Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osat\u00e4htsus t\u00f5usnud juba 21%-ni ning prognoosi j\u00e4rgi on 25 aasta p\u00e4rast, 2050. aastal, rohkem kui veerand k\u00f5igist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat.\u00a0<\/p>\n
Statistikaameti anal\u00fc\u00fctiku Tea Vassiljeva s\u00f5nul valitseb samasugune trend k\u00f5ikjal Euroopas. \u201eVananeva \u00fchiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised j\u00e4tkaksid aktiivsemalt t\u00f6\u00f6turul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada v\u00f5ib, et tulevikus t\u00f5useb see veelgi. Ka \u00fchtlustatakse samm-sammult naiste ja meeste pensionile j\u00e4\u00e4mise vanust,\u201c kirjeldas Vassiljeva \u00fcle-euroopalist trendi.<\/p>\n
Tea Vassiljeva. Foto: statistikaamet<\/p>\n
Eestis hakkas pensioniiga j\u00e4rk-j\u00e4rgult t\u00f5usma 2017. aastal ja j\u00f5uab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast hakkab pensioniiga s\u00f5ltuma keskmisest oodatavast elueast ja tol aastal saavad inimesed pensionile j\u00e4\u00e4da 65 aasta ja 1 kuu vanuselt.\u00a0<\/p>\n
Kuidas aga toimub inimeste t\u00f6\u00f6turult taandumine ja kui valmis ollakse pensionip\u00f5lveks? Vassiljeva v\u00f5rdles Eesti andmeid teiste Euroopa Liidu riikidega.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r on Eestis k\u00f5rgem kui Euroopa Liidus keskmiselt<\/p>\n
T\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r n\u00e4itab, kui suur osa t\u00f6\u00f6ealistest inimestest t\u00f6\u00f6tab. See n\u00e4itaja on Eestis olnud l\u00e4bi aastate k\u00f5rgem kui EL-is keskmiselt. Kui 2024. aastal k\u00e4is EL-is 20\u201364 aastastest inimestest t\u00f6\u00f6l keskmiselt neljast inimesest kolm (75,8%), siis Eestis oli sama n\u00e4itaja 81,8% ehk rohkem kui neli inimest viiest.\u00a0<\/p>\n
Ka vahetult enne pensioniea saabumist k\u00e4ib Eestis t\u00f6\u00f6l rohkem inimesi kui Euroopas keskmiselt \u2013 55\u201364-aastastest inimestest k\u00e4is 2024. aastal Eestis t\u00f6\u00f6l rohkem kui kolmveerand (75,7%), samas kui Euroopa Liidus keskmiselt tegi seda alla kahe kolmandiku (65,2%).<\/p>\n
Eestis on k\u00f5rgeim pensioniikka j\u00f5udmise j\u00e4rel t\u00f6\u00f6tamist j\u00e4tkanute osakaal EL-is<\/p>\n
2023. aastal uuris statistikaamet t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringus, kuidas l\u00e4hevad inimesed aktiivsest t\u00f6\u00f6elust \u00fcle pensionip\u00f5lve. Uuringus k\u00fcsiti\u00a0 50\u201374-aastastelt pensioni saavatelt inimestelt\u00a0nende t\u00f6\u00f6elu kohta kuue kuu jooksul p\u00e4rast esimese pensionimakse laekumist. \u201eUuringust selgus, et esimese pensionimakse laekumise j\u00e4rel j\u00e4tkas \u00fcle poole pensioniikka j\u00f5udnud Eesti elanikest (54,9%) t\u00f6\u00f6tamist, sealjuures 45,4% t\u00f6\u00f6tas edasi t\u00e4pselt samal moel kui enne,\u201c r\u00e4\u00e4kis Vassiljeva. 9,5% t\u00f6\u00f6tas k\u00fcll edasi, kuid tegi t\u00f6\u00f6elus mingeid muudatusi: n\u00e4iteks muutis koormust v\u00f5i vastutust, j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6tamist ainult endisel k\u00f5rvalt\u00f6\u00f6l vms.<\/p>\n
P\u00e4rast pensioniea saabumist edasi t\u00f6\u00f6tanute osat\u00e4htsus (54,9%) on Eestis EL-i k\u00f5rgeim ja sellega eristume m\u00e4rgatavalt keskmisest EL-is, kus p\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mist j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6tamist vaid 13% pensionile j\u00e4\u00e4nutest. \u00dcsna l\u00e4hedal EL-i keskmisele on n\u00e4iteks Saksamaa, kus t\u00f6\u00f6tamist j\u00e4tkas 12,8% pensioniealistest ja kus valitsus plaanib julgustada pensioniea saabudes inimesi t\u00f6\u00f6l j\u00e4tkama<\/a>.\u00a0<\/p>\n Vassiljeva s\u00f5nul on sarnaselt Eestiga t\u00f6\u00f6tamist j\u00e4tkanute osakaal k\u00f5rge ka teistes Baltimaades ja Rootsis. \u201eSoomes j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6tamist vaid veidi enam kui iga neljas pensionile j\u00e4\u00e4nu (28,6%) ja Taanis j\u00e4tkas t\u00f6\u00f6l 14,7% pensioniealistest. K\u00f5ige v\u00e4iksem osa inimesi t\u00f6\u00f6tas p\u00e4rast esimese pensionimakse laekumist edasi Rumeenias (1,7%), Kreekas (4,2%) ja Hispaanias (4,9%),\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Pensioniea saabudes l\u00f5petab t\u00f6\u00f6tamise vaid ligi kolmandik Eesti pension\u00e4ridest<\/p>\n Andmetest t\u00f5useb esile, et Euroopa Liidus keskmiselt l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise ligi kaks kolmandikku (64,7%) pensioniikka j\u00f5udnutest, juba enne seda ei t\u00f6\u00f6tanud aga 22,4%. \u201eEestis l\u00f5petas t\u00f6\u00f6tamise aga ligikaudu kaks korda v\u00e4hem ehk ainult ligi kolmandik pensioniealistest (31,6%) ning 13,5% ei t\u00f6\u00f6tanud erinevatel p\u00f5hjustel juba enne pensionile j\u00e4\u00e4mist,\u201c t\u00f5des Vassiljeva. Eestist veelgi v\u00e4iksem oli t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanute osakaal ainult Iirimaal (25,3%), kuid seal ei t\u00f6\u00f6tanud juba enne esimese pensionimakse laekumist ligi pooled (48,4%) k\u00f5igist pensioniikka j\u00f5udnutest, mis oli Euroopa k\u00f5rgeim n\u00e4itaja.<\/p>\n Lisaks p\u00f6\u00f6rdus Eestis nendest, kes pensioniea saabudes t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4tsid v\u00f5i juba enne seda ei t\u00f6\u00f6tanud, 12,4% veelkord t\u00f6\u00f6ellu tagasi. Kokku t\u00f6\u00f6tas pikemat v\u00f5i l\u00fchemat aega pensionieas ligikaudu kaks kolmandikku ehk 68,7% Eesti inimestest. Ka t\u00f6\u00f6le tagasi p\u00f6\u00f6rdujaid oli Eestis Euroopa keskmisest (4,5%) tunduvalt rohkem. Eestist rohkem oli tagasi p\u00f6\u00f6rdujaid EL-i riikidest vaid Rootsis (15,6%). Enam kui k\u00fcmnendik pensioniealistest, kes esimese pensionimakse j\u00e4rel t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petasid v\u00f5i juba enne seda ei t\u00f6\u00f6tanud, p\u00f6\u00f6rdus lisaks Rootsile ja Eestile t\u00f6\u00f6turule tagasi ka Soomes (12,2%). Samas Rumeenias, Itaalias, Belgias, Kreekas, K\u00fcprosel ja Hispaanias p\u00f6\u00f6rdus t\u00f6\u00f6ellu tagasi vaid alla 2%.<\/p>\n Euroopa keskmine pensioniealine t\u00f6\u00f6tab edasi seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6 meeldib<\/p>\n Mis p\u00f5hjusel otsustasid inimesed esimese pensionimakse laekumise j\u00e4rel edasit\u00f6\u00f6tamise v\u00f5i t\u00f6\u00f6 l\u00f5petamse kasuks? Vassiljeva r\u00e4\u00e4kis, et Euroopa riikides tervikuna saab t\u00f6\u00f6 j\u00e4tkamisele v\u00e4lja tuua kaks peamist p\u00f5hjust, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku k\u00f5igist p\u00f5hjendusest: edasi t\u00f6\u00f6tati seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6 meeldis ja pakkus rahuldust (36,6%) v\u00f5i siis majandusliku vajaduse t\u00f5ttu (28,6%). Vaid Rootsis ja Hispaanias moodustasid need kaks peamist p\u00f5hjust v\u00e4hem kui poole k\u00f5igist p\u00f5hjendustest. Muude p\u00f5hjuste hulgas oli n\u00e4iteks soov p\u00fcsida sotsiaalselt aktiivne (11,2%), meeldiv lisasissetuleku v\u00f5imalus (9,1%) jm.\u00a0<\/p>\n \u201eAga ka siin tulevad riikide vahel v\u00e4lja suured erinevused. Taanis, Madalmaades, Itaalias ja Iirimaal oli enam kui pooltel t\u00f6\u00f6tamist j\u00e4tkanutel p\u00f5hjuseks see, et t\u00f6\u00f6 pakkus rahuldust ja n\u00e4iteks Taanis ei omanud majanduslikud p\u00f5hjused pea \u00fcldse mingit t\u00e4htsust. Samas K\u00fcprosel, Rumeenias ja Bulgaarias vastasid enam kui pooled, et peamine p\u00f5hjus edasi t\u00f6\u00f6tamiseks oli majanduslik vajadus,\u201c kirjeldas anal\u00fc\u00fctik riikidevahelisi erinevusi.<\/p>\n Eesti pension\u00e4ridest t\u00f6\u00f6tas pea kolmandik (31,6%) edasi majandusliku vajaduse t\u00f5ttu. \u201eIga kolmas pensionil edasi t\u00f6\u00f6tanu kartis, et ainult pensionist \u00e4ra elada on raske. Iga neljas (25,8%) k\u00fcll ei kartnud, et pensionist \u00e4ra ei ela, aga leidis siiski, et lisasissetulek aitab tagada soovitud elukvaliteedi,\u201c r\u00e4\u00e4kis Vassiljeva. Pea samav\u00f5rra oluliseks peeti t\u00f6\u00f6 nautimist: seda nimetas peamise p\u00f5hjusena pisut alla veerandi (24,2%) vastanuist.<\/p>\n T\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamise puhul toodi k\u00f5igis Euroopa riikides konkurentsitult peamise p\u00f5hjusena esile pensioniea saabumine, mis lubas t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petada. Keskmiselt valis selle p\u00f5hjuse EL-is enam kui kolmveerand (76,8%) t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanuist. K\u00f5ige suurem, \u00fcle 90%, oli selle p\u00f5hjuse nimetanute osakaal Ungaris ja Sloveenias ning k\u00f5ige v\u00e4iksem Madalmaades (47,6%), kus ainukesena nimetas seda v\u00e4hem kui pool t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanuist. Eestis nimetas seda p\u00f5hjust peamisena ligikaudu pool (50,9%) t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanuist.<\/p>\n Tervise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i k\u00f5rgeim<\/p>\n P\u00f5hjustena j\u00e4rgnesid Euroopas keskmiselt tunduvalt v\u00e4iksemate osat\u00e4htsustega terviseprobleemid (6,8%) ja maksimaalse lubatud t\u00f6\u00f6ea t\u00e4itumine, peale mida inimene samas ametis enam j\u00e4tkata ei tohtinud (6,3%). Teised p\u00f5hjused, nagu rahalised soodustused t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petamiseks, muud t\u00f6\u00f6ga seotud p\u00f5hjused, pereliikmete eest hoolitsemine jm, moodustasid iga\u00fcks alla 3% vastustest.\u00a0<\/p>\n \u201eRiigiti olid erinevused taas \u00fcsna suured ja Eesti eristub selle poolest, et siin on k\u00f5ige suurem nende inimeste osakaal, kes l\u00f5petasid t\u00f6\u00f6tamise tervise t\u00f5ttu (29,5%),\u201c t\u00f5i Vassiljeva esile Eesti erip\u00e4ra.\u00a0 Eestile j\u00e4rgnevad t\u00fckk maad tagapool Portugal (16,8%), Leedu (15,8%) ja Madalmaad (15,6%). K\u00f5ige v\u00e4iksem oli tervise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tamise l\u00f5petanute osat\u00e4htsus Sloveenias (1,9%), Kreekas ja Poolas (m\u00f5lemas 2,9%).<\/p>\n Madalmaades moodustasid rahalised soodustused 13,1% ja Belgias 11,4% peamistest l\u00f5petamise p\u00f5hjustest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud riikides ulatus selle p\u00f5hjuse osat\u00e4htsus nelja protsendi piirimailt\u00a0Soomes ja Rootsis kuni kaduvv\u00e4ikese osani alla \u00fche protsendi 11 riigis, nende hulgas ka Eestis.<\/p>\n \u201eAndmetest n\u00e4eme, et Eesti pension\u00e4rid panustavad t\u00f6\u00f6turgu juba praegu oluliselt kauem kui EL-is keskmiselt. Arvestades meie demograafilist tulevikku on see hea uudis. Veelgi parem oleks, kui terviseprobleemidest tumestamata t\u00f6\u00f6r\u00f5\u00f5m saaks edaspidi veelgi suuremaks edasit\u00f6\u00f6tamise motivaatoriks,\u201c v\u00f5ttis Vassiljeva kokku.<\/p>\n Andmed pensionile j\u00e4\u00e4mise kohta p\u00e4rinevad Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5u-uuringu<\/a>\u00a0lisamoodulist. Moodulid lisatakse p\u00f5hik\u00fcsitlusele, et koguda p\u00f5hjalikumat teavet t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja t\u00f6\u00f6turuga seotud teemadel. 2025. aastal koguti andmeid t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamise kohta. T\u00e4psem info moodulite kohta on k\u00e4ttesaadav Eurostati kodulehel.<\/a><\/p>\n