Eesti koolid vaevlevad kroonilise \u00f5petajatepuuduse k\u00e4es. Lisaks aine\u00f5petajatele otsivad koolid \u00f5ppeaasta alguses endiselt ka klassi\u00f5petajaid. Tallinna \u00dclikool on oma vastuv\u00f5ttu erialale k\u00fcll suurendanud, kuid kooli j\u00f5udnud \u00f5petajad ei pruugi sinna kauaks t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Ainu\u00fcksi \u00d5petajate Lehe t\u00f6\u00f6kuulutuste rubriigis oli veel m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal \u00fcleval 12 t\u00f6\u00f6pakkumist klassi\u00f5petajatele. Tallinnas ja Ida-Virumaal on probleem m\u00f5nev\u00f5rra teravam, sest seoses eestikeelsele haridusele \u00fcleminekuga ja \u00f5petajatele kehtima hakanud C1 taseme keelen\u00f5udega on kvalifikatsionile vastavaid inimesi veelgi raskem leida.<\/p>\n
Sageli on koolides kohad k\u00fcll t\u00e4idetud, kuid klassi ette l\u00e4hevad erialase kvalifikatsioonita asendus\u00f5petajad v\u00f5i t\u00e4htajaliste lepingutega t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n
Klaasi\u00f5petajaid otsib ka Tallinna L\u00e4\u00e4nemere g\u00fcmnaasium. Direktor Deniss\u00a0 Presnetsovi s\u00f5nul ei ole inimeste leidmisel takistus niiv\u00f5rd keeleoskus, vaid kvalifikatsiooni puudumine. Klassi\u00f5petaja ameti vastu on huvi tuntud suhteliselt v\u00e4he ja kes on, pole seni sobinud<\/p>\n
“Nad ei ole kvalifitseeritud \u00f5petajad, on kas bakalaureusekraadiga v\u00f5i hoopis teisest valdkonnast. Aga kui algkooli peale m\u00f5tleme, siis see on baas ja seal tuleb didaktikat ikka tunda,” \u00fctles Presnetsov.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikool v\u00f5tab aastas klassi\u00f5petaja erialale vastu umbes 25 p\u00e4eva- ja 25 sessioon\u00f5ppe \u00fcli\u00f5pilast. Konkurss on tugev, keskmiselt viis kandidaati p\u00e4eva\u00f5ppe ja k\u00fcmme sessioon\u00f5ppe kohale, kinnitas Tallinna \u00dclikooli alg\u00f5petuse professor Inge Timo\u0161t\u0161uk. Viimastel aastatel on \u00fclikool vastuv\u00f5ttu klassi\u00f5petaja erialale oluliselt suurendanud.<\/p>\n
Presnetsovi s\u00f5nul seisavad koolid silmitsi sellega, et kui \u00f5ppimise k\u00f5rvalt klassi\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tav tudeng magistrikraadi k\u00e4tte saab, lahkub ta t\u00f6\u00f6lt.<\/p>\n
“Kool n\u00fc\u00fcd kasvatab, \u00f5petab, toetavad nii \u00f5pilased kui \u00f5petajad. Ja vahel juhtubki, et \u00f5petaja l\u00f5petab \u00fclikooli ja siis ta l\u00e4heb kusagile mujale. See ressurss, mis on kulutatud, \u00fctleme nii, et kaob lihtsalt \u00e4ra,” nentis L\u00e4\u00e4nemere g\u00fcmnaasiumi direktor.<\/p>\n
Inge Timo\u0161t\u0161uk t\u00f5des, et klassi\u00f5petajad lahkuvad t\u00f5epoolest sageli erialaselt t\u00f6\u00f6lt, peamiselt kolmel p\u00f5hjusel<\/p>\n
“Nimelt, klassi\u00f5petajad on p\u00e4rsi hea ainealase ettevalmistusega. Kuna meil on aine\u00f5petajate p\u00f5ud, siis klassi\u00f5petajad liiguvad j\u00e4rgmistesse kooliastmetesse seda p\u00f5uda leevendama. Ja noorematesse astmetesse j\u00e4\u00e4b neid sellev\u00f5rra v\u00e4hem,” m\u00e4rkis Timo\u0161t\u0161uk.<\/p>\n
Kui aine\u00f5petajaks liikumine t\u00e4hendab, et \u00f5petaja j\u00e4\u00e4b koolis\u00fcsteemi alles, siis teine p\u00f5hjus – tajutav t\u00f6\u00f6maht-\u00a0 paneb \u00f5petaja oma ametist \u00fcldse loobuma.<\/p>\n
“Meie suured, aga ka v\u00e4ikesed uuendused, n\u00e4iteks hindamiss\u00fcsteemis v\u00f5i \u00f5ppekavades, ja nende rakendamine – seda tajuvad \u00f5petajad lisat\u00f6\u00f6na. Loomulikult v\u00f5ib see tekitada pinget. Aga mitte ainult, meil on j\u00e4rjest rohkem erivajadustega lapsi \u00f5ppimas \u00fches klassiruumis ja puudu on ka tugipersonali, et neid aidata.”<\/p>\n
Lisaks panevad\u00a0 \u00f5petajad varakult oma ameti maha, sest kasvatusprobleeme, mida saab lahendada \u00fcksnes koost\u00f6\u00f6s kodudega, on j\u00e4rjest rohkem. Koost\u00f6\u00f6 kodudega muutub aga j\u00e4rjest keerulisemaks, sest laste taust on erinev.<\/p>\n
Deniss Presnetsov lisas, et olukord t\u00f6\u00f6turul n\u00e4itab, et ka \u00f5petajate palk pole konkurentsiv\u00f5imeline. L\u00e4\u00e4nemere g\u00fcmnaasium pakub t\u00f6\u00f6kuulutuses palka 2500 bruto, seal sees on klassijuhatamine ja osaliselt ka t\u00f6\u00f6 pikap\u00e4evar\u00fchmas. Presnetsovi s\u00f5nul k\u00e4ib juba praegu inimeste \u00fcleostmine.<\/p>\n
“Kui ma paneks palgaks 3000 eurot ja rohkem ning t\u00f6\u00f6ajaks 30 tundi, siis kindlasti seal tuleks inimesi, aga j\u00e4lle – mis kvaliteediga ja kuidas. Ainult koormuse kaudu saab pakkuda sellist v\u00f5imalust,” t\u00f5des koolijuht.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti koolid vaevlevad kroonilise \u00f5petajatepuuduse k\u00e4es. Lisaks aine\u00f5petajatele otsivad koolid \u00f5ppeaasta alguses endiselt ka klassi\u00f5petajaid. Tallinna \u00dclikool on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":264531,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,9385,92680,28,29,19,25,407,23,24,22,20,30],"class_list":["post-264530","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-kaasav-haridus","tag-klassiopetaja","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117188277302830027","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264530","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=264530"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/264530\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/264531"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=264530"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=264530"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=264530"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}