“Kui vaatame, kuidas s\u00fc\u00fctunde m\u00f5istet praktikas kasutatakse, n\u00e4eme, et inimesed r\u00e4\u00e4givad s\u00fc\u00fctundest ka siis, kui nad p\u00f5hjustasid n\u00e4iteks tahtmatult auto\u00f5nnetuse v\u00f5i j\u00e4tsid kellegi maha. Nendes olukordades ei pruugi inimesed m\u00f5elda, et nad oleksid moraalselt eksinud,” \u00fctleb Tartu \u00dclikooli filosoofia ja semiootika instituudi referent Heidy Meriste. Niisamuti r\u00e4\u00e4givad oma s\u00fc\u00fctundest inimesed, kes p\u00e4\u00e4sesid erinevalt teistest m\u00f5nest katastroofist eluga.<\/p>\n
“Ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest, et inimene tajuks endal moraalselt plekki. Pigem on probleem selles, kuidas tema ise on maailmale pleki tekitanud.”<\/p>\n
Traditsiooniline s\u00fc\u00fck\u00e4sitlus asetab Meriste s\u00f5nul r\u00f5hu s\u00fc\u00fcdiolekule, kus inimene on teinud midagi moraalselt valesti. Seevastu \u00f5nnetuse p\u00f5hjustanute v\u00f5i elluj\u00e4\u00e4jate s\u00fc\u00fctunnet ei pruugi \u00fcmberkaudsed alati m\u00f5ista. Oma hiljuti kaitstud doktorit\u00f6\u00f6s pakub Meriste sestap v\u00e4lja h\u00fcvep\u00f5hise s\u00fc\u00fck\u00e4sitluse, kus r\u00f5hk pole niiv\u00f5rd inimesel endal, kui teda \u00fcmbritseval maailmal. “Ma ei r\u00e4\u00e4gi sellest, et inimene tajuks endal moraalselt plekki. Pigem on probleem selles, kuidas tema ise on maailmale pleki tekitanud,” piltlikkustab ta.<\/p>\n
Milles seisneb siin s\u00fc\u00fc?<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s keskendus Heidy Meriste kahte t\u00fc\u00fcpi s\u00fc\u00fctunde juhtumitele. Esimesed neist on kausaalsed ehk kahju p\u00f5hjustamise olukorrad: n\u00e4iteks auto\u00f5nnetus, kus inimene on roolis. “Seal t\u00f5esti ei oleks mitte midagi saanud teisiti teha. K\u00f5ik juhtus lihtsalt nii kiiresti,” t\u00e4psustab v\u00e4rske doktor. Samuti v\u00f5ib \u00fcks inimene p\u00f5hjustada teisele s\u00fcdamevalu, kui ei ole temasse samav\u00f5rd armunud. “Me ei arva, et meil on tingimata moraalne kohustus suvalise inimese tunnetele vastata. Ometi inimesed tunnevad s\u00fc\u00fctunnet,” arutleb Meriste.<\/p>\n
Teiseks kirjeldas ta n-\u00f6 elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctunde juhtumeid, kus v\u00f5ibki juhtuda, et inimene j\u00e4\u00e4b ainsana m\u00f5nes katastroofis ellu. Tegu v\u00f5ib olla aga ka laiemalt eba\u00f5iglaste privileegide tajumisega. “N\u00e4iteks j\u00e4etakse kahele lapsele p\u00e4randus. M\u00f5lemad on olnud head lapsed oma vanemale, aga \u00fcks saab oluliselt suurema osa sellest p\u00e4randusest kui teine,” osutab v\u00e4rske doktor. Samuti v\u00f5ivad inimesed tunda n\u00e4iteks \u00fchiskondlikku eba\u00f5iglust, et elavad paremal j\u00e4rjel maailmas, samas kui kusagil mujal vaevlevad kohalikud n\u00e4ljah\u00e4das.<\/p>\n
“Kui sina ei oleks sellel kellaajal selle tee peal autoga s\u00f5itnud, ei oleks \u00f5nnetust juhtunud.”<\/p>\n
“Rahvaps\u00fchholoogilises diskursuses on v\u00e4ga levinud, et ka nendes olukordades r\u00e4\u00e4gitakse s\u00fc\u00fctundest. K\u00fcsimus ongi, mis m\u00f5ttes me saame siin s\u00fc\u00fctundest r\u00e4\u00e4kida, kui valesti toimimist ei ole,” s\u00f5nastab Meriste oma v\u00e4itekirja keskse murekoha.\u00a0<\/p>\n
Ta pakub sealsamas ise v\u00e4lja ka lahenduse. Kirjeldatud olukorras ei peaks otsima niiv\u00f5rd moraalset eksimust, kuiv\u00f5rd n\u00e4gema, kas inimene on mingil moel panustanud asjade halba seisu. Filosoofilises t\u00e4henduses v\u00f5ib Meriste s\u00f5nul siinkohal k\u00f5nelda kontrafaktuaalsest seosest. “See panustamine viitab, et inimene teeb maailma vahe sisse. Kui tema mingisugune panus oleks olnud olemata, oleks asjade seis kuidagi parem,” seletab ta.<\/p>\n
Kausaalse s\u00fc\u00fctunde korral toimib inimese panustamine asjade halba seisu lihtsa p\u00f5hjusliku seosena. “Kui sina ei oleks sellel kellaajal selle tee peal autoga s\u00f5itnud, ei oleks \u00f5nnetust juhtunud. Kuigi see polnud sinu s\u00fc\u00fc, siis sellegipoolest sa p\u00f5hjustasid selle,” s\u00f5nab Meriste.\u00a0<\/p>\n
Elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctunde juhtumites seisneb inimese panus hoopis asjade hetkeseisus: tema on elus, aga teised ei ole. V\u00e4rske doktori s\u00f5nul on inimene sel juhul ise justkui osa maailmas tekkinud eba\u00f5iglusest: “Kui minuga oleks asjad teisiti l\u00e4inud, oleks olukord v\u00e4hemalt v\u00f5rdlevas m\u00f5ttes v\u00e4hem eba\u00f5iglane.”<\/p>\n
“See siin on n\u00fc\u00fcd minu panus maailma”<\/p>\n
Vastukaaluks traditsioonilisele eksimusep\u00f5hisele vaatele pakub Heidy Meriste v\u00e4lja h\u00fcvep\u00f5hise s\u00fc\u00fck\u00e4sitluse. Ta r\u00f5hutab, et tegu ei ole vihap\u00f5hise ennasts\u00fc\u00fcdistava s\u00fc\u00fcga. “Pigem on see s\u00fc\u00fctunne tajutav teatud laadi moraalse kurbusena, et see siin on n\u00fc\u00fcd siis minu panus maailma. Mina teen selle maailma mingis m\u00f5ttes halvemaks kohaks,” selgitab ta.<\/p>\n
Oma t\u00f6\u00f6s vaatas ta sotsiaalps\u00fchholoogilisi uurimusi ja autobiograafilisi s\u00fc\u00fctunde kirjeldusi. Levinud murena ilmnes, et kausaalse v\u00f5i elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctundega inimesed tahavad teistele r\u00e4\u00e4kida, et nad tunnevad end s\u00fc\u00fcdi. “Nad v\u00f5ivad aga tihtipeale saada teistelt vastuseks, et “Aga sa ei teinud ju midagi valesti”. See justkui viitab, et nad ei peaks s\u00fc\u00fcd tundma,” sedastab v\u00e4rske doktor.\u00a0<\/p>\n
“Isegi kui sa ei saa muuta seda, mis minevikus juhtus, on sul v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada parema maailma kallal.”<\/p>\n
“Siin pole millestki r\u00e4\u00e4kida”- ja “Mine eluga edasi”-t\u00fc\u00fcpi vastused annavad Meriste s\u00f5nul m\u00f5ista, et vastaja ei m\u00f5ista p\u00e4riselt h\u00fcvep\u00f5hise s\u00fc\u00fctunde sisu. “Tuleks m\u00f5ista, et s\u00fc\u00fctunne selle inimese jaoks ei seisnegi tajumuses, et tema tegi midagi valesti, vaid see on traagiline tajumus enda m\u00f5just maailmale,” soovitab ta. Inimese m\u00f5ju maailmale ei pruugi olla aga alati tahtlik, vaid ta m\u00f5jutab maailma ka oma kohaloleku kaudu f\u00fc\u00fcsilise kehana. “N\u00e4iteks nuris\u00fcnnitus ei pruugi kaugeltki olla naisterahva s\u00fc\u00fc, aga see on siiski tema kehaga seotud,” toob Meriste v\u00e4lja.<\/p>\n
Samuti tasub tema s\u00f5nul kausaalse ja elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fctundest r\u00e4\u00e4kides m\u00f5elda ka v\u00e4\u00e4rilisusele. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib s\u00fc\u00fctunnet tundev inimene tajuda, et ohver kannatas eba\u00f5iglaselt. “Oletame, et \u00f5ppej\u00f5ud paneb tudengile halva hinde. Tal v\u00f5ib olla tudengist kahju, aga ta ei pruugi tunda s\u00fc\u00fctunnet, kui ta ei arva, et see hinne oleks eba\u00f5iglane,” v\u00f5rdleb Meriste. Seevastu auto\u00f5nnetuse ohvrid roolis olnud inimese hinnangul oma saatust ei v\u00e4\u00e4rinud.<\/p>\n
Isegi kui Meriste k\u00e4sitletud juhtumites polnud \u00fchtki moraalset eksimust, tahavad inimesed juhtunuga seotud s\u00fc\u00fctunnet m\u00f5testada moraalselt. Enda pakutud k\u00e4sitlusega annab v\u00e4rske doktor neile selle v\u00f5imaluse. “Raporteeritakse tugevat tajumist, et midagi on moraalset halvasti, aga see ei ole moraalne valesti toimimine. Mina \u00fctleksin, et just asjade seis on see, mis on moraalselt halb. Moraalne element nihkub minu k\u00e4sitluses \u00fchest kohast teise,” kirjeldab ta.<\/p>\n
Kausaalse v\u00f5i elluj\u00e4\u00e4ja s\u00fc\u00fcga kimpus inimesele osutab tema k\u00e4sitlus ka teed s\u00fc\u00fctundest v\u00e4lja. “Isegi kui sa ei saa muuta seda, mis minevikus juhtus, on sul v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tada parema maailma kallal,” osutab Meriste. N\u00e4iteks v\u00f5ib juhtuda, et inimene on kellegagi koos haiglas ja tema palatikaaslane hukkub. “Sel juhul v\u00f5id sa t\u00f5sta inimeste teadlikkust ja teha ennetust\u00f6\u00f6d, et selliseid asju juhtuks v\u00e4hem,” s\u00f5nab v\u00e4rske doktor.<\/p>\n