{"id":264092,"date":"2026-08-30T08:22:17","date_gmt":"2026-08-30T08:22:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264092\/"},"modified":"2026-08-30T08:22:17","modified_gmt":"2026-08-30T08:22:17","slug":"jaanus-aurelius-kangur-saadame-patustajad-palverannakule-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/264092\/","title":{"rendered":"Jaanus Aurelius Kangur: saadame patustajad palver\u00e4nnakule | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Tallinna Filharmoonia uue juhi \u00fcmber lahvatanud skandaal<\/a> osutas suuremale probleemile. Me oskame inimese \u00fcsna kiiresti hukka m\u00f5ista, ent m\u00e4rksa kehvemini \u00f6elda, millal on vastutus kantud, kahetsus v\u00e4ljendatud ja inimene v\u00f5ib eluga edasi minna.<\/p>\n

Minu hinnangul on meil puudu rituaalne akt, mis aitaks s\u00fcnge s\u00fcndmuse l\u00f5petada. Rituaal, mis ei muudaks tehtut olematuks ega annaks kellelegi automaatselt patukustutust, kuid v\u00f5imaldaks eristada kestvat s\u00fc\u00fcd olukorrast, kus inimene on oma teo eest vastutuse v\u00f5tnud, midagi heastanud ja muutuse algeid ilmutanud.<\/p>\n

Valgustatud valikud pimedal keskajal<\/p>\n

Tehnoloogia on imeline asi, see v\u00f5imaldab tunnetada tulevikku ja samal ajal luua peaaegu autentse kohalolu minevikus. \u00dchismeedia ei erinegi kuigi palju keskaegsest laadaplatsist, kus avaliku hukkamise ajal v\u00f5is h\u00e4\u00e4le kiledaks karjuda. P\u00e4ris p\u00e4id enam maha ei v\u00f5eta, aga sajatavaid s\u00f5nu lendab nagu m\u00e4danenud tomateid. \u00dchest asjast j\u00e4\u00e4b meil v\u00f5rreldes keskajaga k\u00f5vasti vajaka, meil puuduvad rituaalsed aktid, mis aitaksid kirgi k\u00fctnud konflikte l\u00f5petada.<\/p>\n

Eks olnud hukkaminegi rituaal, mis m\u00f5ne juhtumi v\u00e4gagi l\u00f5plikult lahendas, ent oli ka leebemaid v\u00f5imalusi. Aldur Vunk kirjutas raamatus “Jeesus l\u00e4ks maal k\u00f5ndimaie: ristis\u00f5jad ja palver\u00e4nnakud Eesti keskajal”, et ise\u00e4ranis 15. sajandil oli \u00fcsna levinud patustanute saatmine meeleparanduslikule palver\u00e4nnakule. Patud v\u00f5isid seejuures t\u00e4hendada ka p\u00e4ris t\u00f5siseid kuritegusid.<\/p>\n

Sisuliselt oli tegemist kindla kestusega pagendusega. Tuli k\u00e4ia p\u00fchapaigas, peamiselt Roomas v\u00f5i Santiago de Compostelas, ning naasta. Tagasi j\u00f5udnu oli \u00fcldjuhul t\u00e4ielikult rehabiliteeritud, m\u00f5nikord v\u00f5is tema sotsiaalne staatus koguni kasvada, oli ju inimene ilma n\u00e4inud, kenasti p\u00e4evitunud ja k\u00f5ige tipuks Jumalalt endalt andestuse saanud. Palver\u00e4nnaku v\u00f5lu oli selges alguses ja l\u00f5pus. Tagasitulek oli punkt, sest karistus oli kantud, kahetsus v\u00e4ljendatud ja vabandus vastu v\u00f5etud.<\/p>\n

Pime kaasaeg<\/p>\n

Keskaja pimeduse oleme seljataha j\u00e4tnud, aga igas valdkonnas valgust veel ei paista. Kui m\u00f5ni koletu v\u00f5i v\u00e4hemalt sellisena tajutud tegu on avalikkuse ette j\u00f5udnud, siis sellist seepi naljalt ei leia, mis nime, n\u00e4o ja maine taas puhtaks peseks.<\/p>\n

V\u00f5tame n\u00e4iteks Aivar M\u00e4e, Juko Mart K\u00f5lari ja Tiit Ojasoo \u00fcmber toimunu. Need juhtumid on asjaoludelt, t\u00f5siduselt ja tagaj\u00e4rgedelt erinevad ning neid ei saa \u00fche m\u00f5\u00f5dupuuga hinnata, kuid \u00fcks v\u00e4hem v\u00f5i rohkem lahendamata k\u00fcsimus on neid k\u00f5iki \u00fchendanud: mis saab edasi?<\/p>\n

“\u00dchelt poolt on kannatada saanud usaldus, teiselt poolt inimese maine v\u00f5i positsioon.”<\/p>\n

P\u00e4rast avalikku skandaali saabub sageli midagi rajuks l\u00e4inud peole j\u00e4rgnenud hommiku laadset. \u00d5hus on piinlik vaikus ja keegi t\u00e4pselt ei tea, kuidas edasi k\u00e4ituda. Suhete endine s\u00fc\u00fctus on kadunud. \u00dchelt poolt on kannatada saanud usaldus, teiselt poolt inimese maine v\u00f5i positsioon.<\/p>\n

Kuidas taastada usaldus, kuidas veenda siiras kahetsuses, kuidas n\u00e4idata meelemuutust ja k\u00e4itumise korrigeerimist? Kas p\u00f5gus pagendus pealinnast ja k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine karj\u00e4\u00e4rist on piisav meeleparanduse m\u00e4rk? V\u00f5i avalik vabandus? V\u00f5i k\u00f5igist h\u00fcvedest ilmaj\u00e4tmine? V\u00f5i polegi p\u00e4rast m\u00f5nda eksimust enam v\u00f5imalik tagasi tulla?<\/p>\n

Viimane v\u00f5imalus peaks meid (v\u00e4hemalt pisut) h\u00e4irima. Kui \u00fchiskond n\u00f5uab vastutust, aga ei suuda kunagi tunnistada vastutuse \u00e4rakandmist, pole tegemist enam vastutusega, vaid t\u00e4htajatu pagendusega.<\/p>\n

Kuidas m\u00f5\u00f5ta vabandust?<\/p>\n

V\u00f5ime eristada analoogset ja digitaalset informatsiooni, millest esimene on “rohkem-v\u00f5i-v\u00e4hem” t\u00fc\u00fcpi ehk kasvavalt v\u00f5i kahanevalt muutuv. Teine konkreetne “jah v\u00f5i ei” t\u00fc\u00fcpi.<\/p>\n

Samamoodi on sotsiaalsed seisundid ja staatused. N\u00e4iteks t\u00e4iskasvanuks saamine on analoogne. Ei ole kindlat hetke, millal inimene on t\u00e4iskasvanu. Seevastu on elus olemine digitaalne, inimene, kas on elus v\u00f5i on surnud.<\/p>\n

\u00dchiselulistes suhtest on tihti probleemiks see, et tahame analoogsele infole saada kindlat kinnitust, ent elu ise seda ei paku. No, kuidas me teame, et laps on iseseisvaks eluks valmis? V\u00f5i veel enam, kuidas saame olla veendunud, et inimene, kes on kurja teinud, enam ei tee?<\/p>\n

Ameerika antropoloogi Roy Rappaporti hinnangul on rituaal see “t\u00f5lkemasin”, mis teeb analoogsest infost digitaalse, kasvavast protsessist selge seisundi. Noormehel l\u00e4heb h\u00e4\u00e4l madalamaks, esimesed karvad l\u00f5ual lubavat peatset habemekasvu loota, aga on siiski laps kuni hetkeni, kui on vastavale kultuurile kohase initsiatsiooniriituse l\u00e4bi teinud.<\/p>\n

Hollandi-Prantsuse-Saksa antropoloog Arnold van Gennep \u00fctleb, et see t\u00e4iskasvanuks saamine ei s\u00f5ltu bioloogiast ehk ei oodata, mingit kindlat kehalist muutust, mil nooruk ikka t\u00e4itsa valmis on, vaid rituaali v\u00f5imu peetakse nii suureks ja oluliseks, et kui see on tehtud, on poisist mees ja t\u00fcdrukust naine saanud.<\/p>\n

Kui mitmete avalikkuse ette j\u00f5udnud juhtumite puhul patustajad ongi vabandanud, siis nende siirust pole paraku v\u00f5imalik m\u00f5\u00f5ta, ehkki m\u00f5ned n\u00e4ikse seda suutvat. Rituaal lahendab ka selle probleemi. Rappaport \u00fctleb, et rituaali seisukohalt pole oluline, kas inimene on selle m\u00f5jus ja m\u00f5ttekuses s\u00fcdamest veendunud, piisab sellest, kui ta seda aktsepteerib ehk enda osalemisega kinnitab rituaali aktsepteerimist.<\/p>\n

No kuidas siis, see on ju komejant ja kaasaja siiruse ihalus ning kultus peab sellist janti kindlasti pahaks panema. Aga rituaalil on illokutiivne v\u00e4gi (andku Arne Merilai selle s\u00f5na kasutamine andeks), mis t\u00e4hendab, et see v\u00f5ib enda eesm\u00e4rke saavutada s\u00f5ltumata osaleja tahtest. \u00dcmberl\u00f5igatav noormees ei pruugi siiralt uskuda akti m\u00f5jusse, ent kui tegu on tehtud, siis meheks on ta saanud.<\/p>\n

Kaasaegsed kahetsusrituaalid<\/p>\n

Mis v\u00f5iks olla kaasajal s\u00e4\u00e4rane kahetsuse ja vabanduse rituaal, mis \u00fchelt poolt v\u00f5imaldaks v\u00e4ljendada vastutuse v\u00f5tmist ja muutust, teiselt poolt kinnitaks kindlust, et inimene p\u00fc\u00fcab vanu vigu mitte korrata?<\/p>\n

Filosoof Christopher Bennett kirjeldab karistust, kui vabanduse rituaali (apology ritual), kuid sellisena toimimise tingimuseks peab karistus sisaldama eelduslikult vabatahtlikku heastamist ehk sobimatu teo sooritaja teeb midagi, mida ta muidu tegema ei peaks. Piltlikult v\u00e4ljendudes varas lihtsalt ei tagasta v\u00f5i h\u00fcvita varastatud asja, vaid niidab lisaks ka kannatanu muru \u00e4ra. Oluline on just see “lisaks”.<\/p>\n

Kahetsusel peab olema hind, mida poleks tulnud maksta ilma eelneva eksimuseta. Muidu pole v\u00f5imalik eristada pelka s\u00f5nalist vabandust vastutuse v\u00f5tmisest. Meie karistamise loogika seda printsiipi paraku ei j\u00e4rgi.<\/p>\n

\u00dcle j\u00e4\u00e4b luua kas v\u00f5i pretsedendi p\u00f5hiselt rituaalseid \u2013 mis ei t\u00e4henda ainult s\u00fcmboolset \u2013 akte, kuidas \u00fchiste normide vastu eksinud kahetsust ja vabandust saavad v\u00e4ljendada, olgu selleks v\u00f5i palver\u00e4nnak Piritalt Piiri k\u00f5rtsini.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna Filharmoonia uue juhi \u00fcmber lahvatanud skandaal osutas suuremale probleemile. Me oskame inimese \u00fcsna kiiresti hukka m\u00f5ista, ent…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264093,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,102590,61172,28,29,19,27794,102592,102591,25,36236,102593,23,24,22,20,30],"class_list":["post-264092","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaanus-aurelius-kangur","tag-kahetsus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-patt","tag-patukustutus","tag-patustajad","tag-populaarseimad-lood","tag-rituaalid","tag-roy-rappaport","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117183495952172705","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264092","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264092"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264092\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264093"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264092"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264092"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264092"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}