Tehisaru \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine on muutunud probleemiks paljudes tekstiloomevaldkondades. Sel suvel on juba puhkenud mitu skandaali ingliskeelsete romaani- ja novellik\u00e4sikirjade \u00fcmber, kui p\u00e4rast auhindamist v\u00f5i kirjastamis\u00f5iguse m\u00fc\u00fcgitehingut on hakatud kahtlustama tehisaru kasutamist. K\u00e4sit\u00f6\u00f6portaalides ilmuvad juhendid, kuidas \u00e4ra tunda AI kirjutatud kudumis- ja heegeldamis\u00f5petusi. Samuti koostatakse tehisaru abil teadusartikleid ja niisugused kaast\u00f6\u00f6pakkumised on juba j\u00f5udnud ka eestikeelsesse filoloogiaalasesse teadusajakirja Keel ja Kirjandus.<\/p>\n
Metsa eksitatud m\u00f5istus<\/p>\n
V\u00f5ib v\u00e4ita, et loomu poolest standardne teadustekst ongi eriti aldis sellele, et robot seda matkida saaks. Tihti eeldatakse, et tekst peab vastama nn IMRaD-struktuurile: sissejuhatus, meetod, tulemused, arutelu1\u00a0(Keel ja Kirjandus tegelikult artikli \u00fclesehitusele nii rangeid n\u00f5udeid ei sea). Teaduskeel ei n\u00f5ua ka tingimata suurt loomingulisust, n\u00e4iteks terminid v\u00f5ivad ja koguni peavadki korduma\u00a0\u2013 seegi v\u00f5iks olla j\u00f5ukohane robotile, kes valdab k\u00f5ige paremini just keskp\u00e4raseid registreid.<\/p>\n
Sisulised probleemid on aga laias laastus samad, mis k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5petustes: ilusast esmamuljest hoolimata asi ei toimi. Tehisaru nimelt ei m\u00f5tle inimkombel, vaid ennustab t\u00f5en\u00e4olisi s\u00f5nakombinatsioone. Artiklipakkumised v\u00f5ivad olla v\u00e4gagi p\u00f5neval teemal, ambitsioonika haardega ja ladusad. Lubatakse n\u00e4iteks terminit\u00f5lgete v\u00f5rdlevat k\u00e4sitlust v\u00f5i \u00fclevaadet kujundikasutusest mingites tekstides. Lugema asudes mulje aga mureneb: paljut\u00f5otavast teemaasetusest kaugemale ei j\u00f5uta, kogu jutt keerleb \u00fche koha peal, tekstiosad ei ole \u00fcksteisega m\u00f5ttekalt seotud. Teadusartikli puhul annab AI toodetud tekstist m\u00e4rku ka \u00fclds\u00f5naline viitamine ainult valdkonna k\u00f5ige t\u00e4htsamate gurude k\u00f5ige kuulsamatele teostele, kindlasti ilma konkreetsete tsitaatideta. Tegelikust uurimisseisust sedasi aimu ei saa; korralike viideteta terendab taustal ka intellektuaalse omandi varguse oht.<\/p>\n
N\u00f5nda avastab segaduses lugeja end tammumas ringiratast nagu metsa eksitatud inimene rahvajutus. Terminit\u00f5lgete v\u00f5rdluse puhul v\u00f5idakse l\u00f5petuseks t\u00f5deda, et \u00fchel juhtumil on kasutatud mugandit, teisel kalkat\u00f5lget, kolmandal hoopis m\u00f5istelist asendust. Nende v\u00f5imaluste olemasolu kuulub iseenesest terminit\u00f5lke ABCsse\u00a0\u2013 nagu ongi m\u00e4rgitud juba artikli sissejuhatuses. Midagi uut v\u00f5i p\u00f5nevat \u00fchegi konkreetse juhtumi kirjelduses ei leidu. L\u00f5ppu lisatakse viisakas teadus\u017eargoonis, et seda k\u00f5ike m\u00f5jutavad\u00a0eri tegurid, mida oleks kahtlemata hea\u00a0edaspidi l\u00e4hemalt uurida. Olen mitmelt poolt kuulnud selliste tekstide iseloomustuseks: \u00fcmmargune nagu muna.<\/p>\n
Kevadel ilmus AI-tekstide teemal appikarje Eesti uudis- ja arvamusportaalide vaatevinklist. Seal loetlesid Annette Nordmann ja Erik Moora ka keelelisi markereid, mis robotlikkuse reedavad (tuues k\u00fcll v\u00e4lja, et need muutuvad kiiresti ja v\u00f5ivad robotiti erineda).2\u00a0\u00dcheks n\u00e4iteks olid arvukad\u00a0mitte-X-vaid-Y-tarindid. See pole juhuslik: need simuleerivad eriti edukalt tormilist m\u00f5ttetegevust ja argumentatsiooni kulgu, kuna tuima loetlemise asemel v\u00e4iteid just nagu seostatakse omavahel. L\u00e4hemalt vaadates selgub aga, et v\u00e4idet\u00a0X ei ole antud teema kontekstis nagunii mingit p\u00f5hjust kaalumisele v\u00f5tta, v\u00e4hemalt mitte artikli 10.\u00a0lehek\u00fcljel. Nii ei t\u00e4henda midagi ka selle pidulik \u00fcmberl\u00fckkamine, \u00fcksnes lisab m\u00fcra ja peidab seda, et \u00f5igupoolest ei \u00fctle ka Y ikka veel midagi konkreetset.<\/p>\n
\u00dclikoolid ja AI<\/p>\n
AI tulekul peljati akadeemilises maailmas ennek\u00f5ike, et seda hakkavad kuritarvitama \u00f5pilased ja \u00fcli\u00f5pilased: nemad ei taipa veel, et nad \u00f5pivad iseenesele ning teevad spikerdades v\u00f5i \u00fcle nurga lastes karuteene just endale. Keelamise ja k\u00e4rkimise asemel otsustati l\u00e4heneda teisiti. Elame me ju k\u00f5ik \u00fches ja samas \u00fcha tehnoloogiakesksemas maailmas, pigem tuleb sellega leppida ja \u00f5ppeprotsess vastavalt kujundada. Iseenesest \u00f5ige m\u00f5te! Aga paistab, et kui AI-s\u00f5bralik m\u00f5tteviis on kokku pandud paanilise tulemusp\u00f5hisusega, on oma tegevust AIga optimeerima hakanud hoopis \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n
Keelde ja Kirjandusse ei ole kirjeldatud tekste saatnud seni mitte noored teadlased, vaid pigem keskeas, ehk koguni karj\u00e4\u00e4ri tipul inimesed, sageli muljetavaldava CVga ja akadeemilises m\u00f5ttes v\u00e4hemasti keskastmejuhi kogemusega. \u00dche sellise artikli autor vastas k\u00fcsimusele tehisaru kasutamise kohta h\u00e4mmastunult, et kasutas jah ega teadnud, et seda ei tohi teha. \u00dclikoolis, kus ta t\u00f6\u00f6tab, korraldatavat koguni koolitusi AI produktiivseks kasutamiseks. See k\u00f5las \u00fcllatavalt, ent asja uurides selgus, et t\u00f5epoolest: Eesti kaks suuremat \u00fclikooli on oma t\u00f6\u00f6tajatele teinud k\u00e4ttesaadavaks m\u00f5ned tasulised AI-mudelid ning annavad suuniseid kasutada AId ka teksti genereerimiseks.<\/p>\n
Tallinna \u00fclikoolis juhatatakse: “Google Gemini on k\u00e4ttesaadav k\u00f5ikidele Tallinna \u00dclikooli liikmetele ja seda saab kasutada n\u00e4iteks tekstide loomisel, anal\u00fc\u00fcsimisel ja t\u00f6\u00f6tlemisel, tekstip\u00f5histe \u00fclesannete lahendamisel, ideede genereerimisel ja andmete anal\u00fc\u00fcsimisel.”3<\/p>\n
Tartu \u00fclikoolis selgitatakse: “\u00d5ppej\u00f5ud saab TI rakendusi kasutada \u00f5ppet\u00f6\u00f6 ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma t\u00f6\u00f6d ja arendada \u00fcli\u00f5pilaste oskusi. Nii saab aega kokku hoida n\u00e4iteks \u00f5ppematerjalide ja esitluste loomisel ning muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialadele sobivate n\u00e4idete toomine jms); kontrollt\u00f6\u00f6, eksami, iseseisva v\u00f5i auditoorse t\u00f6\u00f6 v\u00f5i enesekontrolli jaoks k\u00fcsimuste ja \u00fclesannete koostamisel.”4<\/p>\n
Siin ei soovitata p\u00e4ris otses\u00f5nu lasta tehisarul enda eest artikleid kirjutada, kuigi pean tunnistama, et ega vist tudengina ei tahaks vaadata AI loodud \u00fche\u00fclbalisi slaide v\u00f5i saada eksamil k\u00e4tte AI koostatud \u00fclesanded. Siis kaoks ju \u00e4ra viimanegi motivatsioon ise neid lahendada oma bioloogilise peaga. Igatahes on tehisaru \u00fche kasuliku funktsioonina must valgel \u00e4ra toodud “tekstide loomine” selleks, et “aega kokku hoida”. Ka igati intelligentsed, andekad teadlased on mulle \u00f6elnud, et otse loomulikult koostavad nad tehisaru abiga mitmesuguseid dokumente: soovituskirju, taotlusi, projekte. Siingi tekib tunne, et midagi ei klapi\u00a0\u2013 kui dokumentide maht on niisugune, et inimesed ei suuda neid kirjutada, siis ei suuda keegi neid ju ka lugeda? J\u00e4rgmine samm on n\u00e4iteks s\u00f6\u00f6ta robotile m\u00f5ni omaenese varasem tekst ja lasta see \u00fcmber teha: kas l\u00fchemalt kokku v\u00f5tta v\u00f5i n-\u00f6 eneseplagiaadi v\u00e4ltimiseks uuesti s\u00f5nastada. M\u00f5istagi tuleb tulemus \u00fcle vaadata, ent aja- ja sooritussurve on nii suur, et k\u00e4sitsi lihtsalt ei j\u00f5udvat. Enam polegi kaugel lahendus, et artikleid kogu t\u00e4iega aitab kiiremini ja tootlikumalt kirjutada tehisaru, ja tsiteeritud suuniseid ei pea selleks kuigi palju venitama. K\u00f5ige suurema l\u00f6\u00f6gi all on just “keskkarj\u00e4\u00e4ri” teadlased.<\/p>\n
Kriitikud on t\u00e4helepanu juhtinud \u00e4rihuvidele: absurdid\u00fcstoopia, kus \u00fcli\u00f5pilased kirjutavad AIga kodut\u00f6id ja \u00f5ppej\u00f5ud hindavad neid AIga, nii et inimfaktor taandub t\u00e4iesti v\u00e4lja, on tehnofirmadele kasulik. Nad p\u00fc\u00fcavad \u00fclikoole konksu otsa saada, veendes neid, et tasulise AI kasutamine on paratamatu. Seej\u00e4rel saab pakkuda AI-tuvasteid, muidugi samuti tasu eest. Edasi v\u00f5ib kujutleda, et inimesed lastakse lahti ja varasem \u00f5ppej\u00f5udude palgaraha l\u00e4heb AI-litsentside ostmiseks ja arendamiseks.5\u00a0See puudutab ehk ennek\u00f5ike teistsuguse rahastuss\u00fcsteemiga USA \u00fclikoole, kus tehnofirmad on \u00fchtlasi oma \u00f5ue all. Aga just haridusasutustele suunatud ChatGPT Edu on mudel, mida pakuvad oma t\u00f6\u00f6tajatele ka Eesti \u00fclikoolid. AI-bottide hinnastamine muutub pidevalt ja ka \u00fcksikkasutaja jaoks \u00fcha suureneb hinnavahe “targemate” ja “lollimate” robotite vahel. Mida rohkem hakkab inimene v\u00f5i asutus igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s s\u00f5ltuma AIst, seda raskem on isegi summa kasvades sellest loobuda.<\/p>\n
\u00dclikoolid teavad h\u00e4sti, et nende ees seisavad niinimetatud uued v\u00e4ljakutsed. On s\u00fcmpaatne, et TL\u00dc ajakirja suvenumber on tervenisti p\u00fchendatud tehisaruga toimetulekule. Mitmes loos osutataksegi AI v\u00f5imalikele ohtudele: emotsionaalsele s\u00f5ltuvusele, m\u00f5tlemisv\u00f5ime kidumisele, eetilistele k\u00fcsitavustele. Lipukirjana r\u00f5hutatakse “vastutustundliku” (lk\u00a08) ja “m\u00f5testatud” (lk\u00a030) kasutamise olulisust. \u00dclds\u00f5numilt on jutt aga v\u00e4ga tehnotoetav, tahetakse “julgemalt profileerida end inimese ja tehisaru koost\u00f6\u00f6 \u00fclikoolina” (lk\u00a07). Lootused on sellel, et “osa senistest \u00fclesannetest liigub tehnoloogia kanda” (lk\u00a030), ja v\u00f5ib aimata, et \u00fcks selline \u00fclesanne on ka teksti kirjutamine. Igatahes ei ole k\u00fcsimuse all puhtalt abit\u00f6\u00f6d, kui leitakse optimistlikult, et AI aitab kasutajal “luua oma m\u00f5tetes selgust” ning v\u00f5ib anda tekstile tagasisidet (lk\u00a023)\u00a0\u2013 see on minu meelest k\u00fcll juba m\u00f5tlemine ise.<\/p>\n
Hallalad teksti s\u00fcnni juures<\/p>\n
Paistab, et \u00fclikoolid ja teadustekstide v\u00e4ljaandjad on siin m\u00f5nev\u00f5rra vastandlikel positsioonidel. AI \u00fcle kurdavad ka ingliskeelsed teadusajakirjad ning akadeemilised kirjastused. Mitmed on v\u00f5tnud t\u00e4iesti eitava seisukoha nn generatiivse (teksti, pilte jm tootva) tehisaru kasutamise suhtes.6\u00a0Ka n\u00e4iteks teksti toimetamiseks, kokkuv\u00f5tete tegemiseks ja pildit\u00f6\u00f6tluseks lubatakse kasutada \u00fcksnes suletud AI-mudeleid, kust info v\u00e4lja ei liigu ja mis iseennast uue teksti peal ei treeni. Osalt on taas m\u00e4ngus \u00e4rihuvid, seekord kirjastuste omad, ent midagi tundub vastuseisus ka p\u00f5him\u00f5ttelist.<\/p>\n
Miks on \u00fcldse oluline, kuidas tekst on s\u00fcndinud? Halvasti kirjutada oskavad ju ka inimautorid. V\u00f5iks m\u00f5elda: hinnakem puhtalt lugu ennast, selle sisu, mitte \u00e4rgem p\u00fc\u00fcdkem paaniliselt kindlaks teha, kes v\u00f5i mis on teksti taga. \u00d5ieti polegi viimast v\u00f5imalik raudkindlalt t\u00f5estada. Inimene v\u00f5ib kirjutada nagu AI ning AI nagu inimene, sealjuures m\u00f5jutavad m\u00f5lemad \u00fcksteist ja registrid segunevad.7Teiseks, v\u00f5ib v\u00e4ita, et AI on lihtsalt \u00fcks tehnoloogia teiste seas. Viimase paarik\u00fcmne aasta jooksul ei ole personaalarvutite kasutuselev\u00f5tt k\u00f5vasti t\u00f5hustanud mitte ainult info otsimise, s\u00fcstematiseerimise ja anal\u00fc\u00fcsimise v\u00f5imalusi, vaid ka kirjutamise protsessi ennast. Kehvades k\u00e4sikirjades on AId ehk kasutatud lihtsalt halvasti\u00a0\u2013 saaks ju kasutada h\u00e4sti.<\/p>\n
N\u00f5us, hallalasid on siin omajagu. Ega vist olegi Keelde ja Kirjandusse veel saadetud p\u00e4ris sellist kaast\u00f6\u00f6d, kus oleks juturobotile antud \u00fcksainus viip: kirjuta mulle teadusartikkel sellest-ja-sellest. (K\u00fcll on t\u00f5en\u00e4oliselt umbes n\u00f5nda genereeritud eesti kirjanduse alast teksti mulle retsenseerimiseks pakutud ingliskeelsest teadusajakirjast.) Enamasti ei valita enesele p\u00e4ris v\u00f5\u00f5rast teemat, vaid midagi, mis sobib senise uurimistegevusega kokku. Pigem on antud eri viibad v\u00e4hemasti iga peat\u00fcki jaoks v\u00f5i lastud tehisarul \u00fckshaaval n\u00e4iteid kirjeldada ning seej\u00e4rel k\u00fcsitud: n\u00fc\u00fcd palun sellest peat\u00fcki l\u00f5ppu kokkuv\u00f5tet; n\u00fc\u00fcd peat\u00fckkidest artikli l\u00f5ppu kokkuv\u00f5tet; n\u00fc\u00fcd teksti algusse sissejuhatust. Lausa hallutsineeritud allikaid on ette tulnud \u00fcksikutel kordadel. M\u00f5nikord on k\u00fcllap tekstiga pikka aega k\u00e4sitsi pusitud, enne kui v\u00e4simus on v\u00f5imust v\u00f5tnud ja koera sabast \u00fclesaamisel on pruugitud roboti abi. Eriti teise emakeelega autori puhul tundub inimlikult m\u00f5istetav, kui teksti on otsustatud siluda tehisaruga.<\/p>\n
“Silumise” n\u00f5lv on aga libe, see v\u00f5ib l\u00f5puks ikkagi t\u00e4hendada lausete \u00fcmberkirjutamist viisil, mis annab tekstile k\u00fclge roboti haisu. M\u00f5ni\u00a0mitte-X-vaid-Y-konstruktsioon v\u00f5ib olla sisuliselt enam-v\u00e4hem kohane, ent annab m\u00e4rku, et asi pole puhas. \u00dcldkeelde j\u00f5udnud krehvtised v\u00e4ljendid nagu\u00a0ajum\u00e4da\u00a0ja\u00a0AI-pl\u00e4ust\u00a0n\u00e4itavad, et sisu tarbija solvub, kui kas\u00a0v\u00f5i kahtlustab tehisaru kasutamist.<\/p>\n
AI-tekst kui uus madalstiil<\/p>\n
Toimetaja seisukohast v\u00f5iks seda nimetada (uueks) madalstiiliks. Parandada tahaks k\u00f5iki lauseid, kus esineb roboti \u00fclekasutatud v\u00e4ljendusi, isegi kui need pole rangelt v\u00f5ttes vigased v\u00f5i ei \u00e4hmasta m\u00f5tet. Peale pelga arusaadavuse kujundavad keelelised valikud ka kirjutaja autoriteeti: m\u00f5ni valikute summa m\u00f5jub veenvamalt kui teine. Traditsiooniliselt on teadusteksti autor oma stiiliga p\u00fc\u00fcdnud lugejale t\u00f5estada, et on l\u00e4bi k\u00e4inud hariduss\u00fcsteemist ja sestap tasub teda usaldada. M\u00f5nev\u00f5rra irooniliselt on praegu kujunemas usaldusv\u00e4\u00e4rsuse k\u00fcsimuseks peaaegu vastupidine: ega autor liiga palju tehnostunud akadeemilisele s\u00fcsteemile ei looda, kas tegu ikka on “k\u00e4sit\u00f6\u00f6tekstiga”. Kui teadlane ongi mingit teemat p\u00f5hjalikult uurinud, aga laseb tulemused enda eest l\u00f5plikult s\u00f5nastada libedate lausetega tehisarul, seab ta oma autoriteedi l\u00f6\u00f6gi alla.<\/p>\n
On ka maitse ja harjumuse k\u00fcsimus,\u00a0kui\u00a0standardiseeritud s\u00f5nastusi teadustekstis lubada v\u00f5i koguni n\u00f5uda. Suurem mallikindlus on omane reaalaladele, mille tulemused on sageli suures osas arvuliselt v\u00e4ljendatavad ega vajagi ehk enda \u00fcmber originaalset tekstipitsi. Humanitaarteadustes aga k\u00e4ivad m\u00f5tlemine ja s\u00f5nastamine k\u00e4sik\u00e4es. Teksti loomise protsess on osa m\u00f5tlemisest ja tulemus peab olema veenev ka esseistlikus plaanis.<\/p>\n
Toimetaja on siin paraku eriti kallutatud instants ja aldis \u00e4rrituma, sest talle ongi tekst ainus side autoriga, kogu info kandja. Kui \u00f5ppej\u00f5ud m\u00e4rkab ehk ka s\u00e4ra spikerdanud tudengi silmis ja leiab muid v\u00f5imalusi temast teadmised v\u00e4lja meelitada, “\u00f5ppeprotsess \u00fcmber kujundada”, siis toimetaja n\u00e4eb \u00fcksnes teksti ja peab sisu sealt \u00fcles otsima. Segase jutuga iseenesest on ta harjunud, see teda ei murra. Kuid reeglina eeldab toimetaja, et kui tahes arusaamatu lause v\u00f5i peat\u00fckiga on autor tahtnud ikkagi midagi \u00f6elda. Ta p\u00fc\u00fcab s\u00f5numit aimata ja leida viise, kuidas see paremini lugejani tuua. Kui aga juba keel reedab, et autor ei ole “oma kirjutatud” lauseid v\u00f5ib-olla l\u00e4bigi lugenud, muutub see k\u00f5ik m\u00f5ttetuks. Mitte mingit s\u00f5numit seal taga ei olnud, mitte midagi lugejale \u00f6elda ei tahetud\u00a0\u2013 autor soovis \u00fcksnes, et valmiks pealtn\u00e4ha teadusteksti n\u00e4gu objekt.<\/p>\n
Taas kord, mingis m\u00f5ttes on tehisaru lihtsalt tehnoloogia, mis v\u00f5imendab seniseid suundumusi. Ammu on r\u00e4\u00e4gitud sellest, et publitseerimissurve all saab tekstist eesm\u00e4rk omaette, selle s\u00f5numiv\u00e4\u00e4rtus v\u00e4heneb. V\u00e4ljendi\u00a0publish or perish8\u00a0esmakasutus j\u00e4\u00e4b Wikipedia andmetel juba XX\u00a0sajandi esimesse poolde. AI on t\u00f5stnud selle lihtsalt eriti karikatuurselt esile. Optimistid j\u00e4llegi loodavad, et just tehisaru l\u00fckkab asja nii kaugele \u00fcle piiri, et kogu massikirjastamise s\u00fcsteem muutub “ennast\u00f5givaks masinaks” ja variseb kokku.9\u00a0Uue akadeemilise aasta alguse puhul tahaksin igatahes Eesti \u00fclikoolidele ja nende t\u00f6\u00f6tajatele s\u00fcdamele panna: palun v\u00f5tke hetk m\u00f5elda selle \u00fcle, kas teadustekst peab tooma \u00fcksnes publikatsioonilinnukese v\u00f5i v\u00f5iks selle kirjutamise ja avaldamise eesm\u00e4rk olla ka midagi iseenda jaoks selgeks m\u00f5elda ning \u00fchtlasi see lugejale teada anda.<\/p>\n
1 Vt nt Helena Lemendik, Helen Hint, Akadeemiline tekst ja IMRaD\u00a0\u2013 kas lahutamatu paar?\u00a0\u2013 Oma Keel 2022, nr\u00a01, lk\u00a038\u201343.<\/p>\n
2 Annette Nordmann, Erik Moora, Eesti arvamusliidrid on valinud ajum\u00e4da. Enamik arvamuslugudest on kirjutatud masina abil.\u00a0\u2013 Delfi 24.\u00a0IV\u00a02026. https:\/\/arvamus.delfi.ee\/artikkel\/120570470\/eesti-arvamusliidrid-on-valinud-ajumada-kuidas-tehisaru-eestikeelset-motet-solgib<\/p>\n
3 https:\/\/www.tlu.ee\/ti<\/p>\n
4 https:\/\/ut.ee\/et\/sisu\/suunis-tehisintellekti-kasutamiseks-oppetoos<\/p>\n
5 Ronald Purser, AI Is Destroying the\u00a0University and Learning Itself.\u00a0\u2013 Current Affairs 1.\u00a0XII\u00a02025. https:\/\/www.currentaffairs.org\/news\/ai-is-destroying-the-university-and-learning-itself<\/p>\n
6 Vt nt Ajda Hed\u017eet, Matthias Leese, AI and Academic Publishing.\u00a0\u2013 Journal of International Relations and Development, kd\u00a028, 14.\u00a0IX\u00a02025. https:\/\/doi.org\/10.1057\/s41268-025-00361-w; Kirjastuse Bloomsbury juhised AI kasutamise kohta: https:\/\/www.bloomsbury.com\/media\/0zxgch3t\/ai-policy-for-authors-and-illustrators-dec-2025.pdf<\/p>\n
7 David Shariatmadari, How AI is Changing Language.\u00a0\u2013 Guardian 4.\u00a0VII\u00a02026. https:\/\/www.theguardian.com\/books\/ng-interactive\/2026\/jul\/04\/future-of-fiction-next-great-novel-ai-language-chat-gpt<\/p>\n
8 Eesti keeles “avalda v\u00f5i hukku”, Toomas Hendrik Ilvese alliteratiivses t\u00f5lkes ka “kirjasta v\u00f5i koole”.<\/p>\n
9 Thomas Manabu, The\u00a0Machine Consumes Itself: Artificial Intelligence and the\u00a0End of Publish-or-Perish.\u00a0\u2013 Postdigital Science and Education 9.\u00a0VI\u00a02026. https:\/\/doi.org\/10.1007\/s42438-026-00666-0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaru \u00fclem\u00e4\u00e4rane kasutamine on muutunud probleemiks paljudes tekstiloomevaldkondades. Sel suvel on juba puhkenud mitu skandaali ingliskeelsete romaani- ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264149,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[375,37,33,35,173,34,36,102624,178,140,1278,6668,814],"class_list":["post-264148","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ai","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-johanna-ross","tag-kirjandus","tag-meelelahutus","tag-sirp","tag-teadusartikkel","tag-tehisaru"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117183959787480268","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264148","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264148"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264148\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264148"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264148"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264148"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}