusi tegema. Kui nad oleks varem tegelema hakanud, poleks sellisesse seisu j\u00f5utud.<\/p>\n

“Rida n\u00e4iteid on sellest, kuidas riigid on olnud \u00fclem\u00e4\u00e4rase eelarvedefitsiidi menetluses ja mis on selle tagaj\u00e4rjed. Kulude kasvu tuleb igal juhul piirata,” nentis ta.<\/p>\n

Lisaks peavad eelarves olema puhvrid etten\u00e4gematuteks juhtudeks, nagu oli n\u00e4iteks koroonapandeemia. S\u00f5erd s\u00f5nas, et kriisid kipuvad teatud aja tagant korduma ja neile ilma puhvriteta vastu minna on v\u00e4ga suur risk, mida riik ei tohiks v\u00f5tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Valitsus peab tegema pingutusi, et saada eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k nelja protsendi piiresse ning igal juhul on vaja k\u00e4rpemeetmeid, sest kiire…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263973,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[4054,26,27,37,2989,33,35,34,36,31,32,21,747,28,29,19,25,102541,1016,23,24,22,20,30],"class_list":["post-263972","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-aivar-soerd","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarvepuudujaak","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karped","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahandusministeeriumi-majandusprognoos","tag-riigieelarve","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117182029008622844","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263972\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}