Erakorralise meditsiini osakond (EMO) v\u00f5ib olla \u00fcks esimesi kohti, kuhu v\u00e4givalla t\u00f5ttu vigastada saanud inimene p\u00f6\u00f6rdub, vahel ka enne, kui ta ise on valmis juhtunut v\u00e4givallana s\u00f5nastama.<\/p>\n
Erakorralise meditsiini osakonna t\u00f6\u00f6 algab k\u00fcsimusest “Mis juhtus?”. See k\u00fcsimus aitab meil kiiresti otsustada, kui raskes seisundis patsient on ja kui kiiresti ta abi vajab. Suure patsientide arvuga EMO-s peab selline s\u00fcsteem olema v\u00e4ga selge, sest samal ajal v\u00f5ivad abi vajada infarkti, insuldi, raske trauma ja paljude teiste erakorraliste seisunditega inimesed.<\/p>\n
V\u00e4givallaohver ei pruugi aga selles s\u00fcsteemis millegi poolest eristuda. Ta ei \u00fctle tingimata, et partner l\u00f5i teda. Ta v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida kukkumisest v\u00f5i muust \u00f5nnetusest ning tema vigastus v\u00f5ib meditsiiniliselt olla \u00fcsna tagasihoidlik. Just seet\u00f5ttu v\u00f5ibki inimene, kelle tegelik olukord on v\u00e4ga ohtlik, j\u00e4\u00e4da meil kahe silma vahele.<\/p>\n
M\u00e4rtsi algusest juuli l\u00f5puni dokumenteerisime regionaalhaiglas 320 v\u00e4givallajuhtumit. Rahvusvahelised uuringud viitavad sellele, et v\u00e4givallast p\u00f5hjustatud p\u00f6\u00f6rdumised v\u00f5ivad moodustada ligikaudu 2\u20135 protsenti EMO patsientidest.<\/p>\n
Kui patsientidelt v\u00e4givallakogemuse kohta s\u00fcsteemselt k\u00fcsida, on v\u00e4givallakogemusega inimeste osakaal veel m\u00e4rksa suurem. Meil j\u00e4\u00e4b tuvastatud juhtumite osakaal praegu umbes \u00fche protsendi juurde. See erinevus sunnib k\u00fcsima, kus on \u00fclej\u00e4\u00e4nud. Kas nad ei j\u00f5ua tervishoidu, kas meie ei tunne neid \u00e4ra v\u00f5i ei ole inimene veel valmis r\u00e4\u00e4kima sellest, mis temaga tegelikult juhtus? T\u00f5en\u00e4oliselt peitub vastus nende tegurite kombinatsioonis.<\/p>\n
Ravime vigastust, aga kas m\u00e4rkame selle p\u00f5hjust?<\/p>\n
V\u00e4givalla puhul tekib erakorralises meditsiinis keeruline vastuolu. Meie s\u00fcsteem on \u00fcles ehitatud meditsiinilise kiireloomulisuse j\u00e4rgi ning nii peabki olema. V\u00e4ike verevalum v\u00f5i pindmine haav ei saa triaa\u017eis olla k\u00f5rgema prioriteediga kui eluohtlik seisund. Samal ajal v\u00f5ib tagasihoidliku vigastuse taga olla inimene, kelle jaoks koju naasmine t\u00e4hendab reaalset ohtu. Verevalum paraneb, haav \u00f5mmeldakse kinni ja valu leevendatakse, kuid \u00fckski neist tegevustest ei l\u00f5peta v\u00e4givalda.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et EMO arst v\u00f5i \u00f5de peaks enda kanda v\u00f5tma politsei, ohvriabi v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6taja \u00fclesanded. Meie p\u00f5hi\u00fclesanne on ja peab j\u00e4\u00e4ma meditsiinilise abi osutamiseks. K\u00fcll aga peame suutma m\u00e4rgata olukorda, kus vigastus ei sobitu patsiendi kirjeldusega v\u00f5i tekib muu p\u00f5hjus v\u00e4givalda kahtlustada.<\/p>\n
M\u00f5nikord v\u00f5ib k\u00f5ige olulisem sekkumine olla v\u00e4ga lihtne k\u00fcsimus: kas sul on kodus turvaline? Selle k\u00fcsimuse v\u00e4\u00e4rtus ei seisne ainult vastuses. Ka inimene, kes ei ole veel valmis v\u00e4givallast r\u00e4\u00e4kima, saab teada, et tervishoius on keegi valmis seda vestlust pidama.<\/p>\n
See, et inimene julgeks v\u00e4givallast r\u00e4\u00e4kida, ei ole iseenesestm\u00f5istetav. Arenguseire keskuse 2026. aasta k\u00fcsitluse j\u00e4rgi usaldab tavaolukorras tervishoiuasutusi 91 protsenti vastanutest, kuid hiljutise v\u00f5i kestva l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla kogemusega inimeste seas langeb see n\u00e4itaja 57 protsendini. See erinevus tuletab meelde, kui oluline on, et kohtumine tervishoiut\u00f6\u00f6tajaga oleks turvaline ja toetav ning austaks patsiendi enesem\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n
“S\u00fcsteemi vaates oleme inimese edasi suunanud, kuid tema enda vaates v\u00f5ib ta olla endiselt \u00fcksi.”<\/p>\n
Aga mis saab siis, kui inimene vastab, et kodus ei ole turvaline. Me v\u00f5ime anda talle ohvriabi kontaktandmed ning soovitada p\u00f6\u00f6rduda politseisse v\u00f5i perearsti poole, kuid inimese jaoks t\u00e4hendab see sageli uut \u00fclesannet, ta peab hakkama ise oma abiteekonda korraldama. V\u00e4givalla t\u00f5ttu hirmul ja ebakindel inimene peab leidma j\u00e4rgmise asutuse, r\u00e4\u00e4kima uuesti oma loo ja aru saama, millist abi tal \u00fcldse on v\u00f5imalik saada. S\u00fcsteemi vaates oleme inimese edasi suunanud, kuid tema enda vaates v\u00f5ib ta olla endiselt \u00fcksi.<\/p>\n
Selles n\u00e4en ma meie s\u00fcsteemi \u00fcht suuremat puuduj\u00e4\u00e4ki. Eestis on politsei, ohvriabi, perearstid, haiglate sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad ja teised spetsialistid, kes k\u00f5ik saavad inimest aidata. Probleem on selles, kuidas inimene \u00fchest abipunktist teiseni j\u00f5uab. Kui iga s\u00fcsteem teeb oma osa \u00e4ra, kuid keegi ei vastuta \u00fclemineku eest, v\u00f5ibki inimene nende vahele kaduda.<\/p>\n
EMO-s ei peaks seda vastutust panema arstile v\u00f5i \u00f5ele, kelle \u00fclesanne on samal ajal tegeleda j\u00e4rgmiste erakorraliste patsientidega. \u00dcks lahendus on kaasata v\u00e4givallajuhtumitesse s\u00fcsteemsemalt sotsiaalt\u00f6\u00f6taja v\u00f5i muu juhtumikorraldaja.<\/p>\n
Kui tervishoiut\u00f6\u00f6taja on probleemi m\u00e4rganud, peab olema keegi, kellele ta saab patsiendi turvaliselt \u00fcle anda ning kellel on aega tema olukorda s\u00fcveneda. V\u00e4givallaohvri abistamine ei saa s\u00f5ltuda sellest, kas konkreetsel arstil juhtub kiire valve jooksul olema piisavalt aega, teadmisi ja kontakte, et kogu edasine teekond ise kokku panna.<\/p>\n
Sama oluline on infovahetus tervishoius\u00fcsteemi sees. EMO n\u00e4eb patsienti \u00fchel ajahetkel, perearst v\u00f5ib n\u00e4ha tema terviselugu aastate jooksul. Just perearst v\u00f5ib m\u00e4rgata korduvaid vigastusi, pikaajalist valu, uneh\u00e4ireid v\u00f5i muid probleeme, mille taga v\u00f5ib peituda v\u00e4givald.<\/p>\n
Kui patsient on sellega n\u00f5us, peaks oluline m\u00e4rguanne saama liikuda EMO-st perearstini turvaliselt ja lihtsalt. Digiriigis ei peaks kriitilise t\u00e4htsusega info liikumine s\u00f5ltuma sellest, kas \u00fcks \u00fclekoormatud tervishoiut\u00f6\u00f6taja j\u00f5uab teisele eraldi helistada v\u00f5i kirjutada.<\/p>\n
\u00dcks kohtumine v\u00f5ib olla v\u00f5imalus, mida teist korda ei tule<\/p>\n
Regionaalhaiglas oleme hakanud patsiendi n\u00f5usolekul v\u00e4givallast p\u00f5hjustatud vigastusi s\u00fcsteemsemalt fotodokumenteerima. See v\u00f5ib tunduda v\u00e4ikese tehnilise muudatusena, kuid inimese jaoks v\u00f5ib selle t\u00e4hendus olla suur. V\u00e4givallaohver ei pruugi olla valmis politseisse p\u00f6\u00f6rduma v\u00f5i v\u00e4givaldsest suhtest lahkuma. Kui ta teeb selle otsuse hiljem, v\u00f5ivad korrektselt dokumenteeritud vigastused olla talle oluliseks t\u00f5endusmaterjaliks. Me ei saa teha otsust patsiendi eest, kuid saame aidata s\u00e4ilitada tema v\u00f5imalused tulevikuks.<\/p>\n
Sama p\u00f5him\u00f5te peaks kehtima kogu abiteekonna puhul. Traumateadlik k\u00e4sitlus ei t\u00e4henda inimese survestamist, vaid talle kontrolli tagasi andmist. Tervishoiut\u00f6\u00f6taja saab m\u00e4rgata, k\u00fcsida, dokumenteerida, selgitada v\u00f5imalusi ja aidata luua kontakti j\u00e4rgmise abistajaga. Selleks peab aga ka s\u00fcsteem tervishoiut\u00f6\u00f6tajat toetama: meil peavad olema kokkulepitud tegevusteed, v\u00e4lja\u00f5pe ja v\u00f5imalus patsiendiga privaatselt r\u00e4\u00e4kida. V\u00e4givalla m\u00e4rkamine ei tohiks s\u00f5ltuda sellest, kes konkreetsel \u00f5htul valves on v\u00f5i kui kogenud ta selle teemaga juhtumisi on.<\/p>\n
Tervishoid \u00fcksi v\u00e4givalda ei l\u00f5peta ning seda ei saa meilt ka oodata. K\u00fcll aga j\u00f5uavad meie juurde inimesed, kes ei ole veel valmis politseisse v\u00f5i ohvriabisse minema. Nad tulevad vigastuse, valu v\u00f5i j\u00e4rjekordse “kukkumisega”. See teeb tervishoiust \u00fche koha, kus v\u00e4givalda on v\u00f5imalik m\u00e4rgata enne, kui selle tagaj\u00e4rjed muutuvad veel raskemaks.<\/p>\n
Kui v\u00e4givallaohver on kord juba m\u00f5ne abistava spetsialistini j\u00f5udnud, ei tohiks tema j\u00e4rgmise abini j\u00f5udmine s\u00f5ltuda sellest, kui h\u00e4sti ta ise s\u00fcsteemi tunneb v\u00f5i kui palju tal sel hetkel j\u00f5udu on. Selleks vajame paremat infovahetust tervishoius, selget v\u00f5imalust anda patsient edasi inimesele, kes tema juhtumiga tegeleb, ning oskust v\u00e4givalda m\u00e4rgata ka siis, kui patsient ise seda esimese lausena ei \u00fctle.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Erakorralise meditsiini osakond (EMO) v\u00f5ib olla \u00fcks esimesi kohti, kuhu v\u00e4givalla t\u00f5ttu vigastada saanud inimene p\u00f6\u00f6rdub, vahel ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264049,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,565,34,36,31,32,15142,21,9011,28,29,33443,19,14398,25,562,23,24,22,20,7439,34356,30],"class_list":["post-264048","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emo","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haigla","tag-headlines","tag-lahisuhtevagivald","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marit-mark","tag-news","tag-perevagivald","tag-populaarseimad-lood","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vagivald","tag-vagivallaohvrid","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117183192924315176","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264048","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264048"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264048\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264048"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264048"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264048"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}