{"id":263988,"date":"2026-08-30T03:58:10","date_gmt":"2026-08-30T03:58:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263988\/"},"modified":"2026-08-30T03:58:10","modified_gmt":"2026-08-30T03:58:10","slug":"kohtuotsus-sunnib-umber-motestama-ligipaasu-surnu-terviseandmetele-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/263988\/","title":{"rendered":"Kohtuotsus sunnib \u00fcmber m\u00f5testama ligip\u00e4\u00e4su surnu terviseandmetele | Eesti"},"content":{"rendered":"

Tallinna halduskohus rahuldas 14. augusti otsusega<\/a> \u00fche perekonna kaebuse, mis puudutas tervise ja heaolu infos\u00fcsteemide keskuse (TEHIK) keeldumist v\u00e4ljastada Ukrainas langenud mehe alaealistele lastele nende isa hambaraviandmeid. Lapsed soovisid andmeid kasutada oma isa v\u00f5imalike s\u00e4ilmete tuvastamiseks ja nende Eestisse toomiseks.<\/p>\n

TEHIK, mis haldab muu hulgas tervise infos\u00fcsteemi ja vastutab seal olevate andmete v\u00e4ljastamise eest, leidis, et juurdep\u00e4\u00e4suks puudub vajalik \u00f5iguslik alus, kuna lapsed ei olnud p\u00e4rijad ning neil ei olnud p\u00e4rimistunnistust.<\/p>\n

TEHIK-u \u00f5igustiimi juhi Ave Liina Antoniki s\u00f5nul l\u00e4htub nende keskus tervise infos\u00fcsteemist andmete v\u00e4ljastamisel kehtivatest \u00f5igusaktidest ning tervise infos\u00fcsteemi vastutava t\u00f6\u00f6tleja juhistest.<\/p>\n

Ta lisas, et konkreetsel juhul hindas TEHIK andmete v\u00e4ljastamise \u00f5igust koost\u00f6\u00f6s sotsiaalministeeriumiga.<\/p>\n

“Andmep\u00e4ringu \u00f5iguse kaudne tuletamine ei l\u00e4he kokku isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemise p\u00f5him\u00f5tetega,” t\u00f5des Antonik.<\/p>\n

Antoniki s\u00f5nul ei ole neile teadaolevalt teist samalaadset kohtuvaidlust, kus surnud inimese l\u00e4hedased oleksid tervise infos\u00fcsteemist tema terviseandmete k\u00e4ttesaamiseks p\u00f6\u00f6rdunud TEHIK-u vastu kohtusse.<\/p>\n

Tallinna halduskohus leidis, et Ukrainas langenud mehe lastel on alust n\u00f5uda juurdep\u00e4\u00e4su oma isa terviseandmetele, et korraldada tema matused, mis on nende p\u00f5hiseaduslik \u00f5igus.<\/p>\n

Juhul, kui lastele ei antaks juurdep\u00e4\u00e4su isa hambaraviandmetele, siis oleks nende \u00f5igus isa matta k\u00fcll paberil olemas, kuid tegelikult ei saaks nad seda \u00f5igust kasutada.<\/p>\n

“K\u00fcsimus on, millisel \u00f5iguslikul alusel v\u00f5ib surnud inimese v\u00e4ga tundlikke terviseandmeid tema l\u00e4hedastele v\u00e4ljastada,” s\u00f5nas Antonik.<\/p>\n

“Meie jaoks on oluline, et sellistes olukordades oleks \u00f5igusruum selge ning sama p\u00f5him\u00f5tet oleks v\u00f5imalik rakendada ka tulevaste juhtumite puhul,” lisas ta.<\/p>\n

Ligip\u00e4\u00e4su l\u00e4hedase terviseandmetele tagab p\u00e4rimis\u00f5igus<\/p>\n

Eesti l\u00e4htub Euroopa Liidu isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rusest, mis reguleerib \u00fcksnes elusate isikute andmete kaitset. Samas s\u00e4testab m\u00e4\u00e4rus, et liikmesriigid v\u00f5ivad ise kehtestada t\u00e4iendavaid seadusi, mis reguleerivad surnud isikute andmete t\u00f6\u00f6tlemist.<\/p>\n

Eestis on surnud isikute andmete t\u00f6\u00f6tlemine reguleeritud peamiselt isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 9, mille kohaselt on \u00f5igus surnud l\u00e4hedase andmetele ligi p\u00e4\u00e4seda eelk\u00f5ige p\u00e4rijatel.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli meditsiini\u00f5iguse \u00f5ppej\u00f5ud Ants N\u00f5mper selgitas, et seadus ei n\u00f5ua otsust ega n\u00f5usolekut juhul, kui jutt k\u00e4ib \u00fcksnes inimese nimest, surmast ja matmiskohast. Terviseandmete, surma p\u00f5hjuste v\u00f5i muude tundlike isikuandmete kasutamisel tuleb aga saada n\u00f5usolek p\u00e4rijalt, kelle seadusandja on m\u00e4\u00e4ranud surnu huvide esindajaks.<\/p>\n

N\u00f5mper selgitas, et p\u00e4rimine on eelk\u00f5ige varaliste suhete lahendamiseks ning sageli loobutakse sellest p\u00f5hjusel, et lisaks varale v\u00f5ivad p\u00e4rijale j\u00e4\u00e4da ka v\u00f5lad.<\/p>\n

Samas annab p\u00e4rimistunnistus ligip\u00e4\u00e4su ja \u00f5iguse otsustada surnud l\u00e4hedase andmete \u00fcle.<\/p>\n

Ants N\u00f5mper Autor\/allikas: Georg Savisaar\/ERR<\/p>\n

“Siis tekib t\u00f5epoolest olukord, kus keegi ei saaks anda n\u00f5usolekut lahkunu isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemiseks. See ei olnud kindlasti seaduse m\u00f5te,” \u00fctles N\u00f5mper.<\/p>\n

N\u00f5mperi s\u00f5nul ei oska inimesed sageli selliste olukordade tekkimise v\u00f5imalusega arvestada. “Ma olen n\u00f5us, et inimesed ei m\u00f5tle ega oska selle peale m\u00f5elda just sellep\u00e4rast, et p\u00e4rimine on peamiselt varaline suhe.”<\/p>\n

N\u00f5mperi hinnangul n\u00e4itas Tallinna halduskohus oma otsusega, et sellistes olukordades ei saa l\u00e4htuda \u00fcksnes formaalsest p\u00e4rijastaatusest.<\/p>\n

“Siin tuleks \u00fcritada leida lahendusi,” lisas ta. “Mulle tundub, et praegu kohus n\u00e4itas \u00fcsna \u00f5igesti tee k\u00e4tte, mille j\u00e4rgi tuleb inimestele lihtsalt ligip\u00e4\u00e4s anda.”<\/p>\n

Sama kinnitas Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Kuutma, kelle s\u00f5nul ei pruugi seaduse s\u00f5nastus t\u00e4ielikult arvestada tegeliku elu vajadustega.<\/p>\n

“V\u00f5ib juhtuda, et inimesel puudub vara ning p\u00e4rimismenetlust alustatakse sisuliselt \u00fcksnes selleks, et saada ligip\u00e4\u00e4s vajalikele andmetele,” s\u00f5nas Kuutma.<\/p>\n

N\u00f5mper: ametnikud ei saa lihtsalt menetleda<\/p>\n

N\u00f5mperi hinnangul keskendus TEHIK liigselt k\u00fcsimusele, kas taotluse esitajad olid p\u00e4rijad, j\u00e4ttes t\u00e4helepanuta juhtumi tegeliku eesm\u00e4rgi ja p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse.<\/p>\n

“Ametnikud ei saa lihtsalt menetleda, vaid peavad inimest aitama ja t\u00f5lgendama seadust eesm\u00e4rgip\u00e4raselt,” s\u00f5nas N\u00f5mper.<\/p>\n

“Ma m\u00f6\u00f6nan, et formaaljuriidiliselt k\u00fcsis TEHIK t\u00e4iesti korrektselt, kas inimesed on p\u00e4rijad. Kui ei ole p\u00e4rijad, siis andmeid ei v\u00e4ljastata,” \u00fctles N\u00f5mper.<\/p>\n

Tema hinnangul ei saa aga selliseid olukordi lahendada \u00fcksnes kitsast formaal\u00f5iguslikust vaatenurgast.<\/p>\n

“Selline otsus t\u00e4hendas sisuliselt seda, millele viitas ka halduskohus \u2013 inimesed j\u00e4id ilma v\u00f5imalusest oma p\u00f5hiseaduslikke \u00f5igusi tegelikult kasutada,” selgitas N\u00f5mper. “Nad ei saanud isegi kindlaks teha, kas ja kus nende l\u00e4hedane on hukkunud.”<\/p>\n

N\u00f5mperi s\u00f5nul ei saa seadust t\u00f5lgendada viisil, mis muudab p\u00f5hi\u00f5iguste teostamise sisuliselt v\u00f5imatuks.<\/p>\n

“K\u00f5iki elulisi olukordi ei ole v\u00f5imalik seadusesse detailselt kirja panna, aga olemasolevaid norme on oluline t\u00f5lgendada eesm\u00e4rgip\u00e4raselt ja koosk\u00f5las p\u00f5hi\u00f5igustega,” \u00fctles N\u00f5mper.<\/p>\n

Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta s\u00f5nul peab matus saama toimuda, kui perekond tahab oma pereliiget matta. Samas ei pruugi see tema s\u00f5nul t\u00e4hendada, et k\u00f5ik selle surnud pereliikme andmed l\u00e4hevad lastele \u00fcle.<\/p>\n

Andmetaotluste praktika v\u00f5ib muutuda<\/p>\n

Andmekaitse Inspektsioon ja TEHIK peavad v\u00f5imalikuks, et surnud inimeste terviseandmete v\u00e4ljastamise regulatsioon v\u00f5ib tulevikus vajada t\u00e4psustamist.<\/p>\n

“Kui l\u00e4hedane vajab andmeid n\u00e4iteks s\u00e4ilmete tuvastamiseks, matmise korraldamiseks v\u00f5i muu kaalukalt p\u00f5hjendatud eesm\u00e4rgi saavutamiseks, v\u00f5iks seadus selgemalt ette n\u00e4ha vastavad erandid v\u00f5i alused andmete v\u00e4ljastamiseks,” \u00fctles Kuutma.<\/p>\n

N\u00f5mperi hinnangul ei pruugi probleem siiski peituda niiv\u00f5rd seaduses endas kui selle t\u00f5lgendamises.<\/p>\n

“Minu arvates n\u00e4itas halduskohus, et kehtivat seadust on v\u00f5imalik t\u00f5lgendada viisil, mis kaitseb \u00fchtaegu nii andmeid kui ka inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi. Selleks ei ole tingimata vaja seadust muutma hakata,” s\u00f5nas N\u00f5mper.<\/p>\n

Sama kinnitas ka Pakosta, kelle s\u00f5nul ei t\u00e4henda \u00fcksik kohtuvaidlus automaatselt, et seaduses oleks l\u00fcnk. Samas \u00fctles ta, et antud juhtum v\u00f5ib viidata vajadusele t\u00e4psustada terviseandmete kaitse ja l\u00e4hedaste huvide vahelist tasakaalu.<\/p>\n

N\u00f5mperi hinnangul t\u00e4hendab kohtuotsus, et tulevikus ei saa andmetaotluste menetlemine piirduda \u00fcksnes kontrolliga, kas inimene on p\u00e4rija v\u00f5i mitte.<\/p>\n

“Kui tavaliselt antakse ligip\u00e4\u00e4s p\u00e4rimistunnistuse alusel, siis n\u00fc\u00fcd tuleb hinnata ka seda, kas inimesel on andmete saamiseks \u00f5igustatud huvi. See t\u00e4hendab, et tegemist ei ole enam pelgalt tehnilise v\u00f5i infos\u00fcsteemse k\u00fcsimusega, vaid sekkuma peavad ka ametnikud,” selgitas N\u00f5mper.<\/p>\n

N\u00f5mperi s\u00f5nul annab kohtuotsus ametnikele selgema aluse teha keerulistes olukordades inimkeskseid otsuseid.<\/p>\n

“Ma usun, et TEHIK tahab oma praktikat parandada ja ka parandab. See kohtuotsus on ametnikele kindlasti toeks, et nad saaksid teha inimlikke otsuseid,” lisas N\u00f5mper.<\/p>\n

Antoniki s\u00f5nul anal\u00fc\u00fcsib TEHIK esmalt kohtuotsuse p\u00f5hjendusi ning otsustab seej\u00e4rel, kas otsus edasi kaevata.<\/p>\n

“Kohtuotsuse anal\u00fc\u00fcsi tulemusel v\u00f5ib olla vajalik saada sellele k\u00fcsimusele k\u00f5rgema astme kohtu hinnang v\u00f5i vajadusel antud seaduses\u00e4tte muutmine,” s\u00f5nas Antonik.<\/p>\n

N\u00f5mper loodab, et vaidlus sellega piirdub. “Mul on hea meel Tallinna halduskohtu julguse \u00fcle. Ma v\u00e4ga loodan, et TEHIK ei kaeba seda otsust edasi ning need inimesed saavad vajalikud andmed k\u00e4tte, et oma l\u00e4hedane tuvastada.”<\/p>\n

Kohtuotsus ei ole veel j\u00f5ustunud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna halduskohus rahuldas 14. augusti otsusega \u00fche perekonna kaebuse, mis puudutas tervise ja heaolu infos\u00fcsteemide keskuse (TEHIK) keeldumist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":263989,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[5086,15076,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5209,28,29,19,25,102546,7199,35634,102545,23,24,22,20,30],"class_list":["post-263988","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andmekaitse-inspektsioon","tag-ants-nomper","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-justiits-ja-digiministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-surnud-lahedase-terviseandmed","tag-tallinna-halduskohus","tag-tehik","tag-terviseandmete-kaitse","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117182458269443447","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=263988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/263988\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/263989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=263988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=263988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=263988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}