Eesti Rahvusraamatukogu lubamatult pikale veninud remont ja ligip\u00e4\u00e4su puudumine raamatukogu hallatavale kultuurip\u00e4randile on toonud teravalt esile l\u00f5he kasutajate ootuste ja riigi kultuurialaste prioriteetide vahel. Rahvusraamatukogu taasavamise aeg on l\u00fckkunud 2027.\u00a0aasta maisse, millega koos on praegune remont muutunud v\u00f5rreldavaks rahvusraamatukogu hoone kunagise ehitusperioodiga, mis kestis umbkaudu kaheksa aastat (1985\u20131993). N\u00fc\u00fcdse remondi t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b raamatukogu peahoone suletuks \u00fchtekokku ligemale kuueks aastaks (2021\u20132027). T\u00f5si, vahepeal on Rara pakkunud teenust Narva maanteel asuval asenduspinnal, ent praeguseks on seegi juba m\u00f5nda aega suletud ja ligip\u00e4\u00e4s Rara teenustele t\u00f5siselt v\u00e4henenud.<\/p>\n
Tasub meenutada, et rahvusraamatukogu hoonet ehitati \u00fchiskonna murrangu perioodil, kus okupatsioonikord lagunes ja taastati Eesti iseseisvus. K\u00f5igist raskustest hoolimata \u00f5nnestus hoone tookord ikkagi valmis ehitada. N\u00fc\u00fcd on olud hoopis teistsugused, aga kiiret ei paista olevat. Ehitaja on hoone k\u00fcll ammu \u00fcle andnud, ent m\u00f6\u00f6bli tellimisele ja raamatute komplekteerimisele kulub veel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne aeg, mille puhul ei ole avalikkusele selge, kas t\u00f6\u00f6d on organiseeritud k\u00fcllaldaselt t\u00f5husalt ja piisavalt tempokalt, pidades ise\u00e4ranis silmas Eesti Rahvusraamatukogu riiklikku t\u00e4htsust ja seadusest tulenevat avalik-\u00f5iguslikku staatust. Ilmselt on raske ette kujutada olukorda, kus n\u00e4iteks Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4ling v\u00f5i Rahvusooper Estonia, mis m\u00f5lemad on avalik-\u00f5iguslikud asutused, t\u00f6\u00f6taksid kuue aasta v\u00e4ltel v\u00e4hendatud mahus v\u00f5i oleksid m\u00f5nda aega sootuks kasutusest v\u00e4ljas.<\/p>\n
Vaimse keskkonnana ei saa raamatukogusid l\u00fckata riiklike rahastusprioriteetide nimekirjas tagaplaanile, nagu see on juhtunud rahvusraamatukogu puhul. Algusest peale puudusid piisavad rahalised vahendid, et hoida remondi ajal k\u00f5ik kogud k\u00e4ttesaadavana ja tagada asenduspind k\u00f5igile raamatukogu funktsioonidele hoolimata remondiaja pikkusest. Riik, mis hoolib oma kultuurist, ei saa hoida oma rahvusraamatukogu suletuna ja j\u00e4tta kogud kasutusest v\u00e4lja nii pikaks ajaks.<\/p>\n
Raamatukogu kaotatud p\u00f5lvkond<\/p>\n
Kuigi pikk ootusaeg saab j\u00e4rgmise aasta mais loodetavasti l\u00e4bi, tuleb rahvusraamatukogu remondiloost kindlasti midagi \u00f5ppida. Rahvusraamatukogu ei ole ainult f\u00fc\u00fcsiline koht, see on ka vaimne keskkond, \u00fcks osa riigi ja rahva vereringest. F\u00fc\u00fcsilise koha ja vaimse keskkonnana pakub see meie kaubastunud maailmas demokraatlikku ja avatud ruumi nii vaimseks t\u00f6\u00f6ks, \u00f5ppimiseks kui\u00a0ka suhtlemiseks, muu hulgas neile, kellel sellised v\u00f5imalused n\u00e4iteks napi elamispinna v\u00f5i m\u00f5ne muu p\u00f5hjuse t\u00f5ttu puuduvad.<\/p>\n
Raamatukogu pakutav s\u00fcvenemise, \u00f5ppimise, keskendumise ja m\u00f5tlemise keskkond r\u00f5hutab \u00fchiskonna keset, mida ei ole kommertsialiseeritud v\u00f5i muul viisil h\u00f5ivatud\u00a0\u2013 see s\u00fcmboliseerib \u00fchiskonna vabadust, \u00fchiskonna p\u00f5him\u00f5ttelist huvi maailma vastu, mis tekitab k\u00f5ige erinevamaid vajadusi informatsiooni ja teadmiste j\u00e4rele, aga eeldab ka k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4setavaid vaikuse ja rahu oaase, mis on s\u00fcvenemise ja eneset\u00e4iendamise tingimus. Raamatukogu v\u00f5imaldab ligip\u00e4\u00e4su pikkade aastak\u00fcmnete jooksul tallele pandud kultuurip\u00e4randile, siin leiavad aset kohtumised ja m\u00f5ttevahetused, s\u00fcnnivad uued ideed ja algatused. Taristuna s\u00e4ilitab see kultuurip\u00e4randit ja tagab sellele igak\u00fclgse, ajaga kaasas k\u00e4iva ligip\u00e4\u00e4su. Sellisena on rahvusraamatukogul alates selle avamisest olnud t\u00e4htis teaduslik, hariduslik ja kultuuriline otstarve. V\u00e4het\u00e4htis ei ole tema roll ka vaimse tervise seisukohast. Praegusel pikal suletuseperioodil on v\u00f5etud suur risk nende v\u00e4\u00e4rtuste j\u00e4rjepideval hoidmisel, millega tekkinud katkestuse m\u00f5ju ulatusest puudub \u00fclevaade.<\/p>\n
Enne rahvusraamatukogu remondiks sulgemist k\u00fclastas seda suur hulk noori, kes tegid seal oma kodu\u00fclesandeid, uurimist\u00f6id ja referaate v\u00f5i kohtusid s\u00f5pradega, selle asemel et ostukeskustes h\u00e4ngida. Kui raamatukogu 2021.\u00a0aastal remondiks suleti, k\u00e4idi v\u00e4lja lubadus anda paljudele vajalik vaimse t\u00f6\u00f6 tegemise koht ja selle kokku pakitud kogud tagasi hiljemalt nelja aasta p\u00e4rast, mis teadlastele ja kultuuriinimestele m\u00f5jus juba toona hirmutava ja uskumatuna. Kuid n\u00fc\u00fcd on meil kardetavasti suur hulk noori, kes ei tea \u00fcldse, mida t\u00e4hendab k\u00e4ia rahvusraamatukogus lugemas, referaate tegemas, raamatuid avastamas v\u00f5i s\u00f5pradega kohtumas. See on raamatukogule kaotatud p\u00f5lvkond.<\/p>\n
Digitaalne kaugjuurdep\u00e4\u00e4s<\/p>\n
Peale remondi ebapiisava rahastuse tuleb jutuks v\u00f5tta ka rahalised vahendid, mida riik eraldab rahvusraamatukogule kultuurip\u00e4randi digitaalse k\u00e4ttesaadavuse tagamiseks. Riik on pannud rahvusraamatukogule \u00fclesande \u00fcleriigilise raamatukogus\u00fcsteemi (\u00dc\u00dcRS) arendamiseks, samuti haldab Rara digitaalarhiivi Digar. \u00dc\u00dcRSi arendamine on aga kulgenud lubamatult aeglaselt ja Digari kasutajalahendused ei ole enam ammu piisavalt head. Suur osa vanemast kirjandusest ja kultuurip\u00e4randist, mille digiteerimisse on riik juba palju investeerinud, on k\u00e4ttesaadav vaid raamatukogudes kohapeal autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohtadel, mida ei ole piisavalt. See t\u00e4hendab, et Rara kinnioleku ajal ei ole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa digitaliseeritud teavikutest ikkagi k\u00e4ttesaadav olnud, sest ligip\u00e4\u00e4su eelduseks on “autoriseeritud t\u00f6\u00f6koht” raamatukogus. Ent sinna ei p\u00e4\u00e4se, sest raamatukogu on olnud kinni. Kuuldavasti on Raral plaanis p\u00e4rast avamist nende t\u00f6\u00f6kohtade arvu suurendada, aga siinkohal tahame juhtida t\u00e4helepanu asjaolule, et digiajastul ei ole see plaan piisavalt ambitsioonikas. Digari mahaj\u00e4\u00e4mus kasutajamugavuselt ja ligip\u00e4\u00e4setavuselt on eriti teravas kontrastis \u00fcle\u00fcldise digitaliseerimisega, mis on riiklik prioriteet. Ajal, kui arutame meie kultuuri puudutavate suurandmete jagamist rahvusvaheliste tehisaru arendajatega, ei ole me kandnud hoolt selle eest, et need andmed oleks meile endile loomulikult ja lihtsalt ligip\u00e4\u00e4setavad.<\/p>\n
Nooremate p\u00f5lvkondade lugemisharjumusi kujundab olulisel m\u00e4\u00e4ral digitaalne ligip\u00e4\u00e4s ja tekstide k\u00e4ttesaadavus isiklikus nutiseadmes. Kui meil on mure, et noored loevad rohkem inglise kui eesti keeles, siis tuleb see osalt ka sellest, et eesti kultuurip\u00e4rand ei ole uute p\u00f5lvkondade standardi j\u00e4rgi h\u00e4sti ligip\u00e4\u00e4setav. Eriti p\u00f5letav on see probleem hariduses. Tallinna \u00fclikoolis \u00f5petatakse maailmakirjanduse kursust 200 \u00fcli\u00f5pilasele korraga. Autori\u00f5iguste kaitse t\u00f5ttu ei saa teha \u00f5ppematerjalina digitaalselt k\u00e4ttesaadavaks tervet romaani. Seda ei saa \u00fcli\u00f5pilastel paluda ka osta, kuna meil on tasuta k\u00f5rgharidus. Samuti ei ole Tallinna raamatukogudest leida 200 pabereksemplari. Ainus, mis tagaks kirjanduse k\u00e4ttesaadavuse \u00f5ppematerjalina, on h\u00e4sti toimiv e-laenutuss\u00fcsteem v\u00f5i digip\u00e4randi mugav k\u00e4ttesaadavus, v\u00e4hemalt \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgil. K\u00e4ttesaadavus “kohapeal autoriseeritud t\u00f6\u00f6kohal” ei ole mugav ning isegi kui me eeldame, et \u00fcli\u00f5pilased k\u00e4ivad raamatukogus autoriseeritud arvutis romaane lugemas, siis 200 \u00fcli\u00f5pilast me sel viisil \u00e4ra ei teenindaks.<\/p>\n
Sama oluline on ligip\u00e4\u00e4s kogu varem tr\u00fckitud kirjas\u00f5nale, teadusele, kus suurandmete uurimise meetodid v\u00f5imaldaksid meil kultuuri uut moodi uurida, kui vaid digifailid oleksid k\u00e4ttesaadavad. See, mida me lahendusena vajame, on digitaalne kaugjuurdep\u00e4\u00e4s, mida pakuvad paljud maailma raamatukogud: lihtsa kasutajakonto olemasolu tagab juurdep\u00e4\u00e4su ka k\u00f5ikidele digiressurssidele kasutaja isiklikust nutiseadmest. M\u00f5istagi ei ole lahendus autori\u00f5igustest \u00fcle s\u00f5itev ligip\u00e4\u00e4s, vaid s\u00fcsteemselt korraldatud mugav digitaalne ligip\u00e4\u00e4s, kuhu oleks kaasatud vaimut\u00f6\u00f6 \u00f5iglane tasustamine. Selleks vajab rahvusraamatukogu \u00f5igel ajal vastu v\u00f5etud seadusi ja rahastust, mis v\u00f5imaldaksid \u00dc\u00dcRSi ja Digari haldajatel ja arendajatel m\u00f5elda-tegutseda digiriigi kultuuritemplina senisest ambitsioonikamalt eesti kultuuri ja rahvuse h\u00fcvanguks. M\u00f5istame, et seoses Ukrainas k\u00e4ivast s\u00f5jast tuleneva kaitsekulutuste kasvuga on riik toiminud viimastel aastatel s\u00e4\u00e4sture\u017eiimil, aga sellest hoolimata n\u00e4ib k\u00fcsimus olevat siiski visiooni puudumisest ja rahvusraamatukogu rolli mittem\u00f5istmisest tulenevas alarahastuses, millele ei ole \u00f5igustust.<\/p>\n
Rohkem ambitsiooni!<\/p>\n
Tahame jagada ka omaenda raamatukogukogemusi. See on just Eesti Rahvusraamatukogu, mis on meid \u00f5petanud hindama t\u00f6\u00f6tamist raamatukogus ja m\u00f5testama raamatukogu kui raamatute\u00a0sensooriumi, kus peale lugemise on v\u00f5imalik raamatuid n\u00e4ha, neid sirvida, k\u00e4es hoida, tunnetada k\u00f5igi meeltega raamatute universumi. F\u00fc\u00fcsiline kontakt raamatutega on esmane, digitaalne raamatukasutus kasvab sellest v\u00e4lja, toetub sellele. Neid kaht dimensiooni tuleb m\u00f5testada \u00fcheskoos, mitte \u00fcht teisele eelistades. Niisugust l\u00e4henemist kinnitab meie kogemus raamatukogudega mujal riikides, olgu selleks Saksamaal Freiburgi \u00fclikooli raamatukogu v\u00f5i USAs Yale’i \u00fclikooli tornikujulise hoidlaga Sterlingi raamatukogu, aga miks mitte ka Jacob-und-Wilhelm-Grimm-Zentrum, mis on Berliini Humboldti \u00fclikooli peamine raamatukogu. See on iga p\u00e4ev tudengeid ja nooremaid \u00f5ppureid t\u00e4is, kohtadele on j\u00e4rjekorrad.<\/p>\n
N\u00e4htu kinnitab meile, et vaikimisi leviv hoiak, mille j\u00e4rgi f\u00fc\u00fcsilisel kujul raamatukogu kaotab oma t\u00e4htsust, ei pea paika. Vastupidi, raamatukogude lahtiolekuaegu tuleb julgelt pikendada. Hea n\u00e4ide on Berliini riigiraamatukogu, kus iga p\u00e4ev, seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas ja ilma igasuguse suvevaheajata istub hiirvaiksetes lugemissaalides 800 inimest ja teeb vaimut\u00f6\u00f6d. Sellesse raamatukokku sisse astudes ei ole \u00fcksiku hundi tunnet, justnagu oleksid viimane, kes veel raamatukogus raamatuid loeb. Seal kohtame k\u00f5iksuguseid lugejaid. Just see ongi raamatukogule olemuslik: see ei ole ainult f\u00fc\u00fcsiline rajatis, see on ka vaimne milj\u00f6\u00f6 ja vaimne maailm, mis kuulub inimeseks olemise juurde, see on \u00fcks meie alusvajadusi. Raamatukogu toob kokku ja \u00fchendab inimesi eri aegade, teadmiste, keelte ja m\u00f5tete universumiga, ilma milleta pole v\u00f5imalik suurelt m\u00f5elda ega ka t\u00f5eliselt uueneda.<\/p>\n
Nii Rara kui teised Eesti teadusraamatukogud peaksid olema nii lahtiolekuaegade puhul kui\u00a0ka kogude komplekteerimisel ambitsioonikamad. Meil on puudu paljude klassikaliste autorite n\u00fc\u00fcdisaegsed kriitilised v\u00e4ljaanded, ilma milleta professionaalne teadus- ja m\u00f5ttet\u00f6\u00f6 ei ole m\u00f5eldav. Vaikivaks eelduseks on kujunenud iseskaneeritud v\u00f5i digitaalsete raamatufailide veebist piraatluse korras allalaadmine. See ei saa olla alternatiiviks terviklikult kureeritud ja legaalselt omandatud kogudele f\u00fc\u00fcsilises raamatukogus.<\/p>\n
Kutsume \u00fcles avama Eesti Rahvusraamatukogu esimesel v\u00f5imalusel. Ka piiratud kujul avamine on parem kui t\u00e4ielik kinniolek. Kindlasti on v\u00f5imalik avada mingisugune osa teavikuid-raamatuid juba varem, n\u00e4iteks eesti kirjandus ja sellega seonduv, perioodika v\u00f5i eri eluvaldkondade ja teadusalade uudiskirjandus. Usume ka, et juba praegu on v\u00f5imalik piiratud kujul avada ruume lugejatele. Sellega oleks v\u00f5imalik hakata taastama katkenud sidet raamatukoguga. See ei takistaks ega v\u00e4hendaks Rara avamise s\u00fcmboolset t\u00e4htsust j\u00e4rgmisel aastal. Pidasime hiljuti eestikeelse tr\u00fckiraamatu 500.\u00a0aastap\u00e4eva, mis paraku langes kokku Rara kinni-olekuga. Aga raamatukogu on meie raamatukultuuri tempel, avalik m\u00e4rk ja kinnitus, et raamat elab\u00a0\u2013 ning et h\u00fcved, mida peidavad endas raamatud ja raamatukogud, on t\u00f5epoolest k\u00e4ttesaadavad ja avatud k\u00f5igile soovijatele, kes iganes nad siis ka ei ole. Raamatute maailma esmaseks tunnuseks on lahtised uksed: siin on ruumi k\u00f5igile. Avame need uksed!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Rahvusraamatukogu lubamatult pikale veninud remont ja ligip\u00e4\u00e4su puudumine raamatukogu hallatavale kultuurip\u00e4randile on toonud teravalt esile l\u00f5he kasutajate…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,15593,52963,34,36,31,32,21,11062,178,28,29,19,25,14063,6817,16779,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-264102","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahvusraamatukogu","tag-eneken-laanes","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-joonas-hellerma","tag-kirjandus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raamatukogu","tag-rahvusraamatukogu","tag-rara","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117183538966104269","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}