{"id":26440,"date":"2025-10-24T06:31:10","date_gmt":"2025-10-24T06:31:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26440\/"},"modified":"2025-10-24T06:31:10","modified_gmt":"2025-10-24T06:31:10","slug":"laskumine-oovaorgu-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/26440\/","title":{"rendered":"Laskumine \u00f5\u00f5vaorgu – Sirp"},"content":{"rendered":"

Kr\u00f5\u00f5t Kukru n\u00e4itus \u201eElutuba\u201c galeriis Kett kuni 2.\u00a0XI.<\/p>\n

Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani t\u00e4nava \u00e4\u00e4res asuvas galeriis Kett on Kr\u00f5\u00f5t Kukkur v\u00e4lja pannud n\u00e4ituse \u201eElutuba\u201c. Sinna on koondatud k\u00f5iksugused teosed tema viimaste aastate loomingust, peamiselt ajavahemikust 2022\u20132025, aga ka neli lapsep\u00f5lvejoonistust, mis on paigutatud n\u00e4ituse n-\u00f6 lastenurga seinale. Pealkirjast v\u00f5iks j\u00e4reldada, et teostega on \u00fcritatud moodustada elutoa-laadset ruumilist tervikut, kodust ja hubast, ergas-pastelselt v\u00e4rvik\u00fcllast, iroonilist ja humoorikat, aga siiski kergelt muinasjutulist, natukene \u00f5\u00f5vastavat elutuba. Saatetekst \u00fctleb, et see on \u201ekilluke kodu\u201c, sissevaade kunstniku (mineviku?)maailma. Ruumi keskel on suur s\u00f6\u00f6gilaud, mis on kaetud k\u00f5ikv\u00f5imalike n\u00f5udega, selle \u00fcmber taburetid. Seintel ripuvad peamiselt looma- ja loodusteemalised maalid v\u00f5i riso print\u2019id. Paremat k\u00e4tt j\u00e4\u00e4b lastenurk, vastava m\u00f6\u00f6bliga. N\u00e4itusel on mitmeid vorme ja materjale, nagu puitu, keraamikat, paberit, tekstiili jne, ainult metalli pole tunda. Kuhugi peidetuna m\u00e4ngib raadio, kanaliks Klassikaraadio. Otse\u00fclekanne.<\/p>\n

Kr\u00f5\u00f5t Kukru kunsti iseloomustab v\u00e4rviplahvatustest palistatud omamoodi nunnu, s.t m\u00e4nguline, kergelt naivistlik esteetika, mille \u00e4\u00e4rel aimub \u00f5rnalt tunda, kuid siiski l\u00f5plikult tabamatu teravus. Nimelt: n\u00e4ituse imperatiiv \u201etunne end nagu kodus\u201c saab siin iroonilise varjundi, sest tegelikult pole selles keskkonnas siiski v\u00f5imalik end koduselt tunda. \u00dcksk\u00f5ik kui palju kujutlusv\u00f5imet kasutada, tegemist on siiski kunstin\u00e4itusega, mis on vaid modelleeritud elutoaks. Kogu n\u00e4itusetervik on nihestatud, meeldivalt h\u00e4iriv. Isegi veidi k\u00f5hedalt \u00fclevalgustatud valge ruum galerii s\u00fcgavuses annab k\u00f5igele tugevalt kliinilise m\u00f5\u00f5tme, selle keskele laotub siis kunstniku omalaadne hubasuse imitatsioon. Ruum on kodususe piiri peal, veidi retrofuturistlik. Teoste peale sihitud valgustus m\u00f5jub samuti tavap\u00e4rasest tehislikumalt, ebaloomulikumalt. Niisiis valitseb \u00fcsna m\u00f5jus kontrast: n\u00e4itus aimab r\u00f5hutatult j\u00e4rele turvalist, v\u00e4rvilist, m\u00e4ngulikku kodutunnet, kuid seda \u00fcmbritseb ulme-valge t\u00fchimik. Meenub \u00fcks teine valge tuba: virtuaalne dimensioonitu laadimisprogramm filmist \u201eMaatriks\u201c (1999), mille sisse v\u00f5is laadida \u00fcksk\u00f5ik milliseid objekte. Ka siin h\u00f5ljub keset t\u00fchjust kogum mateeriat, mis viitab millelegi t\u00f5elisele, ise seda l\u00f5puni olemata.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Iga teos v\u00f5ib olla r\u00f5\u00f5msalt v\u00e4rvikirev, kuid hubasuse \u00fclek\u00fclluses Kr\u00f5\u00f5t Kukru n\u00e4ituse t\u00e4hendusv\u00e4li muutub.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Mana Kaasik<\/p>\n

Hubasuse simulaakrum<\/p>\n

Liiga korrap\u00e4raselt konstrueeritud elutoa pealtn\u00e4ha kutsuvat hubasust l\u00f5hub niisiis raskesti tabatav tehislikkus \u2013 vaataja ei p\u00e4\u00e4se ka kunsti distantseerivast toimest. Marcel Duchamp demonstreeris, et mis tahes tarbeeseme saab kontekstinihkega t\u00f5sta kunsti staatusesse, kuid kunstiobjektid, mis \u00fcritavad poseerida olmena, ei m\u00f5ju miskip\u00e4rast samav\u00f5rra veenvalt. \u201eElutoa\u201c objektide kooslusega ongi \u00fcritatud j\u00e4tta muljet, et tegemist on millegi muuga, millegi ehedaga. Igasugune kodutunne on seet\u00f5ttu petlik ja see dissonants l\u00f6\u00f6b ajus h\u00e4irekella. K\u00f5ik v\u00f5ib olla paika pandud, kuid esemed ehk lauad, pingid, n\u00f5ud, k\u00fc\u00fcnlad, tassid, salvr\u00e4tid, taldrikud, kausid, potid, kiikhobu, padjad, nukud, v\u00f5tmenagi jpm on ju tegelikult oma funktsioonist ilma j\u00e4etud. Need pole m\u00f5eldud kasutamiseks, neist on alles j\u00e4\u00e4nud pelk esteetiline m\u00f5ju. Vaid seinakell on t\u00e4pne, t\u00e4ites oma kohust, ning Kukru illustratsioonidega raamat \u201eMis v\u00e4rk nende kehadega on?\u201c on loetav. Raadiost tulev heli on isemoodi piirialal, sest aparaat ise on ju peidus. Heli k\u00f5lab valges t\u00fchjuses, kandes p\u00e4rastl\u00f5unasi uudiseid, et ikkagi meenutada, et v\u00e4ljaspool hubase-eba\u00f5dusa (unheimlich) piiril k\u00f5ikuvat elutuba asub aina k\u00f5hedamaks muutuv p\u00e4risilm, milles on asjad \u00fcsna halvasti. Elutoa simulaakrum ei saa niisiis kunagi p\u00e4riseks, vaid pelgalt viitab mingile stereot\u00fc\u00fcpsele elutoalikkusele. Kuid Kukru n\u00e4itus on \u00fchtlasi ka seda t\u00fc\u00fcpilisust l\u00f5hkuv: k\u00f5ik need esemed ja maalid on ju ometigi ainulaadne k\u00e4sit\u00f6\u00f6, mida kellegi elutoast p\u00e4riselt ei leia.<\/p>\n

Klassikaraadioga mul t\u00e4itsa vedas. Muusikapalade ja p\u00e4rastl\u00f5unaste uudiste vahel leidis parajasti aset vestlus mingi teise n\u00e4ituse teemal (pealkiri j\u00e4i mulle tabamatuks), r\u00e4\u00e4giti pikalt maastikest ja maailmaehituslikust loojutustamisest. Arutelu loodusmaastike \u00fcle toetas suurep\u00e4raselt Kukru n\u00e4itust, kuna sedagi kannab peamiselt ohtrate metsikute loomade ja eksootiliste loodusviidetega visuaal. Eksootilisemad maailmajaod ilmuvad ersatselutuppa hubase m\u00f6\u00f6bli ja nunnunduse n\u00e4ol \u2013 aga kas ehk seel\u00e4bi liiga taltsutatult, liiga koloniseeritult? Looduselt on r\u00f6\u00f6vitud tema ohtlikkus, see on kodustatud, muudetud ahvin\u00e4oga pingiks, sellele saab s\u00f5na otseses m\u00f5ttes p\u00e4he istuda \u2013 l\u00f5puks ometi teab loodus oma kohta! T\u00f5tt-\u00f6elda on see \u00fcsna kaunis paralleel p\u00e4rismaailmas toimuvale.<\/p>\n

Niisiis polegi p\u00e4ris selge, kas n\u00e4itusel on tegu omalaadse eksotismi v\u00f5i hoopiski selle kriitikaga. Mitte et oleks vaja mingit rousseaulikku loodusesse naasmist, aga siin on omavahel kokku viidud, otsekui utoopilises harmoonias, k\u00f5ikv\u00f5imalike loomade kujutised, kuigi p\u00e4ris maailmas t\u00e4heldatakse elusolendite massilist v\u00e4ljasuremist. See ainult s\u00fcvendab nende nunnude looman\u00e4gudega objektide tontlikkust. P\u00e4ris loodusega vaevu enam kohtutakse, loomi n\u00e4ebki ainult ekraanidel v\u00f5i puurides, kuni \u00fchel hetkel j\u00e4\u00e4b alles vaid toosama kollakas-roosakas maaliolend, kelle totter irve ei p\u00e4\u00e4stnud teda l\u00f5plikust kadumisest. Selles elutoas tegutsevad tuleviku vaimud.<\/p>\n

Tuba ja elu<\/p>\n

\u201eElutoas peab elu olema,\u201c \u00fctleb saatetekst sissek\u00e4igu k\u00f5rval. Siin n\u00e4itusel kehtiks see justkui otses\u00f5nu, sest k\u00f5igil teostel, k\u00f5igil esemetel on n\u00e4od ja silmad. V\u00f5iks \u00f6elda, et k\u00f5igele on omamoodi elu (v\u00f5i selle imitatsioon) sisse puhutud. Igal asjal on niisiis loomalik paleus, mis annab k\u00f5igile objektidele kummastava kunstliku-bioloogilise v\u00e4rvingu. Elutoast moodustub sisemaastik, ohtrad looduse-loomalikkuse viited saavad laotatud kodusele (kodustatud?) pinnale. Nii et vaataja ongi s\u00f5nam\u00e4nguliselt elu toas. K\u00fclastaja ehk tunneb siin midagi \u00e4ra, ta vaatab loom-esemetega t\u00f5tt. \u00d5igemini \u2013 k\u00f5ik antropomorfiseerub, t\u00f5estades sedasi, kuiv\u00f5rd h\u00f5lbus on ka elutule mateeriale lugeda sisse tahe ja intentsioon. Kuid ruumis piisavalt kaua viibides eba\u00f5dusus \u00fcha s\u00fcveneb \u2013 n\u00e4gusid on siin liiga palju. Liiga palju p\u00e4id t\u00e4hendab \u00fchtlasi ka liiga palju silmi (mis m\u00f5nikord on ju hoopis peeglid), mis k\u00f5ik p\u00f5rnitsevad, j\u00e4lgivad vaatajat. Silmad v\u00f5iksid muidugi viia teise m\u00f5tleva olendiga kontakti, ta vaatajale empaatiliselt l\u00e4hemale tuua, kuid silmade \u00fclek\u00fclluses ebamugavus ainult kasvab. Seda enam, et metsloomadele ei soovitata ju silma vaadata.<\/p>\n

Esmapilgul h\u00f5ljuvad Kr\u00f5\u00f5t Kukru teosed kusagil armsa ja robustse piirimail, ent n\u00e4ituse toime oli ootamatu. K\u00f5ik tundub ilus ja helge, kuid selle all peituks nagu mingi oht, kui pealispinda \u00fcksjagu kaua kratsida. Iga teos v\u00f5ib olla r\u00f5\u00f5msalt v\u00e4rvikirev, kuid hubasuse \u00fclek\u00fclluses n\u00e4ituse t\u00e4hendusv\u00e4li muutub. Vahel ei tasu lasta intuitsioonil end petta \u2013 kes teab millise pinna all virvendab vaikne \u00f5\u00f5v. Iseenesest on aga \u00fcsna huvitav, kui n\u00e4itust vaadates ei saa l\u00f5puni t\u00e4pselt aru, millisesse punkti on nihestav kiil tegelikult sisse l\u00f6\u00f6dud. Isegi kui loodus on t\u00e4nap\u00e4eval liiga \u00e4ra kodustatud, siis kunsti niiv\u00f5rd kerge kodustada ehk siiski pole.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kr\u00f5\u00f5t Kukru n\u00e4itus \u201eElutuba\u201c galeriis Kett kuni 2.\u00a0XI. Tundke end nagu kodus! Tartu Aparaaditehase Kastani t\u00e4nava \u00e4\u00e4res asuvas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":26441,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-26440","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115427743066447126","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26440"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/26440\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26441"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=26440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=26440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}